KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7605 Kohtunik Kristel Vedro Rahvakohtunikud Karin Piirsalu

) § 14 lg 2, 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 181, 301, 306, 313, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada ANDREI ZELENIN süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine kokaiini käitlemise kuriteoepisoodis ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.03.-19.03.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Andrei Zelenin ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel lugeda Andrei Zelenini katseaja alguseks kohtulahendi kuulutamine, s.o 22.08.2017. Andrei Zelenini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada. Mõista ANDREI ZELENIN õigeks KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 17.03.2016 narkootilise aine ecstasy tablettide käitlemise kuriteoepisoodis. MENETLUSKULUD

§ 175

lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel jätta tunnistajatasu summas 44,48 (nelikümmend neli eurot 44 senti) eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Andrei Zeleninilt menetluskuluna välja sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel mõista Andrei Zeleninilt menetluskuluna välja joobe tuvastamisega tekkinud kulud 141 (ükssada nelikümmend üks) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel mõista Andrei Zeleninilt menetluskuluna välja narkootilise aine ekspertiisi maksumus 84 eurot ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi maksumus 19 eurot, kokku 103 (ükssada kolm) eurot (akt nr 16E-AN0324 kokku 10 objekti, Andrei Zeleniniga seotud 1 objekt ning akt nr 16E-LÕX0140 kokku 5 objekti, Andrei Zeleniniga seotud 1 objekt) riigi tuludesse. 2

§ 175

lg 1 p 3 ja § 180 lg 3 alusel jätta narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud muus osas riigi kanda (akt nr 16E-AN0324).

§ 175

lg 1 p 4 ja § 180 lg 3 alusel jätta Andrei Zeleninilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvatest menetluskuludest kaitsjale makstud sõidukulud summas 720 (seitsesada kakskümmend) eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Andrei Zeleninilt menetluskuluna välja kaitsjatasu 1296 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse adv. Silver Reinsaare poolt kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Andrei Zeleninil tasuda menetluskulud kokku 2715 (kaks tuhat seitsesada viisteist) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 226,25 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, kohustusliku viitenumbriga 99917700054492 ning selgitusega: „Andrei Zelenin, 1-16-7605, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada SANDER KÖÖRNA süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.04.-14.04.2016, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Sander Köörna ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel lugeda Sander Köörna katseaja alguseks kohtulahendi kuulutamine, s.o 22.08.2017. Sander Köörna suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada. MENETLUSKULUD

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Sander Köörnalt menetluskuluna välja sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel mõista Sander Köörnalt menetluskuluna välja joobe tuvastamisega tekkinud kulud 71 (seitsekümmend üks) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel mõista Sander Köörnalt menetluskuluna välja narkootilise aine ekspertiisi maksumus 504 (viissada neli) eurot (akt nr 16E-AN0474 kokku 51 objekti, Sander Köörnaga seotud 6 objekti) riigi tuludesse. 3

§ 175

lg 1 p 4 ja § 180 lg 3 alusel jätta Sander Köörnalt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvatest menetluskuludest kaitsjale makstud sõidukulud summas 990 (üheksasada üheksakümmend) eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Sander Köörnalt menetluskuluna välja kaitsjatasu 1286 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kuus) eurot riigituludesse adv. Gerda-Johanna Pello poolt kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Sander Köörnal tasuda menetluskulud kokku 3036 (kolm tuhat kolmkümmend kuus) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 253 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, kohustusliku viitenumbriga 99917700054502 ning selgitusega: „Sander Köörna, 1-16-7605, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada KEITY KONETSKI süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Keity Konetski ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel lugeda Keity Konetski katseaja alguseks kohtulahendi kuulutamine, s.o 22.08.2017. Keity Konetski suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada. MENETLUSKULUD

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Keity Konetskilt menetluskuluna välja sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 180 lg 3 alusel jätta Keity Konetskilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvatest menetluskuludest kaitsjale makstud sõidukulud 1095,84 (üks tuhat üheksakümmend viis eurot 84 senti) eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Keity Konetskilt menetluskuluna välja kaitsjatasu 1554 (üks tuhat viissada viiskümmend neli) eurot riigituludesse v.adv. Rainer Objarteli poolt kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Keity Konetskil tasuda menetluskulud kokku 2729 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend üheksa) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 232 eurot ning edaspidi igakuiselt vähemalt 227 eurot. 4 Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, kohustusliku viitenumbriga 99917700054515 ning selgitusega: „Keity Konetski, 1-16-7605, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMISE OTSUSTAMINE Asitõendid, mis asuvad kriminaalasja nr 15240100116 toimikus, - 1 CD plaat 07.07.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli juurde - 2 CD plaati pangakontode vaatlusprotokolli juurde - 2 DVD plaati 14.06.2016.a. koostatud jälitustoimingu protokolli juurde, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse.

Asitõendid, mis asuvad pappkastis märkega „Asitõendid kriminaalasjas nr 15240100116“ Rakvere politseijaoskonna (Kreutzwaldi 5A Rakvere) asitõendite hoiuruumis: - Xxxx Sander Köörna elukoha läbiotsimisel vabatahtlikult väljaantud mobiiltelefon LG IMEI xxxx

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Sander Köörnale; - Xxxx Merike Kivikingu kasutuses oleva korteri läbiotsimisel äravõetud Mobiiltelefon Samsung, milles Super kõnekaart

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Merike Kivikingule (Kivikink).

Asitõendid, mis asuvad pappkastis märkega „Asitõendid kriminaalasjas nr 15240100116“ Rakvere politseijaoskonna (Kreutzwaldi 5A Rakvere) asitõendite hoiuruumis: - Sündmuskoha vaatluse käigus põllult leitud tikutops kirjega „Rimi“, milles minigrip ja tühi minigrip

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada. Kar

S §-st 191 tulenevalt kuuluvad konfiskeerimisele ning kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele kriminaalasjas asitõendina ära võetud ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad psühhotroopsed ained järgmiste ekspertiisiaktide alusel: - Ekspertiisiakti nr 16E-AN0324 kohaselt ekspertiisist järelejäänud ained – tabletid ning pulber, mis jäetud keemiaosakonda ( alus: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus), kusjuures otsuseni (kohtu, väärteo

1. jm)säilitatakse täiend- või kordusekspertiisi tegemiseks vajalik kogus ning ülejääv kogus hävitatakse ühe aasta jooksul; - Ekspertiisiakti nr 16E-AN0322 kohaselt ekspertiisist järele jäänud ained – pulber, vedelik ning tabletid – jäetud keemiaosakonda (alus: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus), kusjuures otsuseni (kohtu, väärteo
2. jm)säilitatakse täiend- või kordusekspertiisi tegemiseks vajalik kogus ning ülejääv kogus hävitatakse ühe aasta jooksul; - Ekspertiisiakti nr 16E-AN0474 kohaselt ekspertiisist järele jäänud aine – taimeosad, taimepurud ning pulbrid – jäetud keemiaosakonda (alus: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus), kusjuures otsuseni (kohtu, väärteo
3. jm)säilitatakse täiend- või kordusekspertiisi tegemiseks vajalik kogus ning ülejääv kogus hävitatakse ühe aasta jooksul. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 29.08.2017. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks 12.09.2017. SÜÜDISTUSED Andrei Zeleninit süüdistatakse selles, et -tema, vedas 17.03.2016, eelnevalt Aleksei Ratase poolt eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja isikult omandatud suures koguses, s.o korraga vähemalt 30 tk. narkootilise aine ecstasy tabletti koos Eveli Einmanni, A G ja Aleksei Ratasega, viimase kasutuses oleva sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx, kuid 17.03.2016 kell 21.02 peeti sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis Aleksei Ratas ja milles viibisid Eveli Einmann, A G ja Andrei Zelenin, Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn-Narva maantee 85-1 kilomeetril politseiametnike poolt kinni. Kinnipidamise käigus rammis Aleksei Ratas oma sõiduautoga politseisõidukit, tekitades sõidukile tehnilisi vigastusi, püüdis põgeneda sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx, sõites sellega põllule ning samal ajal viskas keegi autosolijatest aknast välja põllule kollast värvi üllatusmuna plastikust pakendi, milles oli minigripja selles omakorda 10 tk. sinist doominokujulist tabletti massiga 4,41 g, mis sisaldavad 17% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tablettides sisaldub 0,63 g metüleendioksümetamfetamüni (MDMA) ja minigrip kilekoti, milles oli 17 tk. sinist värvi tabletti massiga 7,37 g, mis sisaldavad 18% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tablettides sisaldub 1,12 g metüleendioksümetamfetamüni (MDMA). 6 Aleksei Ratase kinnipidamisel avastati rahakotist poolik sinist värvi doominoklotsikujuline tablett massiga 0,26 g, mis sisaldab 18% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tabletis sisaldub 0,039 g metüleendioksümetamfetamüni (MDMA). Eveli Einmanni ja Aleksei Ratase elukoha xxxx läbiotsimisel avastati poolik doominoklotsikujuline tablett massiga 0,23 g, mis sisaldab 17% metüleendioksümetamfetamiinhüdroklorüdi, tabletis sisaldub 0,033 g metüleendioksümetamfetamüni (MDMA). - tema, isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1 .jaos sätestatud kuriteo, omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 3 grammi narkootilist ainet kokaiini, vedas narkootilist ainet 17.03.2016 koos Eveli Einmanni, A G ja Aleksei Ratasega viimase kasutuses oleva sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga, mida juhtis Aleksei Ratas xxxx, andis 17.03.2016 xxxx eelnevalt omandatud narkootilist ainet kokaiini edasi A Gle, Eveli Einmannile ja Aleksei Ratasele, tarvitas narkootilist ainet koos eelpoolnimetatud isikutega xxxx ning jätkas narkootilise aine vedu kuni sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis Aleksei Ratas ja milles viibisid Eveli Einmann, A G ja Andrei Zelenin, 17.03.2016 kell 21.02 Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn-Narva maantee 85-1 kilomeetril politseiametnike poolt kinni peeti. Kinnipidamise käigus rammis Aleksei Ratas oma sõiduautoga politseisõidukit, tekitades sõidukile tehnilisi vigastusi, püüdis põgeneda sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx sõites sellega põllule ning samal ajal viskas keegi autosolijatest aknast välja tikutoosi, milles minigrip kilekott valget värvi pulbriga massiga 2,81 g, mis sisaldab 76% kokaiinhüdrokloriidi, kokaiinhüdrokloriid sisaldab 89,3% kokaiini, pulbris sisaldub 1,91 g kokaiini. Suures koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja narkootilise aine edasiandmisega isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Andrei Zelenin toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sander Köörnat süüdistatakse selles, et -tema, omandas korduvalt ajavahemikul 25.12.2015 - 28.12.2015 xxxx Mihail Meierilt ja Reeni Võsastelt suures koguses, s.o korraga vähemalt 10 grammi narkootilist ainet amfetamiini, vedas narkootilise aine oma elukohta xxxx, tarvitas ise ning turustas igapäevaselt eeluurimisel tuvastamata isikutele. Samuti leppis Sander Köörna 27.12.2015 koos Mihail Meieriga xxxx eeluurimisel täpselt tuvastamata isikuga kokku suure koguse, s.o 40 grammi amfetamiini saamise ning omandas 28.12.2015 xxxx eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult eelnevalt kokkulepitud suure koguse, s.o 40 grammi narkootilist ainet amfetamiini, valdas narkootilist ainet enda juures, viis 30 grammi narkootilist ainet amfetamiini ja narkootilise aine kaalumiseks vajaliku kaalu xxxx Mihail Meieri ja Reeni Võsaste üürikorterisse ning andis Reeni Võsastele. Omandatud 40 grammist amfetamiinist võttis Sander Köörna 10 grammi amfetamiini endale ning vedas saadud narkootilise aine oma elukohta xxxx, kus tarvitas narkootilist ainet ise ja turustas eeluurimisel tuvastamata isikutele. 08.01.2016 maksis Sander Köörna eelnevalt omandatud narkootilise aine amfetamiini eest xxxx korteris 260 eurot Mihail Meierile ja Reeni Võsastele. 7 Sander Köörna elukoha xxxx läbiotsimisel avastati kapi sahtlist minigrip kilekott valge pulbriga massiga 0,47 g, mis sisaldab 14% amfetamünsulfaati, pulbris sisaldub 0,048 g amfetamiini, lisaks sisaldab pulber alla 1% metamfetamiini. Samast avastati kaal „Soehnle", millel on amfetamiini, metamfetamiini, alfapürrolidinoheptanofenooni (PV8; alfa-PHPP; alfa-PEP) ning kanepile iseloomuliku tetrahüdrokannabinooli (THC) jäljed. Kapi riiulilt avastati kaks minigrippi, milles ühes olev valkjas pulber massiga 0,069 g sisaldab amfetamiini ja teises minigripis on metamfetamiini jäljed. Suures koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja narkootilise aine edasiandmisega grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Sander Köörna toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Keity Konetskit süüdistatakse selles, et -tema, omandas 01.01.2016 kella 22.00 paiku xxxx, xxxx autoremonditöökoja vastas, veekogu ääres olevast peidukohast, R Velt samal päeval xxxx saadud juhiste järgi ning hiljem Mihail Meieri poolt telefoni teel juhendatuna, Aleksei Ratase poolt leitud suures koguses, s.o 0,5 liitrit ehk ca 500 grammi narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB), vedas peidukohast leitud narkootilise aine koos Aleksei Ratasega, viimasele kuuluva sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx asuvasse xxxx tanklasse, kus kohtus Mihail Meieri ja Reeni Võsastega ning Aleksei Ratas andis peidukohast leitud narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe (GHB) edasi Mihail Meierile ja Reeni Võsastele. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veoga grupis, pani Keity Konetski toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TÕENDID JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. 2. KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. 3. Isikuid süüdistatakse narkootiliste ainete kokaiini, GHB ja amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises. Amfetamiin ja gammahüdroksüvõihape (GHB) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete I nimekirja, kokaiin kuulub II nimekirja. 8 4. "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse" § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. Kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks on tavaliselt vaja gammahüdroksüvõihapet (GHB) 2-15 g (tugeva sõltuvuse korral 30 g ehk keskmiselt 16 g), kokaiini 0,1-1,2 g (keskmiselt 0,65 grammi) ja amfetamiini keskmiselt 1,3 g. 5. Riigikohus selgitas otsuses 3-1-1-68-09 p 8.1, et lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad. Kohtuasjas 3-1-1-67-08 asus Riigikohus seisukohale, et narkootilise aine suur kogus kui KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus on tõendamiseseme osa, mis tuleb kohtul igas kriminaalasjas tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid. 6. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohus tuvastas, et ühelgi süüdistataval ei olnud luba narkootikume käidelda. 7. Käesolevas kriminaalasjas oli algselt, 13.09.2016 kohtumäärusega antud kohtu alla lisaks ülalnimetatud süüdistatavatele Aleksei Ratas, Eveli Einmann (Ratas), A G, Mihail Meier, Raimo Kasemets, Hedy Jakobson, Reeni Võsaste, Merike Kivikink, Kadi Reinberg, Rainer Uustalu, Ärni Pavlov. Nende isikute suhtes eraldati kriminaalasjad eraldi menetluseks kokkuleppemenetluses ja nad on süüdi mõistetud järgnevalt. Viru Maakohtu 23.03.2017 kohtuotsusega tunnistati Aleksei Ratas süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja KarS § 4231 järgi, Eveli Ratas KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, Raimo Kasemets KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, Hedy Jakobson KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, Merike Kivikink KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, Kadi Reinberg KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, Rainer Uustalu KarS § 183 lg 2 p 2 järgi, Ärni Pavlov KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Viru Maakohtu 13.04.2017 kohtuotsusega tunnistati Mihail Meier süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja Reeni Võsaste KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Viru Maakohtu 18.11.2016 määrusega lõpetati

§ 274lg 1 ja § 199 lg 1 p 4 alusel menetlus A G suhtes süüdistuses Kar

S § 184 lg 2 p 1,2 järgi.

1. Kohtuistungil kuulati järgmisi tunnistajaid. Tunnistaja Merike Kivikink keeldus ütluste andmisest ja tema ütlused avaldati.
2. Tunnistaja Eveli Einmann (Ratas), keeldus ütluste andmisest ja tema ütlused avaldati.
3. Tunnistaja Kadi Reinberg andis kohtus ütlusi, et ta tunneb Aleksei Ratast, Eveli Einmann, Mihail Meierit ja Reeni Võsastet. Ta ei osanud vastata, milline oli nende tegevus narkootiliste ainete käitlemisel. Andis ütlusi, et ise ta tarvitas amfetamiini, kanepit, kokaiini, ecstasyt ja on proovinud korgijooki. Ta andis ütlusi tema süüdistust puudutava episoodil kohta. Tema sõnade kohaselt sai ta 11.03.2016 xxxx ühelt M nimeliselt noormeelt 0,5 l pudeli korgijooki ja viis selle T T sõiduautoga, kus viibis ka Andrei Zelenin, xxxx. Xxxx andis selle pudeli üle ühele noormehele, kes andis selle aine eest 250 eurot. Tema sai tehingu eest 50 eurot. Ta andis ütlusi, et viibis 17.03.2016 xxxx, kuid Aleksei Rattaga ta sel päeval xxxx kokku ei saanud, 9 kuna nii tal kui Aleksei Rattal tuli midagi vahele. Ta sai teada telefoni teel, et Aleksei Ratas sõidab xxxx poole. Tema sai koju teise sõiduautoga.
4. Tunnistaja M J andis kohtus ütlusi, et Aleksei Ratas on tema naaber, narkopoe omanik. Ta on ostnud tema käest amfetamiini. On pakutud korgijooki, millest ta on keeldunud. Paaril korral on ka kokaiini pakutud.
5. Tunnistaja Aleksei Ratas andis kohtus ütlusi, et ta hakkas narkootilisi aineid müüma 2015 aasta sügisest. Põhjuseks vanad võlad. Müüs amfetamiini ja ecstasyt. Amfetamiini müüs 20 eurot gramm ja tablette 10-20 eurot tükk. Ise tarvitas GHB-d, kokaiini, ecstasyt, amfetamiini, kanepit. Sander Kõõrnale on ta müünud amfetamiini aga Köörna enda tegevusest ta ei tea midagi. 17.03.2016 esimese episoodi osas võttis Aleksei Ratas omaks, et ecstasy tabletid olid tema omad ja teised sõiduautos viibijad ei teadnud sellest ainest midagi. Teise 17.03.2016 episoodi osas andis ta järgmisi ütlusi. 17.03.2016 hommikul Zelenin kirjutas talle, et kas ta saab xxxx temaga käia, et tal on vaja xxxx käia. Tunnistaja ütluste kohaselt Zelenin teadis, et tal puudub juhtimisõigus. Zelenin ütles, et ta oli kellelegi andnud raha, et selle raha pärast peabki mingi naisterahva juurde minema. Summat ta ei täpsustanud, pärast see naisterahvas jooksutas xxxx neid edasi-tagasi, et Zelenin pidi temaga kohtuma aga kogu aeg määras talle uued ajad, et mine sinna ja sinna. Siis Zelenin ütleski, et ta pidi selle Kadi Reinbergiga saama kokku, et oli andnud raha narkootikumide soetamise jaoks aga raha ei saanud ja siis viiviste katteks Kadi Reinberg andis talle tikutoosis kokaiini. Seda rääkis Zelenin autos. Siis, kui Zelenin alguses pöördus tema poole palvega xxxx sõiduks, siis ta ei öelnud, et ta pidi Kadi Reinbergiga kokku saama. Ta ütles, et ta oli andnud naisterahvale raha ja see naisterahvas kutsus teda xxxx. Kaasa läksid tema õde A G ja abikaasa Eveli Ratas. Kuni xxxx jõudmiseni ei teadnud mitte keegi, miks sinna minnakse, seda nad said kõik xxxx teada. Tema läks rooli, Eveli tuli kõrvale, Zelenin ja õde läksid taha istmele. Kui ta ei eksi praegu, siis Zelenin istus tema taga. Xxxx minnes oli tal jope taskus üllatusmunas 27 ecstasy tabletti. Ta ei öelnud kellelegi, et tal on midagi kaasas ja autos neid tablette keegi ei tarvitanud. Tegelikult ta ei tea, kes see naisterahvas oli, sest ta ise ei näinud ja Zelenin käis kogu aeg üksi ära. Seda Reinbergi juttu on ta rääkinud Zelenini sõnade järgi. Xxxx sõideti mööda xxxx. Aleksei Ratase sõnade kohaselt kui Andrei Zelenin tuli autosse, siis ütles, et raha ei saanud aga sai viivist katteks midagi. Hakkasid tagasi xxxx poole sõitma. Peale xxxx tanklat jäid seisma, et autost välja tulla ja teha suitsu. Siis Zelenin pakkuski, et teeme kokaiini. Nad olid kõik nõus, siis Zelenin andis tikutoosi, kus oli minigrip, et ta teeks telefoni peal neli triipu, igale ühele üks, mida ta tegigi, pani aine sinna tikutoosi tagasi ja andis Zelenini kätte. Zelenin ütles, et sai selle kokaiini viiviste katteks. Ülejäänud aine pani tagasi jälle sinna minigrippi, sinna tikutoosi sisse ja andis talle tagasi. Ei näinud, kuhu ta tikutoosi pani. Ta ei oska öelda, kuidas tuli politseiauto ette, siis juhtus avarii, kokkupõrge. Kokkupõrke järel auto läks vasakule kraavi, tee peal Zelenin karjus, et ära jää seisma, et tal on kokaiin. Ta oli ise nagu ehmatanud rohkem, siis ta nägi, et Zelenin tegi akna lahti ja viskas selle tikutoosi välja. Siis tal tuli meelde, et tal oli üllatusmuna ka kaasas ja siis ta tegi enda poolt akna ka lahti ja viskas selle üllatusmuna ka välja ecstasy tablettidega. Põllu peal jäi seisma, tuli autost välja ja siis jooksis juba politsei nende juurde ja ütles, et pikali ja nad heitsid pikali. Pudelist korgijoogi jääkidega ta ei teagi midagi täpselt, sest ta teab kindlasti, et tal autos ei olnud seda pudelit. See ei saanud kuuluda ei talle, ei Evelile ega õele. Kes selle välja viskas, seda ta ei näinud. Toimetati jaoskonda, siis viisid haiglasse ja võeti proovid. Esimesel ülekuulamisel 18.03 rääkis ta teist juttu. See oli ootamatult kõik. See sõit ei olnud üldse tema sõit, et politsei oleks teda oodanud. Kui poleks Zelenin palunud tal xxxx sõita, ta ei 10 oleks tol päeval xxxx sõitnud. See oligi kõik nii ootamatu, ta mõtles, et see, et maha joosti, ei ole üldse temaga seotud. Ta mõtleski, et Zelenini pärast joosti teda maha, sellepärast ta ütleski, et ta ei tea ainetest mitte midagi ja keeldus ütlusi andmast. Ainuke, mis ta ütles, et Andrei Zelenin oli roolis. Tal ei olnud tollel hetkel aimugi, et politsei just temal kannul on. Kõigil järgmistel ülekuulamistel ta juba rääkis kõik nagu oli. Siis ta sai aru, et ikka see oli, et oodati teda, talle esitati siis uus kahtlustus, kus oli tulnud veel palju asju peale. Siis ta otsustas, et ta saab karistada, ta on nõus vastutama ainult oma tegude eest, mitte võõraste tegude eest. Ta on puhtsüdamlikult tunnistanud kõik oma tehtud asjad. Arvab, et Zelenin kardab vastutust ja seepärast ei räägi tõtt. Tal ei ole mingit põhjust Zelenini peale alusetult ütlusi anda. Kolmanda 01.01.2016 episoodi osas andis ta järgmisi ütlusi. 01.01.16 sõitsid ringi xxxx, Keity Konetski oli roolis, kuna tal ei ole lube ja siis otsustasid minna xxxx. Said seal Meieri ja Võsastega kokku, soovisid head uut aastat, hakkasid tagasi xxxx tulema, siis tee peal tekkiski mõte, et võiks tarvitada korgijooki. Siis ta rääkis Meieriga telefonis, Meier tahtis ka. Siis ta läks R Ve juurde xxxx. V ütles, et tal ei ole koha peal, seletas kuhu minna, ta läks otsis sealt. Keity Konetski oli tal autoroolis jäta arvab, et Keity teadis, mis toimub. Sest jutt ju käis autos ja ka läbi Keity telefoni Meier helistas talle. Autos olid kahekesi. Meier helistas talle mitu korda, uuris, kas ta leidis või ei, kui ta ei leidnud, siis ta seletas kuhu edasi. Siis vahepeal ta ei võtnud enda telefoni vastu, siis Meier helistaski Keity Konetski telefonile. Keity andis talle telefoni ja ta rääkis autos konkreetselt korgijoogist. Tema juhendas Keity Konetskit, kuhu sõita ja oli juttu, et korgijoogi järgi. Lõpuks leidis korgijoogi, see oli plastmasspudelis, peaaegu täis oli pudel. Ta on kindel, et Keity Konetski pidi arusaama, mis seal pudelis on. Siis ta helistas Meierile, et ta leidis, siis Meier ütles, et tule xxxx, ta ütles, et tal on kiire, et ta ei saa xxxx tulla ja leppisid, et poolel teel saavad kokku, siis saidki seal xxxx tanklas kokku. Läks pudeliga autosse ja pani selle endale jalgade juurde. Arvab, et Keity Konetski ikka nägi, sest ta hoidis pudelit käes, kui autosse läks. Sai tanklas kokku Võsaste ja Meieriga ja andis neile selle pudeli, sealt võttis 50 ml GHB-d endale. Tarvitas seda koos Konetskiga xxxx.
6. Süüdistatav Andrei Zelenin andis kohtus ütlusi, et ta tegi 17.03.2016 Aleksei Ratasele ettepaneku minna xxxx vaba aega veetma. Aleksei Ratas kutsus kaasa enda õe ja naise. Narkootikumidest, mis autost ja põllu pealt leiti, ei tea tema midagi. Kokaiini tarvitati autos mobiiltelefoni pealt, mobiiltelefon liikus autos ringi, seal peal oli neli triipu. Ta ei tea, kelle oma see kokaiin oli. Tema tõmbas ühe triibu. Kui kokaiin oli ära tõmmatud, siis sõideti edasi.
7. Süüdistatav Keity Konetski andis kohtus ütlusi, et ta tunneb Aleksei Ratast. 01.01.2016 ta oli xxxx. 01.01.2016 sündmuse kohta andis järgmisi ütlusi. Ta veetis koos Aleksei Ratasega aega. Sõitsid Aleksei Ratase sõiduautoga ringi. Auto roolis oli tema. Algul sõitsid linna vahel, siis mindi xxxx. Saadi Reeni Võsaste ja Mihail Meieriga kokku. Käidi nende korteris. Tagasi sõites mindi xxxx. Kortermajade juures pargiti, Aleksei Ratas käis kellegi juures, siis sõideti edasi xxxx kanti. Tema ei tundnud seda kohta, kus käidi. Xxxx kandis käis Aleksei korraks väljas, siis tuli tagasi. Mihail Meier helistas talle, kui ta ei saanud Ratast kätte. Ta andis mobiiltelefoni Aleksei Ratase kätte. Aleksei Ratas ja Mihail Meier suhtlesid omavahel vene keeles. Aleksei Ratas käis autost ära vähemalt kaks korda. Kui Aleksei tuli autosse, siis ta tegi ettepaneku xxxx minna, et on vaja Mihailiga kokku saada. Ta ei olnud nõus, sõitsid xxxx tanklasse. Ta ei pannud tähele, kas Aleksei Ratasel oli mingi pudel käes. Nägi, et Aleksei istus Reeni ja Mihaili autosse. Ta ei näinud süstlaid. Tagasi sõideti xxxx. Tema lahkus xxxx koju enda sinna jäetud autoga.
8. Süüdistatav Sander Köörna kohtus ütlusi anda ei soovinud. 11
9. Tunnistaja A G ütlused avaldati

§ 291lg 1 p 1 alusel, kuna süüdistatav suri menetluse kestel.

Kohtus avaldati alljärgnevad kirjalikud tõendid, mis omavad tõenduslikku tähtsust:

1. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 17.03.2016.a. kell 21.10- 22.
2. (Tõendid I kd, tl 1-14). Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn-Narva maantee 85-1 kilomeetril on põllul sõiduki rehvi jäljed. Maanteelt alla keeravates sõiduki rehvi jälgedest ca 200 m kaugusel küngas, mille ümber kasvavad põõsad ja erinevad puuliigid. Sõiduki välimisest, vasakpoolsest rehvijäljest ca 3 m kaugusel künkanõlval lumelt avastatud tikutops kirjega „Rimi", milles minigrip valget värvi pulbrilise ainega ja tühi minigrip valget värvi ainejääkidega. Tikutopsist ca 2 m kaugusel lumel kollast värvi üllatusmuna plastikust pakend. Pakendis minigrip, milles 10 tk. sinist värvi tabletti. Vasakul asuvast künkast ca 25 m otse edasi suurem kasepuu ning sellest ca 3 m eemal väike kasepuu, mille juures reageeris teenistuskoer ja vaatlusel avastati osaliselt sulanud põllult läbipaistev minigrip, milles sinist värvi tabletid. Kase juurest pööravad sõiduauto rehvijäljed ca 90° vasakule põllule ning lõpevad risti maanteega ca 200 m kaugusel maanteest ja künkast ca 250 m kaugusel. Jälgede lõppemise kohas, kus oli eelnevalt seisnud sõiduauto xxxx reg. nr xxxx, leiti peale sõiduki teisaldamist kahe rehvijälje keskelt 0,5 1 läbipaistvast plastikust pudel, millel etikett kirjega „Siirup". Pudeli põhjas nähtav kollakas-pruun vedelik.
3. 17.03.2016 kahtlustatavana kinnipeetud isikute, s.o Aleksei Ratase, Andrei Zelenini, A G ja Eveli Einmanni (Ratase) kinnipidamise protokollid. (Tõendid I kd, tl 15-25). Isikud peeti kinni 17.03.2016 kell 21.02 Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn-Narva maantee 85-1 kilomeetril kahtlustatavatena suures koguses narkootilise aine käitlemises. Kinnipidamisel sundpeatati sõiduk xxxx reg. nr xxxx. Kinnipidamise käigus rammis Aleksei Ratase kasutuses olev sõiduauto, milles isikud viibisid, politseisõidukit, tekitades sõidukile vigastusi ning püüdsid põgeneda sõites põllule. Kinnipidamisel võeti Aleksei Rattalt ära poolik sinist värvi nelinurkne tabletitükk ja poolik ovaalne sinist värvi tablett. Sularaha 500 eurot. Kinnipidamisel võeti Andrei Zeleninilt ära kaks tühja kollast värvi üllatusmuna plastikust karpi ja Sim kõnekaart. A Glt võeti kinnipidamisel ära mobiiltelefon Nokia Lumia, milles Elisa kõnekaart. Eveli Einmannilt (Rataselt) ei võetud kinnipidamisel midagi ära.
4. 18.03.2016 läbiotsimisprotokolli Aleksei Ratase sõiduauto xxxx reg. nr xxxx osas koos fototabeliga. (Tõendid I kd, tl 26-36). Läbiotsimisel leiti muuhulgas taimeveski, ainejääkidega, 4 mobiiltelefoni: LG beeži korpusega, LG musta värvi kaantega, Sony ja Nokia, milles kaks Smart kõnekaarti. Istme peal asuvas käekotis 55 eurot. Kindalaekast dokumendihoidja, mille vahel sõiduki registreerimistunnistus. Tagumisel aknalaualt Smart kõnekaardi ümbris.
5. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN0324 (Tõendid I kd, tl 37-41). Kollast värvi üllatusmuna plastikust pakendis olevad 10 sinist doominokujulist tabletti massiga 4,41 g minigrip kilekotis sisaldavad 17% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tablettides sisaldub 0,63 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). 17 sinist doominoklotsikujulist tabletti massiga 7,37 g minigrip kilekotis sisaldavad 18% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tablettides sisaldub 1,12 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). 12 Tikutoosis olev valge pulber massiga 2,81 g minigrip kilekotis sisaldab 76% kokaiinhüdrokloriidi, kokaiinhüdrokloriid sisaldab 89,3% kokaiini, pulbris sisaldub 1,91 g kokaiini. Taimepurustajas taimepuruosakesed sisaldavad kanepile iseloomulikke morfoloogilisi elemente ja tetrahüdrokannabinooli (THC) ning tubakale iseloomulikke morfoloogilisi elemente ja nikotiini, seega on taimepurustajas peenestatud kanepi ja tubaka osakesed.
6. Mihail Meieri kinnipidamisprotokoll (Tõendid I kd, tl 42-43). Peeti kinni 25.03.2016 kahtlustatavana suures koguses Kinnipidamisel võeti ära pass. amfetamiini käitlemises.
7. Mihail Meieri vanemate elukohas xxxx, teostatud läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga. (Tõendid I kd, tl 64-73). Mihail Meieri toast leiti öökapilt mobiiltelefon Huawei, riidekapi riiulilt leiti raha 915 eurot. Toas olevast spordikotist leiti märkmik ja öökapi riiulit sim-kaardi ümbris.
8. Sander Köörna kinnipidamisprotokoll (Tõendid I kd, tl 95-96). Peeti kinni 12.04.2016 kahtlustatavana suures koguses amfetamiini Kinnipidamisel võeti ära pass. käitlemises.
9. Sander Köörna elukohas xxxx teostatud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (Tõendid I kd, tl 97-106). Toast leiti ja võeti ära: - Riiulilt, mis asub riidekapist paremal pool - läbipaistev plastikkarp, milles on kollast värvi tulemasin, rohelist värvi kokku pressitud taimset päritolu aine, piip. - Väikse kapi sahtlist - minigrip valget värvi pulbrilise ainega ja kaal. Köögist leiti ja võeti ära: - Vasakul seinal rippuva kapi riiulilt - klaasist piip. - Vasakul seinal rippuva kapi sahtlist - piip. - Vasaku seina juures asuva kapi sahtlist - plastikust taimeveski taimeaine jääkidega. Toast leiti ja võeti ära: - Riiulilt, mis asub riidekapist paremal pool - märkmik. - Väikese kapi riiulilt - kaks minigrip pakendit valget värvi aine jääkidega - Diivani pealt - sisse lülitatud mobiiltelefon LG. 24.
10. Sander Köörna elukoha läbiotsimisel ära võetud märkmik. Märkmiku ühel lehel on arve nr xxxx ja nimi K M ning xxxx. Teisel lehel on tulbas arvud 20, 10, 10, 20, 10, 10, 20, 30, 10, 20, 30, 10, 20, 40; kokku 14 kirjet ja summa
11. Teises tulbas on arvud 20, 20, 40, 20, 60, 20, 40, 20, 40, 60, 60, 80, 20, 40, 80; kokku 15 ja 620 ning lõpuks
12. (Tõendid I kd, tl 105).
13. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN0474 (Tõendid I kd, tl 118-127). Sander Köörna elukoha xxxx läbiotsimisel avastati kapi sahtlist minigrip kilekott valge pulbriga massiga 0,47 g, mis sisaldab 14% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,048 g amfetamiini, lisaks sisaldab pulber alla 1% metamfetamiini. 13 Samast avastati kaal „Soehnle", millel on amfetamiini, metamfetamiini, alfapürrolidinoheptanofenooni (PV8; alfa-PHPP; alfa-PEP) ning kanepile iseloomuliku tetrahüdrokannabinooli (THC) jäljed. Kapi riiulilt avastati kaks minigrippi, milles ühes olev valkjas pulber massiga 0,069 g sisaldab amfetamiini ja teises minigripis on metamfetamiini jäljed.
14. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 16E-LÕX0140 (Tõendid I kd, tl 128-131). Aktist nähtub, et ekspertiisiaktis nr. 16E-AN0322 märgitud gammabutürolaktooni (GBL) on vaja tavaliselt 2-15 g, et tekitada narkojoove kümnele inimesele. Narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele on vaja 0,75 -2,0 g metüleendioksümetamfetaiini (MDMA) või 0,l -l,2 g kokaiini. Ekspertiisiaktis nr. 16E-AN0324 märgitud 17% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavaid tablette on vaja 5,25-14 g (vastab umbes 12-32 tabletile), 18% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavaid tablette 4,94-13,2 g (vastab umbes 1131 tabletile) ning 76% kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit umbes 0,15 -1,77 g, et tekitada narkootiline joove kümnele inimesele.
15. Reeni Võsaste kinnipidamise protokoll (Tõendid I kd, tl 107-108). Peeti kinni 12.04.2016 kahtlustatavana suures koguses amfetamiini Kinnipidamisel võeti ära mobiiltelefon Huawei ja Tele2 kõnekaart. käitlemises.
16. Mihail Meieri kinnipidamise protokoll (Tõendid I kd, tl 42-43). Peeti kinni 25.03.2016 kahtlustatavana suures koguses amfetamiini Kinnipidamisel võeti ära pass. käitlemises.
17. 17.05.2016.a. ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (Tõendid I kd, tl 132-139). Aleksei Ratas näitas ette koha, kuhu juhatasid teda R V ja Mihhail Meier 01.01.2016 xxxx, et leida üles narkootiline aine korgijook ehk GHB. A. Ratas selgitas, et sõitis 01.01.2016 peale R Ve juures xxxx käimist ja pärast juhiste saamist xxxx lähedal asuvasse kohta, kuhu oli peidetud korgijook. Rakvere- Kadrina- Tapa –Viitna ringristmikule jõudes keeratakse xxxx suunas. Seejärel sõidetakse otse 900 m ja pööratakse xxxx teele. Seejärel sõidetakse edasi 600 m kuni pargitakse veekogu juures olevasse parklasse. Sealt A. Ratas väljus, et otsida puu juurest korgijooki. Kui sealt kohast korgijooki ei leidnud, juhatas R. V ja M. Meier teda telefoni teel tagasi üle silla asuva puuni, kus oli korgijook.
18. Pangakontode vaatlusprotokoll koos kahe CD plaadiga)l- on vaadeldud Mihail Meieri, Reeni Võsaste, Mihail Meieri poja K M, Mihail Meieri venna R M, Mihail Meieri ema J M ja Mihail Meieri isa J M arvelduskontosid. (Tõendid II kd, tl 1-126).
19. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjad (Tõendid VI kd, tl 1-12 ja 23). Kinnipidamisel 18.03.2016 kell 00:03 tuvastati Aleksei Ratase uriinis- kokaiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC -COOH) Kinnipidamisel 18.03.2016 kell 23:15 tuvastati Eveli Einmanni uriinis - amfetamiin, MDMA, kokaiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC -COOH) 14 Kinnipidamisel 18.03.2016 kell 01.00 tuvastati Andrei Zelenini uriinis - amfetamiin, kokaiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC -COOH) Kinnipidamisel 18.03.2016 kell 23:48tuvastati A G uriinis - amfetamiin, kokaiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC -COOH) Kinnipidamisel 12.04.2016 kell 10:16 tuvastati Sander Köörna uriinis- amfetamiin, metamfetamiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC -COOH). Kinnipidamisel 25.03.2016 kell 00:40 tuvastati Mihail Meieri uriinis –kokaiini metaboliidid metülekoniin ja bensoüülekoniin, nordasepaam või diasepaami metaboliit.
20. Asitõendite vaatlusprotokollid- vaadeldud on telefonides ja arvutites olevat infot. (Tõendid I kd, tl 154-161). 08.07.2016 asitõendi vaatlusprotokoll- 17.03.2016 Aleksei Rataselt ära võetud mobiiltelefon Sony Xperia, mobiiltelefoni oli paigaldatud Smart Sim kaart. Mobiiltelefoni mälus olevatest andmetest tehti koopia. 08.07.2016 asitõendi vaatlusprotokoll- 17.03.2016 Aleksei Rataselt ära võetud mobiiltelefon LG H340n, mobiiltelefoni oli paigaldatud Zen Sim kaart. Mobiiltelefoni mälus olevatest andmetest tehti koopia. 08.07.2016 asitõendi vaatlusprotokoll- 25.03.2016 Mihail Meierilt ära võetud mobiiltelefon Huawei CRR-L09, mobiiltelefoni oli paigaldatus Super Sim kaart. Mobiiltelefoni mälus olevatest andmetest tehti koopia. 08.07.2016 asitõendi vaatlusprotokoll- 17.03.2016 Eveli Einmannilt (Rataselt) ära võetud mobiiltelefon Sony E5603, mobiiltelefoni oli paigaldatud Zen Sim kaart. Mobiiltelefoni mälus olevatest andmetest tehti koopia. 33.Viru Maakohtu 20.06.2016 määrus, millega arestiti Mihail Meieri mobiiltelefon Huawei MateS ja sularaha 915 eurot. (Tõendid II kd, tl 129-134)
21. Viru Maakohtu 20.06.2016 määrus, millega arestiti Reeni Võsaste mobiiltelefon Huawei Ascend P
22. (Tõendid II kd, tl 140-145)
23. Jälitusega kogutud tõendid: (Tõendid III kd, tl 1-250, IV kd, tl 1-244, V kd, tl 1-210, koos nelja DVD plaadiga). Jälitusprotokollid (mobiiltelefonide pealtkuulamine) kogutud teabe kohta - alates 19.11.2015-23.05.
24. Pealt on kuulatud Aleksei Ratase mobiiltelefoni nr xxxx ja Mihail Meieri mobiiltelefoni nr xxxx ja Reeni Võsaste mobiiltelefon nr xxxx mobiiltelefone. 36.

§ 63

lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette 15 kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

1. KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk.
2. Kohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Keity Konetski süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. Sander Köörna süüdistust tuleb muuta, kuna ei leidnud tõendamist, et ta oleks viinud Reeni Võsastele kaalu. Andrei Zelenin tuleb õigeks mõista KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 17.03.2016 narkootilise aine ecstasy tablettide käitlemise kuriteoepisoodis, kuna tõendamist ei leidnud, et ta oleks olnud teadlik Aleksei Ratase jope taskusse peidetud ecstasy tablettidest. Seetõttu ei saa teda lugeda teises episoodis isikuks, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki
3. jaos sätestatud kuriteo. Tema tegu tuleb 17.03.2016 narkootilise aine kokaiini käitlemise kuriteoepisoodis kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
4. Kohus on lähtunud isikute süü küsimuse hindamisel ennekõike Aleksei Ratase kohtus antud ütlustest, mida on hinnanud kogumis jälitustoimingu protokollide ja teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus jätab kõrvale Eveli Ratase, A G ja Merike Kivikinki kohtus avaldatud ütlused, kuna neid isikuid ei olnud võimalik kohtus küsitleda. Kohus viitab senises kohtupraktikas väljendatud seisukohtadele, mille kohaselt kohtueelses menetluses antud ütluseid võib avaldada vaid erandkorras. Kui tunnistajat ennast on võimalik tõendamiseseme asjaolude kohta ristküsitleda kohtuistungil, tuleb tunnistaja kohtueelses menetluses antud ja ülekuulamise protokollis talletatud ütlused jätta tõendina kõrvale. (Riigikohtu lahend 3-1-1104-16).
5. Kohus analüüsib järgnevalt, kas on alus tugineda jälitustoimingutele. Menetlusõiguslik alus, millele tuginedes võib kohus anda loa isiku salajaseks pealtkuulamiseks, tuleneb

§ 1264

lg-st 1 koostoimes

§ 1267lg 3 esimese või teise lause, § 1262 lg 1 asjakohase punkti ja teise lõikega.

(Riigikohtu lahend 3-1-1-1-17) 41. Aleksei Ratase telefoni pealtkuulamiseks kaheks kuuks on Viru Maakohus andnud loa 19.11.2015 määrusega. Käesolevas kriminaalasjas esines põhjendatud alus kahtlustada Aleksei Ratast narkootiliste ainete ebaseaduslikus suures koguses käitlemises, s.o narkootilise aine omandamises, valdamises ja hoidmises edasiandmise eesmärgil ning edasiandmises varalise kasu saamise eesmärgil. Jälitustoimingutega kogutud info kajastas Aleksei Ratase poolt narkootiliste ainete käitlemist, sealhulgas amfetamiini, marihuaana, ecstasy tablettide ja kokaiini hankimist nii enda tarbeks kui ka müügi eesmärgil ning müüki nii eeluurimisel tuvastatud kui tuvastamata isikutele. 18.01.2016 määrusega pikendas maakohus seda luba

§ 1267lg 3 teises lauses ette nähtud korras kahe kuu võrra, kusjuures loa pikendamise aluseks oli sama kuriteokahtlus 16 Kar

S § 184 lg 2 järgi. 11.03.2016 määrusega pikendas maakohus seda luba veel kaheks kuuks. Loa pikendamise aluseks oli sama kuriteokahtlus KarS § 184 lg 2 järgi. Mihail Meieri ja Reeni Võsaste telefoni pealtkuulamiseks kaheks kuuks on Viru Maakohus andnud loa 04.12.2015 määrusega. Käesolevas kriminaalasjas esines põhjendatud alus kahtlustada M. Meierit narkootiliste ainete ebaseaduslikus suures koguses käitlemises, s.o narkootilise aine omandamises, valdamises ja hoidmises edasiandmise eesmärgil ning edasiandmises varalise kasu saamise eesmärgil. Jälitustoimingutega kogutud info kajastas M. Meieri poolt narkootiliste ainete käitlemist, sealhulgas amfetamiini, GHB ja GBL-i hankimist nii enda tarbeks kui ka müügi eesmärgil ning müüki nii eeluurimisel tuvastatud (rohkem kui 10 isikut) kui tuvastamata isikutele. Viru Maakohtu 03.02.2016 määrusega pikendas maakohus seda luba

§ 1267lg 3 teises lauses ette nähtud korras kahe kuu võrra, kusjuures loa pikendamise aluseks oli sama kuriteokahtlus Kar

S § 184 lg 2 järgi.

§ 1261

lg-ga 2 on ette nähtud jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõue, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Käesolevas asjas on jälitustoimingu tegemiseks loa taotlemisel välja toodud kuriteokahtlus KarS § 184 lg 2 alusel, ja põhistus, miks on vaja tõendeid koguda jälitustoiminguga. 28. Kohus analüüsib ultima ratio-põhimõtte järgimist käesolevas kriminaalasjas erinevate lubade saamisel. Jälitustoimingu tegemise aluseks on olnud

§ 1262lg 1 p 4 kohaselt vajadus koguda teavet kuriteo kohta.

Prokuratuur on põhistanud jälitustoimingu seaduslikkust, tuues välja muu hulgas kuriteo raskuse- antud juhul KarS § 184 lg 2, mis võimaldas

§ 1262lg 2 alusel jälitustoimingut teostada.

Samuti on välja toodud jälitustoimingute tegemise vajalikkus ja põhistus, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta või õigel ajal tõendeid koguda. Nimelt käesolevas kriminaalasjas põhjendati jälitustoimingute vajalikkust asjaoluga, et politseiasutuses menetlusaluseid isikuid üle kuulama asudes, tuleb see informatsioon kohe välja ja sellega on ohtu seatud tõe tuvastamine. Seega oli prokuratuuril juba kohtueelse menetluse algusest peale põhjendatud alus arvata, et tõenäoliselt pole võimalik muude, väljaspool jälitustegevust kogutavate tõenditeta, koguda taolist tõendite kogumit, millest piisaks uuritava kuriteokahtluse kõrvaldamiseks või kuriteo tõendamiseks. Pikendamistaotlustes on põhistatud, miks on jälitustoiminguid vaja jätkata antud hetkel. Maakohus on kontrollinud prokuratuuri taotluste seaduslikkust ja vajalikkust, ning lube andes määrustes põhistanud jälitustoimingute vajalikkust ning põhjendanud, miks ei olnud käesolevas kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik või oli oluliselt raskendatud (ultima ratio põhimõte). Nimelt leiti, et käesolevas kriminaalasjas oli tõendusteabe õigeaegne kogumine jälitustoiminguid kasutamata võimatu või oluliselt raskendatud, kuna teadaolevalt levib info narkootikumide müügi kohta varjatult, teada on vaid peamised levitajad ning kui nende isikute suhte teostada muid menetlustoiminguid (nt ülekuulamine), ei pruugi see anda tõe tuvastamiseks soovitud tulemusi. Samuti põhjendas maakohus ka lubade pikendamiste määrustes telefoni pealtkuulamise jätkuvat vajadust. Kohtu hinnangul on määrustes eelpool väljatoodud argumentatsioon veenev, kuna teadaolevalt levib info narkootikumide müügi kohta varjatult, teada on vaid peamised levitajad ning kui nende isikute suhte teostada muid menetlustoiminguid (nt ülekuulamine), ei pruugi see anda tõe tuvastamiseks soovitud tulemusi. Kahtlustuse sisu väljatulemisel, üldjuhul ütlusi ei anta või ei anta tõele vastavaid ütlusi. Lisaks saavad kahtlustusest teada 17 potentsiaalsed narkootikumide ostjad, kes nö rohkem müüjaga ei lävi. Seega on prokuratuur taotlusi esitades veendunud jälitustoimingute vajalikkuses, kuna oli alus arvata, et tõenäoliselt pole võimalik muude, väljaspool jälitustegevust kogutavate tõenditeta, koguda taolist tõendite kogumit, millest piisaks uuritava kuriteokahtluse kõrvaldamiseks või kuriteo tõendamiseks. Samast argumentatsioonist on lähtunud ka maakohus lube andes või pikendades. 42.

§ 1262

lg-s 4 kohaselt võis jälitustoiminguid tõendamisvajadusest lähtudes teha ka isikute suhtes, kellega kahtlustatav suhtleb. Seega on jälitustoimingud puudutanud süüdistatavaid Sander Köörnat, Keity Konetskit ja Andrei Zeleninit. Kohus leiab, et nende isikute suhtes kõnede pealtkuulamine on olnud seaduslik.

§ 12614lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 3.

jaanuari 2013. a määruse nr 4 "Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord" § 4 lg-te 1 ja 2 ning § 5 lgte 1 ja 4 järgi tutvustab jälitustoiminguga kogutud andmeid – ja seega ka jälitustoimingu tegemise aluseks olevaid dokumente – jälitusasutus. Isikuid, kelle suhtes jälitustoiminguid tehti on sellest teavitatud ja vastavad teavitused on jälitustoimikus. Kohus leiab, et kuna jälitustoimiku puhul on tegemist riigisaladusega, siis kohus ei andnud menetlusalustele isikutele tutvumiseks jälitustoimingu lubasid. Kohtu hinnangul on tegemist

§ 12614

lg 1 p-s 3 ja p-s 6 nimetatud teabega, mille korral saab sellega tutvuda üksnes kohus. Jälitustoimingute load sisaldavad muuhulgas jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teavet ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlevat teavet. Lisaks sätestab

§ 12614

lg 1 p 6, et prokuratuuri loal või kuni vastava aluse ära langemiseni võib jätta tutvustamata andmeid mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuse meetodite, taktika ja jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta. Kohutu hinnangul võib selle teabe teadasaamine seada ohtu jälitusasutuse poolt kasutatavad meetodid ja jälitustoimingute läbiviimise taktika salajasuse. Riigisaladust reguleerib Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RSVS), selle seaduse § 8 p 1 kohaselt on korrakaitse riigisaladus: 1) jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks. Sellise teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. 43. Seega on kohus kontrollinud jälitustoimingutega saadud tõendite kogumise seaduslikkust, tuvastas lubade olemasolu ja nende kattumise jälitustoimingute ajaga, mistõttu on jälitustoimingute protokollid seaduslikud ja nendele võib tugineda. Tõendite varjatud kogumise tingis kriminaalasja eripära, sest üldteadaolevalt ei ole narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude puhul sageli jälitustoiminguid tegemata võimalik tõendeid koguda ja sellega seotud isikuid tuvastada. Arvestades, et jälitustoimingute tegemisel järgiti seaduses sätestatud korda, taotlused on põhistatud, siis on jälitustoimingu protokollid lubatavad tõendid. Aleksei Ratta, Mihail Meier ja Reeni Võsaste salajasel pealtkuulamisel ei ole rikutud

§ 1264lg-s 6 ette nähtud tähtaega.

Osutatud säte nägi käesolevas asjas jälitustoimingu lubade andmise ajal ette, et

§ 1262

lg 1 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud alusel tehtud jälitustoimingute kestus konkreetse isiku suhtes samas kriminaalasjas ei tohi ületada ühte aastat ja vaid kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib riigi peaprokurör anda loa või taotleda kohtult luba jälitustoimingu tegemiseks isiku suhtes kestusega üle ühe aasta. Antud kriminaalmenetluses kuulati Aleksei Ratta mobiiltelefoni pealt alates 18 19.11.2015- 18.01.2016, 18.01.2016- 18.03.2016, 18.03.2016- 17.05.2016, so kuus kuud ja Mihail Meieri ja Reeni Võsaste mobiiltelefoni pealt alates 04.12.2015-03.02.2016, 03.02.2016-03.04.2016, so 4 kuud.

1. Käesolevas kriminaalasjas on Sander Köörnale esitatud süüdistus narkootilise aine amfetamiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises (omandamine, valdamine, vedu ja edasiandmine) grupis. Objektiivsete tõenditena kinnitavad Sander Köörna tegevuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu dokumentaalsete tõenditena – jälitusprotokollid, mis tõendavad Mihail Meieri, Reeni Võsaste ja Sander Köörna omavahelist seotust ning nende tegevust seoses narkootilise aine käitlemisega; - läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (Tõendid I kd, tl 97-106); - Sander Köörna kinnipidamisprotokoll (Tõendid I kd, tl 95-96); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN0474 (tõendid I kd, tl 118-127), -Pangakontode vaatlusprotokoll (Tõendid II kd, tl 1-126).
2. Jälitusprotokollist, mis kajastab M. Meieri telefoni pealtkuulamisel salvestatud kõnesid, tuleneb, et perioodil 25.12.2015- 08.01.2016 lepivad M. Meier ja S. Köörna korduvalt kokku kokkusaamisi, mis pidid toimuma Meieri elukohas. Esmalt tundis S. Köörna huvi, kas seda „õli" on veel ja minnes Mihail Meieri elukohta, on ta selle aine saanud. Hiljem on korduvalt kokku lepitud aine saamises ja hiljem aine eest saadava raha ära toomises, mis on päädinud 08.01.2016 kui Sander Köörna on ära toonud M. Meier elukaaslase R. Võsaste elukohta xxxx, Reeni Võsaste kätte 260 eurot. Reeni Võsaste on raha ära toomisest teada andnud Mihail Meierile. Nimelt nähtub jälitusprotokollis, et 25.12.2015 kell 16.37 helistas Sander Köörna Mihail Meierile ja tundis huvi, et kas seda „õli" on veel. Siis käskis Meier minna tema poole ja võtta raha hästi palju kaasa. Järgmisest kõnest kell 17.25 ongi aru saada, et Köörna jõudis Meieri juurde. 27.12.2015 kell 17:08 helistas Köörna Võsastele ja palus Mišale edasi öelda, et Magu ootab all, et tuleks kohe alla. 27.12.2015 kell 17:29 helistas tuvastamata isik Reeni Võsastele ja annab teada, et Sander Köörna ja Mihail Meier pidid xxxx käima. 27.12.2015 kell 22:51 helistab Mihail Meier Reeni Võsastele ja ütleb, et homme Kilu (Sander Köörna) tuleb. 28.12.2015 kell 17.42 helistas Köörna Võsastele ja ütles, et läheb läbi, toob jope ära ja kell 18.13 helistaski ta juba, et on all. 29.12.2015 kell 16:05 helistas Mihail Meier Reeni Võsaste telefonile, arutatakse muuhulgas, et Magu (Sander Köörna) tõi 40, sellest 10 talle. 31.12.2015 helistas Köörna Võsastele, vastas Meier. Lepivad kohtumise kokku järgmise päeva õhtuks. 03.01.2015 suhtles Köörna Meieriga, kes oli pahane ja ütles, et „arvele saatmist ma juba tean, kuu aega saadad. Kui homme üle ei kanna, siis kannad topelt Reenile". 08.01.2016 saatis Võsaste Köörnale sõnumi, et „lõpeta sellise pubeka mängimine ära ja täida oma lubadusi. Meil vaja arveid maksta ja lapsele toit laua peale panna. Kohusetunne puudub täiesti?" 19 08.01.2016 kell 10.36 saatis Köörna sõnumi vastu, et tuleb sinna peale lõunat. 08.01.2016 kell 20.55 helistas Köörna ja uuris, kus Võsaste elab ja kell 21.05 helistas, et on ukse taga. 08.01.2016 kell 21.41 suhtles Meier Võsatega ja Võsaste teatas, et Magu käis ja tõi raha ära, kaks kuus null.
3. S. Köörna peeti kinni 12.04.
4. Kinnipidamisel 12.04.2016 kell 10:16 tuvastati Sander Köörna uriinis- amfetamiin, metamfetamiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC COOH). S. Köörna kinnipidamise järgselt on otsiti läbi tema elukoht, kus leiti mitu minigrippkotti aine jääkidega ja mitu piipu ja taimeveski.
5. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN0474, tõendab, et S. Köörna elukohas, xxxx, läbiotsimisel avastati kapi sahtlist minigrip kilekott valge pulbriga massiga 0,47 g, mis sisaldab 14% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,048 g amfetamiini, lisaks sisaldab pulber alla 1% metamfetamiini. Samast avastati kaal „Soehnle", millel on amfetamiini, metamfetamiini, alfapürrolidinoheptanofenooni (PV8; alfa-PHPP; alfa-PEP) ning kanepile iseloomuliku tetrahüdrokannabinooli (THC) jäljed. Kapi riiulilt avastati kaks minigrippi, milles ühes olev valkjas pulber massiga 0,069 g sisaldab amfetamiini ja teises minigripis on metamfetamiini jäljed.
6. Sander Köörna elukoha läbiotsimisel ära võetud märkmiku vaatlemisel, on näha, et märkmiku ühel lehel on arve nr xxxx ja nimi K M ning xxxx. Teisel lehel on tulbas arvud 20, 10, 10, 20, 10, 10, 20, 30, 10, 20, 30, 10, 20, 40; kokku 14 kirjet ja summa
7. Teises tulbas on arvud 20, 20, 40, 20, 60, 20, 40, 20, 40, 60, 60, 80, 20, 40, 80; kokku 15 ja 620 ning lõpuks
8. (Tõendid I kd, tl 105).
9. Märkmiku kirjete alusel saab järeldada, et Sander Köörna on pidanud arvestust 13 grammi amfetamiini müügi kohta. Amfetamiini hinnaks on olnud 20 eurot gramm ja see on kokku maksnud 260 eurot. Lisaks on märkmetes kirjas veel 31 grammi hinnaga 20 eurot gramm ehk kokku 620, neid summasid kokku liites on summaks 880 eurot. Samuti tõendab K Mi kontonumber xxxx märkmikus seda, et sinna lasi Köörna kanda narkorahasid Mihail Meierile. Pangakontode vaatlusprotokollist (Tõendid II kd, tl 1-126, eriti K Mit puudutav osa tl 78-89, 125), nähtub, et Mihail Meier enda arvelduskontot xxxx pärast märtsi 2013 enam aktiivseks maksetehinguteks ei kasutanud, vaid kasutas poja K Mi kontot. Sinna on laekunud pidevalt ülekanded kolmandatelt isikutelt, summades, mis on iseloomulikud narkootilise aine kogustele (n. 200, 100, 10, 40, 20, 150, 50, 25 jne). Samuti on maksjatest suurem osa kas karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest (nt M K, K V, K U, M V), või siis on sellega seotud isikud. Seega on tõendatud, et Sander Köörna oli isikuks, kes tarvitas narkootikume ise ja tegeles amfetamiini müügiga. Tal oli olemas kaal ja minigripp kilekotid aine turustamiseks (kaalumiseks ja pakendamiseks). Jälitustoimingu protokolli ja märkmikukirjete ning pangakontode vaatlusprotokolli alusel saab järeldada, et Sander Köörna tegutses narkootikumide müügiga grupis Mihail Meieri ja Reeni Võsastega.
10. Asjaolu, et ta omandas korduvalt Mihail Meierilt ja Reeni Võsastelt suures koguses, so korraga vähemalt 10 grammi narkootilist ainet amfetamiini, vedas seda enda elukohta ja tarvitas seda ise ja müüs igapäevaselt eeluurimisel tuvastamata isikutele, kinnitab temalt äravõetud märkmik kirjetega, kus nähtub müüdud narkootilise aine kogus ja hind. Märkmiku 20 kirjete järgi on saadud 20 eurot, 10 eurot, 10 eurot, 20 eurot, 10 eurot, 10 eurot, 20 eurot, 30 eurot, 10 eurot, 20 eurot, 30 eurot, 10 eurot, 20 eurot, 40 eurot kokku 13 kirjet summa 260 eurot. Lisaks on märkmikus arvud 20, 20, 40, 20, 60, 20, 40, 20, 40, 60, 60, 80, 20, 40, 80; kokku 15 kirjet ja 620 ning lõpuks
11. Arvestus kinnitab, et Sander Köörna on müünud Mihail Meieri ja Reeni Võsastega kooskõlastatult 880 euro eest narkootikume 1 gramm 20 eurot. Jälitustoimingu protokolliga on tuvastatud, et Mihail Meier ja Sander Köörna käisid 27.12.2015 xxxx, 28.12.2015 on Sander Köörna narkootilise aine omandanud ja viinud sellest narkootilisest ainest 30 grammi Reeni Võsastele, küsides sellest ainest endale 10 grammi. Seega leidis tõendamist, et Sander Köörna omandas 28.12.2015 Tapa linnas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult eelnevalt kokkulepitud suure koguse, so 40 grammi narkootilist ainet amfetamiini, valdas seda enda juures ja viis 30 grammi narkootilist ainet amfetamiini Reeni Võsaste üürikorterisse. Omandatud 40-st grammist amfetamiinist võttis Sander Köörna 10 grammi endale ning vedas saadud narkootilise aine oma elukohta, kus tarvitas narkootilist ainet ise ja turustas eeluurimisel tuvastamata isikutele. Tõendamist ei leidnud, et 28.12.2016 viis Sander Köörna kaalu Reeni Võsaste üürikorterisse, mistõttu tuleb selles osas süüdistust muuta. 51.

§ 268

lg 2 reguleerib süüdistuse muutmist.

§ 268

lg 3 kohaselt süüdistuse muutmine

§ 268

lg 2 mõttes ei ole esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamine või parandamine, ilma et muudetakse süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaoluid või kuriteo kvalifikatsiooni ja süüdistusest osaline loobumine. Kohtu hinnangul on tegemist faktilise väite parandamisega süüdistuses, kuna tõendmist ei leidnud, et Sander Köörna viis Reeni Võsastele kaalu.

1. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus tuvastas, et Sander Köörna pani süüteo toime otsese tahtlusega. Olles teadlik, et Mihail Meier ja Reeni Võsaste tarvitavad ise narkootikume ja müüvad teistele, sai Sander Köörna aru, et omandades, vallates, vedades ja edasi andes suures koguses narkootilist aineid, paneb ta toime narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis ja tahtis või vähemalt möönis seda.
2. Kohtu hinnangul tegutsesid Sander Köörna, Mihail Meier ja Reeni Võsaste kuriteo kaastäideviijatena. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneval kokkuleppe alusel- kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitte- eelneva, vahetu kokkuleppe aluselkus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele.
3. Kohus tuvastas, et Sander Köörna, Mihail Meier ja Reeni Võsaste olid eelnevalt kokku leppinud, et Sander Köörna omandab neilt narkootikume, veab selle oma elukohta ja müüb väikeste koguste kaupa ostjatele ning müügist saadava raha tasuvad ostjad kas sularahas Sander Köörna kätte või kannavad Mihail Meieri poja K Mi arveldusarvele. Kooskõlastus iga üksiku tehingu jaoks saavutati kõigi grupis osalenud isikute poolt konkludentsete tegudega. 21 Narkootikumide omandamine, valdamine ja vedu ja edasiandmine toimus süüdistuses kirjeldatud viisil. Sander Köörna oli teadlik, milline on tema roll grupis. Et ta käitles suurt kogust narkootilist ainet korduvalt pidi talle olema arusaadav üle antud narkootilise aine koguse tõttu.
4. Sander Köörnal ei olnud küll juhtivat ja koordineeriv rolli käesolevas kriminaalasjas narkootilise aine amfetamiini käitlemisel, kuid ta osales narkootilise aine käitlemisel kui kaastäideviija.
5. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine teovalitsemise teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Kohtu hinnangul nähtub ka ühine teootsus Mihail Meier, Reeni Võsaste ja Sander Köörna vahel teo toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest, samuti teo toimepanemise viisist.
6. Tõenditest nähtub, et põhifiguuriks amfetamiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises oli Mihail Meier, kes Sander Köörnaga tehingute osas kokkuleppe sõlmis, Reeni Võsaste oli tehingutest teadlik. Kohus märgib, et Sander Köörna panus oli oluline, kuna tema osalus süüteos täiendas teise kaastäideviija tegevust selliselt, et tulemuseks oli ühtne tervik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sander Köörna, Mihail Meier, Reeni Võsaste tegutsesid suures koguses narkootilise ainete ebaseaduslikul käitlemises isikute grupis ühiselt ja kooskõlastatult. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Sander Köörna pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise grupis.
7. Kohus tuvastas, et Sander Köörna käitles suurt kogust amfetamiini koos Mihail Meier ja Reeni Võsastega. Kuna amfetamiini suur kogus algab 1,3 grammist, on tõendatud, et Sander Köörna käitles grupis suurt kogust narkootilist ainet.
8. Käesolevas kriminaalasjas on Keity Konetskile esitatud süüdistus narkootilise aine korgijoogi suures koguses ebaseaduslikus käitlemises (omandamine, valdamine, vedu) grupis. Objektiivsete tõenditena kinnitavad Keity Konetski tegevuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu tunnistaja Andrei Ratase ütlused ja dokumentaalsete tõenditena –jälitusprotokollid, mis tõendavad Andrei Ratase, Keity Konetski, Mihail Meieri ja Reeni Võsaste omavahelist seotust ning nende tegevust seoses narkootilise aine käitlemisega. Jälitusprotokollist, mis kajastab M. Meieri telefoni pealtkuulamisel salvestatud kõnesid, tuleneb, et 01.01.2016 kell 14:39 helistas Mihail Meier Aleksei Ratasele, kes oli xxxx ja küsis, kas ta sai selle vihiku kätte. Ja et tal on kohe kütust vaja, muidu sureb ära. Selle peale helistas Andrei Ratas Keity Konetskile, kes ütleb, et jõi ära selle joogi. 01.01.2016 kell 21.17 helistas Mihail Meier Keity Konetskile ja küsis, et kas käisid xxxx. Keity Konetski vastas selle peale, et ta on siin ja ootab Alekseid. Lubas, et ütleb Alekseile, et ta helistaks Meierile. 22 Mõne aja pärast helistas Mihail Meier uuesti Keity Konetskile ja uuris, et kas Aleksei on ikka veel seal ja Konetski ütles, et jah, ta on üleval. Meier ütles uuesti, et las helistab talle. 01.01.2016 kell 22.01 jagas Mihail Meier Aleksei Ratasele juhiseid peidiku asukoha kohta ja kell 22.13 leppisid Mihail Meier ja Aleksei Ratas kokku, et kohtuvad xxxx.
9. Aleksei Ratas andis kohtus ütlusi, kuidas nad Keity Konetskiga xxxx Mihail Meieri ja Reeni Võsaste juures käisid ja kuidas tagasi teel koju tuli mõte tarvitada korgijooki. Viimast soovis ka Mihail Meier. Aleksei Ratas andis kohtus ütlusi, kuidas sõideti xxxx R Ve juurde korgijooki võtma. Viimasel seda polnud ja ta juhendas xxxx peidukohta seda võtma. Ta seletas, kuhu minna. Keity Konetski oli tal autoroolis ja Andrei Ratase sõnul Keity teadis, mis toimub. Sest jutt ju käis autos ja ka läbi Keity telefoni Meier helistas talle. Autos olid kahekesi. Meier helistas talle mitu korda, uuris, kas ta leidis või ei, kui ta ei leidnud, siis ta seletas kuhu edasi. Siis vahepeal ta ei võtnud enda telefoni vastu, siis Meier helistaski Keity Konetski telefonile. Keity andis talle telefoni ja ta rääkis autos konkreetselt korgijoogist. Tema juhendas Keity Konetskit, kuhu sõita ja oli juttu, et korgijoogi järgi. Lõpuks leidis korgijoogi, see oli plastmasspudelis, peaaegu täis oli pudel. Ta on kindel, et Keity Konetski pidi aru saama, mis seal pudelis on. Siis ta helistas Meierile, et ta leidis, siis Meier ütles, et tule xxxx, ta ütles, et tal on kiire, et ta ei saa xxxx tulla ja leppisid, et poolel teel saavad kokku, siis saidki seal xxxx tanklas kokku. Läks pudeliga autosse ja pani selle endale jalgade juurde. Arvab, et Keity Konetski ikka nägi, sest ta hoidis pudelit käes, kui autosse läks. Sai tanklas kokku Võsaste ja Meieriga ja andis neile selle pudeli, sealt võttis 50 ml GHB-d endale. Tarvitas seda koos Konetskiga xxxx.
10. 17.05.2016.a. ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (Tõendid I kd, tl 132-139). Aleksei Ratas näitas ette koha, kuhu juhatasid teda R V ja Mihhail Meier 01.01.2016 xxxx, et leida üles narkootiline aine korgijook ehk GHB. A. Ratas selgitas, et sõitis 01.01.2016 peale R Ve juures xxxx käimist ja pärast juhiste saamist xxxx lähedal asuvasse kohta, kuhu oli peidetud korgijook. Rakvere- Kadrina- Tapa –Viitna ringristmikule jõudes keeratakse xxxx suunas. Seejärel sõidetakse otse 900 m ja pööratakse xxxx teele. Seejärel sõidetakse edasi 600 m kuni pargitakse veekogu juures olevasse parklasse. Sealt A. Ratas väljus, et otsida puu juurest korgijooki. Kui sealt kohast korgijooki ei leidnud, juhatas R. V ja M. Meier teda telefoni teel tagasi üle silla asuva puuni, kus oli korgijook.
11. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 16E-LÕX0140 (Tõendid I kd, tl 128-131). Aktist nähtub, et ekspertiisiaktis nr. 16E-AN0322 märgitud gammabutürolaktooni (GBL) on vaja tavaliselt 2-15 g, et tekitada narkojoove kümnele inimesele.
12. Kohus leiab, et KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine Keity Konetski tegevuses on ülalnimetatud tõenditega tõendamist leidnud. Tõenditest nähtub, et põhifiguuriks korgijoogi suures koguses ebaseaduslikus käitlemises oli Andrei Ratas, kes R Vega ja Mihail Meieriga tehingu osas kokkuleppe sõlmis, viimastelt juhiste alusel narkootilise aine xxxx peidetud kohast ära tõi, seda valdas, vedas, ja edasi andis Mihail Meierile ja Reeni Võsastele. Kuigi Keity Konetski roll toimepandus on olnud väiksem, on see siiski oluline. Eelkõige Aleksei Ratase ütlustega, jälitustoimingu protokolliga on tuvastatud, et ta on ühel korral, so 01.01.0216 vedanud Aleksei Ratasele kuulunud sõiduautos xxxx suures koguses korgijooki, autot juhtides on ta korgijooki ka vallanud. 23
13. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus tuvastas, et Keity Konetski pani süüteo toime otsese tahtlusega. Olles teadlik, et Aleksei Ratas, Mihail Meier ja Reeni Võsaste tarvitavad ise narkootikume ja müüvad teistele, sai Keitu Konetski aru, et omandades, vallates, vedades ja edasi andes suures koguses narkootilist aineid, paneb ta toime narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis ja tahtis või vähemalt möönis seda.
14. Kohtu hinnangul tegutsesid Andrei Ratas, Mihail Meier, Reeni Võsaste ja Keity Konetski kuriteo kaastäideviijatena. Riigikohtu praktikas (lahend 3-1-1-23-10 jm) on sisustatud gruppi ehk kaastäideviimist lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Funktsionaalset teovalitsemist iseloomustab asjaolu, et tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, st ei piisa ainult toetavast, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulisest tegevusest. / Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Narkootilise aine veo kaastäideviimisega seonduvalt on samas lahendis märgitud veel, et tuleb näidata tunnused, mis iseloomustavad nende isikute tegu veona, seejärel aga eraldi välja tuua kaastäideviimise tunnused, st näidata, et kõik isikud valitsesid tegu ja nende teopanus oli selline, ilma milleta ei oleks tegu vaadeldav narkootilise või psühhotroopse aine veona./ Tuleb arvestada, et kaastäideviimine on võimalik kuni teo faktilise lõpuleviimiseni, st ka pärast teo juriidilist lõpuleviimist.
15. Kohus leiab, et juhtides autot, milles on suur kogus narkootilist ainet, Keity Konetski valitses tegu, tema ülesandeks oligi just KarS § 184 süüteokoosseisu osateo- vedamise eest vastutada, kohus hindab tema panuse oluliseks. Kui Keity Konetski oleks keeldunud sõitmast ja poleks seega täitnud oma osa kuriteokoosseisu realiseerimisest, poleks kuriteokoosseis tervikuna realiseerunud. Ühise teootsuse kokkuleppe tegemise täpne aeg ja asjaolud pole sageli täpselt tuvastatavad. Nagu Riigikohuski on märkinud ei pea see kokkulepe olema suuline ega eelnema süüteokatsele, seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Aleksei Ratase sõnade kohaselt tuli mõte korgijooki tarbida tagasisõidul. Korgijoogi saamiseks tuli sõita xxxx ja sealt edasi xxxx, et ära peidetud korgijook üles leida. Aleksei Ratse sõnade kohaselt ta selle leidis ja autosse viis, kuna soovijad oli rohkem, siis viidi pudel xxxx tanklasse ja pudelist saadi süstlatäis endale tarbimiseks.
16. Keity Konetskil ei olnud küll juhtivat ja koordineeriv rolli käesolevas kriminaalasjas narkootilise aine korgijoogi käitlemisel, kuid ta osales narkootilise aine käitlemisel kui kaastäideviija. Kohus märgib, et Keity Konetski panus oli oluline, kuna tema osalus süüteos 24 täiendas teise kaastäideviija tegevust selliselt, et tulemuseks oli ühtne tervik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Keity Konetski, Aleksei Ratas, Mihail Meier, Reeni Võsaste tegutsesid suures koguses narkootilise ainete ebaseaduslikul käitlemises isikute grupis ühiselt ja kooskõlastatult. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Keity Konetski pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veo grupis.
17. Kohus tuvastas, et Keity Konetski käitles suurt kogust korgijooki koos Aleksei Ratase, Mihail Meieri ja Reeni Võsastega. Aleksei Ratse ütluste kohaselt käideldi veidi vähem kui 0,5 l korgijooki. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 16E-LÕX0140 kohaselt on algab suur kogus gammabutürolaktooni (GBL) 2-15 g. Seega on tõendatud, et Keity Konetski käitles grupis suurt kogust narkootilist ainet.
18. Käesolevas kriminaalasjas on Andrei Zeleninile esitatud süüdistus narkootilise aine ecsasy tablettide ja kokaiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises (omandamine, valdamine ja vedu ja edasiandmine) grupis. Aleksei Ratase ütluste kohaselt 17.03.2016 esimeses episoodis, ei olnud teised autos viibijad teadlikud tema jope taskusse peidetud ecstasy tablettidest ja Andrei Zelenin tuleb õigeks mõista KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 17.03.2016 narkootilise aine ecstasy tablettide käitlemise kuriteoepisoodis. Seetõttu ei saa Andrei Zeleninit lugeda teises episoodis isikuks, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki
19. jaos sätestatud kuriteo. Tema tegu tuleb 17.03.2016 narkootilise aine kokaiini käitlemise kuriteoepisoodis kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
20. Objektiivsete tõenditena kinnitavad Andrei Zelenini tegevuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu tunnistaja Andrei Ratase ütlused ja dokumentaalsete tõenditena -jälitusprotokollid, mis tõendavad Andrei Ratase ja Andrei Zelenini omavahelist seotust ning nende tegevust seoses narkootilise aine käitlemisega. Jälitusprotokollist, mis kajastab A. Ratase telefoni pealtkuulamisel salvestatud kõnesid, tuleneb, et 16.12.2015 helistas Andrei Zelenin Aleksei Ratasele ja tahtis teada, et ega Ratasel juua ei ole. Kui Ratas vastas, et ei ole, siis küsis, et ega ta ei tea, mida Miša teeb. Ratas teatas selle peale, et Mišal pole ka. Nii see kõne kui ka teised kõned tõendavad, et isikud suhtlevad omavahel narkootikumide teemal. Lisaks sündmuskoha vaatlusprotokoll 17.03.2016.a. kell 21.10- 22.
21. kinnipidamisel 18.03.2016 kell 01.00 tuvastati Andrei Zelenini uriinis - amfetamiin, kokaiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC -COOH). -Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 16E-LÕX
22. Narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele on vaja 0,75 -2,0 g metüleendioksümetamfetaiini (MDMA) või 0,l -l,2 g kokaiini. Ekspertiisiaktis nr. 16E-AN0324 märgitud 17% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavaid tablette on vaja 5,25-14 g (vastab umbes 12-32 tabletile), 18% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavaid tablette 4,94-13,2 g (vastab umbes 1131 tabletile) ning 76% kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit umbes 0,15 -1,77 g, et tekitada narkootiline joove kümnele inimesele. -Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN0324 (Tõendid I kd, tl 37-41). Kollast värvi üllatusmuna plastikust pakendis olevad 10 sinist doominokujulist tabletti massiga 4,41 g minigrip kilekotis sisaldavad 17% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tablettides sisaldub 0,63 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). 25 17 sinist doominoklotsikujulist tabletti massiga 7,37 g minigrip kilekotis sisaldavad 18% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tablettides sisaldub 1,12 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Tikutoosis olev valge pulber massiga 2,81 g minigrip kilekotis sisaldab 76% kokaiinhüdrokloriidi, kokaiinhüdrokloriid sisaldab 89,3% kokaiini, pulbris sisaldub 1,91 g kokaiini. Taimepurustajas taimepuruosakesed sisaldavad kanepile iseloomulikke morfoloogilisi elemente ja tetrahüdrokannabinooli (THC) ning tubakale iseloomulikke morfoloogilisi elemente ja nikotiini, seega on taimepurustajas peenestatud kanepi ja tubaka osakesed.
23. Kohus leiab, et KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine Andrei Zelenini tegevuses on ülalnimetatud tõenditega tõendamist leidnud. Tõenditest nähtub, et põhifiguuriks kokaiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises oli Andrei Zeleninil, kes xxxx kokaiini omandas ja teistele sõiduautos viibijatele edasi andis. Aleksei Ratase sõnade kohaselt ei olnud tal vajadust sel päeval xxxx sõita ja ta sõitis sinna Andrei Zelenini palvel, et saada ühelt naisterahvalt võlg kätte. Aleksei Ratase sõnade kohaselt ta ei näinud, kellelt aine saadi, kuid autosse tulles Andrei Zelenin ütles, et ta raha ei saanud, kuid sai viivist katteks kokaiini. Seda kokaiini pruugiti xxxx. Kaitsja väidete kummutamiseks märgib kohus, et Andrei Zelenini kinnipidamisel võeti temalt ära kollast värvi üllatusmuna plastikust karp, mis kinnitab, et ta ei olnud autos juhuslikult ja tegeleb narkootiliste ainete käitlemisega, sest nii käesolevas kriminaalasjas on ained olnud pakitud üllatusmuna karpidesse ja see on ka juba üldlevinud pakend narkoasjades.
24. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus tuvastas, et Andrei Zelenin pani süüteo toime otsese tahtlusega. Ta ise soovis narkootilist ainet omandada, seda vedada ja autos olijatele edasi anda, sai ta aru, et omandades, vallates, vedades ja edasi andes suures koguses narkootilist ainet, paneb ta toime narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis ja tahtis või vähemalt möönis seda.
25. Kohtu hinnangul tegutsesid Andrei Ratas, Andrei Zelenin, Eveli Ratas ja A G kuriteo kaastäideviijatena. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneval kokkuleppe alusel- kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitte- eelneva, vahetu kokkuleppe aluselkus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele.
26. Kohus tuvastas, et Andrei Zelenin sai xxxx tuvastamata isikult kokaiini, mida ta xxxx teiste autos olijatega jagas. Seega toimus narkootilise aine omandamine suulise kokkuleppe alusel. Sõiduautos olijad ei takistanud tal seda ainet omandada, vallata ja vedada ja olid ka ise huvitatud selle aine proovimisest. Asjaolu, et ainet asuti autos proovima, kinnitab joobeseisundi tuvastamise saatekiri, et kõigil neljal isikul oli tuvastatud narkootiliste ainete tarvitamise tunnused. Edasine narkootilise aine vedu toimus kõigi nelja isiku teadmisel 26 vaikimisi konkludentsete tegudega. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN0324 kinnitab, et kinnipidamise sõiduautost välja visatud tikutoosis olev valge pulber massiga 2,81 g minigrip kilekotis sisaldas 76% kokaiinhüdrokloriidi, kokaiinhüdrokloriid sisaldas 89,3% kokaiini, pulbris sisaldus 1,91 g kokaiini. Ekspertiisiakt nr. 16E-AN0324 kinnitas, et kinnipidamise sõiduautost välja visatud ainest piisas 0,15 -1,77 g, et tekitada narkootiline joove kümnele inimesele. Seega oli tikutoosis narkootilist ainet ka pärast tarvitamist suures koguses.
27. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine teovalitsemise teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Kohus märgib, et süüdistatavad ei pruukinud narkootilise aine edasises ühises valdamises ja veos küll omavahel sõnaselgelt kokku leppida, kuid nende käitumine ja konkludentsed teod kinnitavad, et neil oli kokaiini ühiseks omandamiseks, valdamiseks ja veoks vaikiv kokkulepe. Kohtu hinnangul nähtub ka ühine teootsus Andrei Zelenini, Aleksei Ratase, Eveli Ratase ja A G vahel teo toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest, samuti teo toimepanemise viisist.
28. Tõenditest nähtub, et põhifiguuriks kokaiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises oli Andrei Zeleninil, kes selle aine omandas, kuid samas ei saa ka teiste kaastäideviijate rolli pidada vähetähtsaks. Nemad olid grupi ühise teoühtluse suurendajad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andrei Zelenini, Aleksei Ratase, Eveli Ratase ja A G tegutsesid suures koguses narkootilise ainete ebaseaduslikul käitlemises isikute grupis ühiselt ja kooskõlastatult.
29. Kohus tuvastas, et grupilt võeti kinnipidamisel ära 2,81 g kokaiini, mis on suur kogus narkootilist ainet. Seega on tõendatud, et Andrei Zelenin käitles grupis suurt kogust narkootilist ainet. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Andrei Zelenin pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veo grupis aine edasiandmisega, ehk KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
30. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõigile kolmele isikule on esitatud süüdistus narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises. Ükski isik end süüdi ei tunnistanud. Seega ei esine nende puhul karistuse mõistmisel kergendavaid. Puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud. KarS § 184 lg 2 näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistaastani. Kohus mõistis Andrei Zeleninile karistuseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kolm aastat vangistust, luges karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajaga aja ja jättis vangistuse tingimisi kohaldamata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel kolme aastase katsajaga. Kohus mõistis Keity Konetskile karistuseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kolm aastat vangistust, luges karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aja ja jättis vangistuse tingimisi kohaldamata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel kolme aastase katsajaga. 27 Kohus mõistis Sander Köörnale karistuseks KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kolm aastat vangistust, luges karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aja ja jättis vangistuse tingimisi kohaldamata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel kolme aastase katsajaga. Riigikohus oma 28.10.2015.a lahendis nr 3-1-1-79-15 märkinud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
31. Karistuse keskmine määr KarS § 184 lg 1,2 alusel on 9 aastat. KarS § 183 lg 1 alusel 1,5 aastat. Kohus mõistab isikute karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, miinimummääras. Kohus hindas karistuse mõistmisel kõigi isikute süü suurust. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestas kohus ka süüdlase isikut. Eripreventiivses mõttes on süüteo toimepanemise ajal kõik isikud varem kriminaalkorras karistamata isikuteks. Kohtu hinnangul on võimalik, arvestades kõigi nende isikute isikuomadusi ja süü suurust, neid mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega ning nendele pikaajalise katseaja kohaldamist. Kohtu hinnangul saab isikutele mõistetud karistust kolme aastast vangistust tingimisi pidada igati kaalutletuks, optimaalseks ja õiglaseks karistuseks. 80.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutel Andrei Zeleninil, Sander Köörnal ja Keity Konetskil hüvitada menetluskulu.

§ 175

lähtuvalt on menetluskuludeks muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale määratud tasu, ekspertiisi tegemisega seotud kulu, tunnistajate kohtusse ilmumisega seotud kulu. Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud süüteo tuvastamiseks ja toimepanija väljaselgitamiseks ning menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetutelt välja mõista. Kohus jätab riigi kanda süüdimõistetute riigi õigusabi osutava kaitsja sõidukulud. Riik on loonud riigi õigusabi osutamise infosüsteemi ja selle tagamise kulud tuleb kanda riigil. 81.

§ 126

lg 3 p 1 alusel asitõendid: Asitõendid, mis asuvad kriminaalasja nr 15240100116 toimikus, - 1 CD plaat 07.07.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli juurde - 2 CD plaati pangakontode vaatlusprotokolli juurde - 2 DVD plaati 14.06.2016.a. koostatud jälitustoimingu protokolli juurde, tuleb jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse.

Asitõendid, mis asuvad pappkastis märkega „Asitõendid kriminaalasjas nr 15240100116“ Rakvere politseijaoskonna (Kreutzwaldi 5A Rakvere) asitõendite hoiuruumis: - Xxxx Sander Köörna elukoha läbiotsimisel vabatahtlikult väljaantud mobiiltelefon LG IMEI xxxx

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Sander Köörnale; - Xxxx Merike Kivikingu kasutuses oleva korteri läbiotsimisel äravõetud Mobiiltelefon Samsung, milles Super kõnekaart

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Merike Kivikingule (Kivikink).

Asitõendid, mis asuvad pappkastis märkega „Asitõendid kriminaalasjas nr 15240100116“ Rakvere politseijaoskonna (Kreutzwaldi 5A Rakvere) asitõendite hoiuruumis: - Sündmuskoha vaatluse käigus põllult leitud tikutops kirjega „Rimi“, milles minigrip ja 28 tühi minigrip

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada. Kar

S §-st 191 tulenevalt kuuluvad konfiskeerimisele ning kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele kriminaalasjas asitõendina ära võetud ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad psühhotroopsed ained järgmiste ekspertiisiaktide alusel: - Ekspertiisiakti nr 16E-AN0324 kohaselt ekspertiisist järelejäänud ained – tabletid ning pulber, mis jäetud keemiaosakonda ( alus: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus), kusjuures otsuseni (kohtu, väärteo

1. jm)säilitatakse täiend- või kordusekspertiisi tegemiseks vajalik kogus ning ülejääv kogus hävitatakse ühe aasta jooksul; - Ekspertiisiakti nr 16E-AN0322 kohaselt ekspertiisist järele jäänud ained – pulber, vedelik ning tabletid – jäetud keemiaosakonda (alus: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus), kusjuures otsuseni (kohtu, väärteo
2. jm)säilitatakse täiend- või kordusekspertiisi tegemiseks vajalik kogus ning ülejääv kogus hävitatakse ühe aasta jooksul; - Ekspertiisiakti nr 16E-AN0474 kohaselt ekspertiisist järele jäänud aine – taimeosad, taimepurud ning pulbrid – jäetud keemiaosakonda (alus: Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus), kusjuures otsuseni (kohtu, väärteo
3. jm)säilitatakse täiend- või kordusekspertiisi tegemiseks vajalik kogus ning ülejääv kogus hävitatakse ühe aasta jooksul. 82. Jätta Andrei Zelenini kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) kohaselt rahuldamata. 83. Kohtuistungil esitas kaitsja taotluse hüvitada A. Zeleninile, tema õigeksmõistmisel, talle kahtlustatavana kinnipidamisega põhjustatud kahju kolme päeva eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti A. Zelenin kahtlustatavana kinni ajavahemikul 17.03.2016 -19.03.2016. käesolevas kriminaalasjas 29 Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 alusel võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. SKHS § 5 lg 1 p 2 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati tema kahtlustatavana kinnipidamisega. Käesoleval juhul mõisteti Andrei Zelenin ühe episoodi osas õigeks, kuid teise episoodi eest süüdi. Kohtu hinnangul on sel alusel Andrei Zelenini kinnipidamine seaduslik ja põhjendatud. Kohus jätab Andrei Zelenini kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) kohaselt rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Karin Piirsalu Rahvakohtunik Mare Võrno Rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Juhindudes

§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1; 340 lg 2 p 1,2 tühistada Viru Maakohtu 22. augusti 2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-7605 osaliselt, see on: - Andrei Zelenini süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine kokaiini käitlemise kuriteoepisoodis - Andrei Zeleninile kohaldatud tõkendi - elukohast lahkumise keeld - osas - Andrei Zeleninilt

§ 180lg 1 alusel väljamõistetud menetluskulude osas. - Sander Köörna süüditunnistamises Kar

S § 184 lg 2 p 2 järgi - Sander Köörna süüditunnistamises 28. detsembri 2015 kuriteoepisoodis amfetamiini turustamises. Mõista Andrei Zelenin KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lg 4 alusel hüvitada Eesti Vabariigil Andrei Zeleninile 124,40 eurot ning kanda nimetatud summa Andrei Zelenini arvelduskontole. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo CLARUS kasuks 288 eurot s.h käibemaks 48 eurot vandeadvokaat Silver Reinsaare poolt Andrei Zelenini huvides esitatud apellatsiooni koostamise eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Simson Starus kasuks 208,80 eurot s.h käibemaks 34,80 eurot vandeadvokaat Silver Reinsaare poolt Andrei Zeleninile Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest.

§ 185

lg 1 alusel jätta Silver Reinsaare poolt Andrei Zeleninile Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabitasu 496,80 eurot s.h käibemaks 82,80 eurot riigi kanda. Mõista Sander Köörna õigeks ajavahemikul 25.-

1. detsember 2015 talle süüks arvatud narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises ning
2. detsembril 2015 talle süüks arvatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise osateos, see on narkootikumide turustamises. Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2017 kohtuotsus Sander Köörna süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi muutmata. 30 Muus osas jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2017 kohtuotsus muutmata. Andrei Zelenini kaitsja Silver Reinsaare apellatsioon rahuldada. Sander Köörna kaitsja Toomas Alpi apellatsioon rahuldada osaliselt. Keity Konetski kaitsja Rainer Objarteli apellatsioon jätta rahuldamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kasuks 384 eurot s.h käibemaks 64 eurot vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt Keity Konetskile Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest. Mõista apellatsioonimenetluse kulu katteks Keity Konetskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 384 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Riigikohtu 11.04.2018 kohtumääruste RESOLUTSIOONID: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Keity Konetski kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli ja Sander Köörna kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali kassatsioonid menetlusse võtmata. 22.08.2017 kohtuotsus 1-16-7605 jõustus osaliselt
5. aprillil
6. a. Riigikohtu kohtumäärustega. (allkirjastatud digitaalselt Lea Herne referent 31