Obsah (5)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2018, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-12057 Tsiviilasi Xxxxja

) sätted.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97punkt 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kuna kostja on hagejate isa ja 2 hagejad on alaealised laps, on kostjal hagejate ees

§-st 96 tulenev ülalpidamiskohustus. 7.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 alusel arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8.jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17.mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). 8.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 10 selgitanud, et

§ 101

lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2018 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast, s.o alates

1. aastast 250 eurot,
2. aastal oli see 235 eurot ja
3. aastal 215 eurot.
4. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-7-05 p-s 20 asunud seisukohale, et elatise suurus, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-160-12 p-st 17 märkinud, et kuna

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12).
5. Antud juhul nõuavad mõlemad hagejad elatist summas 300 eurot kuus, s.o suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud miinimummäär, mis tähendab, et kohtul tuleb hagejate kulutusi ning kostja materiaalseid võimalusi sisuliselt analüüsida. Hagiavaldusest nähtub, et hageja I vajalikud kulud on eluasemekulud 215 eurot, kulutused toidule 130 eurot, kulutused transpordile 5 eurot, sidekulud 13 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 8 eurot, koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 55 eurot, muud vältimatud püsikulutused 130 eurot, kokku 571 eurot. Hageja II vajalikud kulud on hagiavalduse järgi eluasemekulud 215 eurot, kulutused toidule 130 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 13 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 8 eurot, koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused 138 eurot, kokku 589 eurot.
6. Hagejad on tõendanud, et seoses korteriga, kus hagejad elavad, tuleb lähtuvalt üürilepingu punktist 3.1 tasuda igakuist üüri 500 eurot. Võttes arvesse, et see summa tuleb jagada hagejate ema ja mõlema hageja vahel, kulub ühel hagejal seoses korteri üürimisega 3 igakuiselt 166,67 eurot (500:3). Samuti on hagejad esitanud maksekorraldused (tlk 103110), millest ilmneb, et lisaks üürile tasub hagejate esindaja korteriga seoses ka kommunaalmakseid summas 105-190 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks kommunaalmaksete kuluks 147,50 eurot. Võttes arvesse, et nimetatud summa tuleb jagada hagejate seadusliku esindaja ja mõlema hageja vahel, kulub ühel hagejal seoses korteri kommunaalmaksetega igakuiselt 49,17 eurot (147,50:3). Telia mobiilsete teenuste arvetest (tlk 18-20, 114-117) nähtuvalt on hagejate esindaja nimele edastatud 8 kuu telefoniarved vastavalt summades 46,42 eurot, 74,18 eurot, 52,14 eurot, 38,90 eurot, 42,64 eurot, 41,56 eurot, 37,58 eurot, 53,70 eurot, 97,58 eurot. Kokku on kaheksa kuu arved 484,78 eurot, mis tähendab, et ühe kuu arve on keskmiselt 60,60 eurot. Võttes arvesse, et kõnealused arved kajastavad 4 isiku kulutusi, on mõlema hageja osa vastavatest kulutustest 15,15 eurot. Lisaks on hageja I igakuine purjespordikooli kulu 60 eurot, mida tõendavad hagejate esitatud maksekorraldused (tlk 15, 111-113). Hageja II osas on hagejate esindaja tasunud ratsaspordikoolikulu 78 eurot 5 korra kohta, mida tõendavad väljamaksed L.H.Teenused OÜ-le (tlk 16-17, 126-127). Olukorras, kus hageja II käib ratsatreeningutel 4 korda kuus, teeb see igakuiseks kuluks 62,40 eurot.
7. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja I igakuised eelviidatud kulutused on kokku 290,99 eurot (166,67+49,17+15,15+60). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus eelviidatud kuludele lisanduvad ka kulutused söögile, riietele, jalanõudele ja igapäevatarvetele, on hageja I elatisenõue summas 300 eurot kuus põhjendatud. Samuti on tõendamist leidnud, et hageja II igakuised eelviidatud kulutused on kokku 293,39 eurot (166,67+49,17+15,15+62,4). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus eelviidatud kuludele lisanduvad ka kulutused söögile, riietele, jalanõudele ja igapäevatarvetele, on hageja II elatisenõue summas 300 eurot kuus põhjendatud.
8. Kohus leiab, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on võimeline oma alaealistele lastele tasuma elatist suuremas summas, kui seaduses ettenähtud miinimummäär. Nimelt nähtub kostja kohta esitatud Maksu- ja Tolliameti teatisest, et kostjale on perioodil 01.02.2015 kuni 31.01.2017 makstud dividende või muid kasumieraldisi summas 83 712,80 eurot (tlk 67), mis teeb kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 3488 eurot. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja kontojääk 26.02.2017 seisuga oli 43 418,35 eurot (tlk 48-49). Kohus on seisukohal, et kostja majanduslik olukord võimaldab kostjal tasuda mõlemale hagejale igakuiselt elatist summas 300 eurot, s.o kahe hageja peale kokku 600 eurot kuus. Kostja ei ole kohtule avaldanud, et tal oleks peale hagejate teisi alaealisi lapsi või muid ülalpeetavaid, seega ei ole elatise tasumine summas 300 eurot mõlema hageja kohta kostjale ülemäära koormav.
9. Hagejad soovivad, et elatis mõistetaks välja alates 01.11.
10. Kohus märgib, et kostja on antud asjas esitanud 28.02.2017 ja 20.02.2018 seisuga kontoväljavõtted, millest ilmneb, et 20.02.2018 seisuga oli kostja tasunud hagejaga I seoses nii hageja I enda kontole, hagejate seadusliku esindaja kontole kui hageja I purjekoolile ja rattalaagi korraldajale kokku 5846 eurot. Võttes arvesse, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal I on õigus nõuda kostjalt elatist 300 eurot kuus, ning perioodil 01.11.2016 kuni 20.02.2018 on 15 kuud, oleks kostja pidanud hagejale I tasuma 4500 eurot (15 x 300). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et ta on perioodil 01.11.2016 kuni 20.02.2018 hageja I ülalpidamiskohustuse täitnud ning kohtul puudub alus kostjalt hageja I kasuks täiendavaid summasid välja mõista. Seoses asjaoluga, et kostja on osa summadest kandnud otse hageja I arvele, märgib kohus, et hagejate seaduslik esindaja on 04.10.2017 kohtuistungil kinnitanud, et ta aktsepteerib, et lapsed on kostjalt saanud raha laste endi arvetele (tlk 99 pöördel). Hagejad on esitanud täiendava vastuväite, et osa rahast oli mõeldud sünnipäevavõi jõulukingitusteks, mis tuleks elatisesummadest maha arvata. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hagejad on kohtu kaudu esitanud kostja vastu nõude elatise tasumiseks, on 4 hagejatel seaduse alusel õigus kostjalt nõuda üksnes elatise tasumist ning hagejatel ei ole seadusest tulenevat alust nõuda kostjalt täiendavalt sünnipäeva- ja/või jõulukingituste tegemist. Seega on põhjendamatu hagejate väide, et osa kostja tasutud summadest tuleb sünnipäeva- või jõulukingitustena kostja tasutud summadest maha arvata. Kohus märgib täiendavalt, et isegi, kui arvestada kostja poolt hagejale I tasutust maha summad, mis on tehtud 24.12.2016 (171 eurot), 27.06.2017 (300 eurot) ja 24.12.2017 (218 eurot), s.o kokku 689 eurot, on kostja hagejale I ülalpidamiseks kõnealusel perioodil ikkagi tasunud 5157 eurot (5846-689), mis ületab summat, mille tasumiseks kostja kohustatud oli.
11. Hageja II osas märgib kohus, et 20.02.2018 seisuga oli kostja tasunud hagejaga II seoses nii hageja II enda kontole kui hagejate seadusliku esindaja kontole kokku 4869 eurot. Võttes arvesse, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal II on õigus nõuda kostjalt elatist 300 eurot kuus, ning perioodil 01.11.2016 kuni 20.02.2018 on 15 kuud, oleks kostja pidanud hagejale II tasuma 4500 eurot (15 x 300). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et ta on perioodil 01.11.2016 kuni 20.02.2018 hageja II ülalpidamiskohustuse täitnud ning kohtul puudub alus kostjalt hageja II kasuks täiendavaid summasid välja mõista.
12. Hageja II on esitanud kostja vastu täiendava nõude mõista kostjalt välja 600 eurot, kuna kostja lubas hagejale II hagejate väitel tasuda alates 01.01.2016 kuni 30.09.2016 igakuiselt 100 eurot, kuid ei ole oma lubadust täies ulatuses täitnud. Kohus on hagejatele 03.07.2017 kirjas (tlk 79-80) selgitanud, et olukorras, kus hageja II nõuab elatist seoses perioodiga, kui hageja II elas veel kostjaga koos, tuleb hagejal II tõendada, et ta nõudis kostjalt juba varasemalt tagasiulatuva elatise tasumist, ning samuti tuleb hagejal II tõendada, et kostja ei pidanud oma lapsi üleval ajal, kui hagejad ja kostja veel koos elasid. Kohus on seisukohal, et hageja II ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud kumbagi kohtu poolt viidatud asjaolu – hageja II ei ole tõendanud, et kostja oleks jätnud ülalpidamisekohustuse täitmata ajal, kui lapsed kostjaga koos elasid, ning samuti ei ole hageja II kohtu antud tähtaja jooksul tõendanud, et kostjalt oleks varasemalt kõnealuse elatise tasumist nõutud. Seega tuleb hageja II nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks rahuldamata jätta.
13. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust ei ole kohtul alust 20.02.2018 seisuga kostjalt hagejate kasuks elatist välja mõista, kuna kostja on tõendanud, et on hagejatele nimetatud kuupäeva seisuga tasunud enam kui hagis nõutud 300 eurot kuus.
14. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hagejate kasuks elatis välja mõista alates 01.03.2018 summas 300 eurot mõlema hageja kasuks. Kohus selgitab, et hagejate esindaja on 04.10.2017 kohtuistungil avaldanud, et nõustub sellega, et hagejad on senini saanud raha otsa laste kontole, kuid hagejate esindaja on menetluses avaldanud, et edasiulatuvalt soovib hagejate esindaja elatise tasumist enda kontole.
15. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kostja on kohustatud tasuma hagejale I igakuiselt elatist 300 eurot Xxxx arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Samuti on kostja kohustatud tasuma hagejale II igakuiselt elatist 300 eurot Xxxx arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Kostjal tuleb hagejatele elatist tasuda kuni vastava hageja täisealiseks saamiseni.
16. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1 ja 129 lg-st 2 on hagihind 2715 eurot. Menetluskulud
17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi 5 osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 6