1-15-5657/46

(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 23.01.2015 ja lõpeb 23.05.

1. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 23.09.
2. 11.10.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Vadims Špakovsi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Vadims Špakovsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist vaid juhul, kui Vadims Špakovs saadetakse KrMS § 426 lg 3 alusel Eestist välja. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vadims Špakovsi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokuröri arvates on isiku puhul positiivne riigikeele omandamine tasemel B
3. Negatiivseks pidas prokurör süüdimõistetud isikut ja kuritegude sooritamise asjaolusid ning elukoha puudumist Eestis. Samuti asjaolu, et isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Vadims Špakovsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Enne kohtuistungit esitas prokurör täiendava seisukoha, milles märkis, et süüdimõistetu Vadims Špakovsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ainult sel juhul, kui ta saadetakse KrMS § 426 lg 3 alusel Eestist välja, kuna 03.05.2016 Siseministeeriumi otsusega nr 1-24/57 on tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeld, mis jõustus 23.10.2017 kui Riigikohus jättis menetlusse võtmata Vadim Špakovsi määruskaebuse 03.05.2016 Siseministeeriumi otsuse nr 1-24/57 peale. Vadims Špakovs avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda ning minna elama ja tööle Lätti. Tööle on kinnipeetaval esialgu võimalik asuda treenerina Sparta klubis, hiljem venna firmas kommertsdirektorina. Kinnipeetava hinnangul on karistuse kandmise ajal kõik olnud hästi, kuid samas tunnistas, et tal on olnud rikkumisi, viimati oktoobris sel aastal, kui ta terviseseisundi tõttu ei saanud tööle minna. Vadims Špakov selgitas ka varasemate rikkumiste asjaolusid. Samuti selgitas, millega on vangistuse ajal tegelenud. Kinnipeetava sõnul pidi tal avanema võimalus saada avavanglasse, kuid Siseministeeriumi otsuse tõttu, millega kehtestati talle sissesõidu keeld Eestisse, seda ei võimaldatud. Kinnipeetava selgituse kohaselt on ta saanud aru, et ta ei saaks vabaneda elektroonilise järelevalvega Eestis, kuna ta saadetakse Eestist välja. Seetõttu ei ole ta ka Eestis töö- ja elukohta otsinud. Kohus kontrollis KIS-st Vadims Špakovsi haldusasja lahendit ja avaldas, et esimese astme otsust ei ole asjas veel tehtud, seega väljasaatmise otsus ei ole Vadims Špakovsi suhtes veel jõustunud. Kohus lisas, et siseministeeriumis tehtud otsus sissesõidukeelu kohaldamiseks on Vadims Špakovsi poolt vaidlustatud ja halduskohus ei ole kaebuse osas lõplikku otsust veel teinud. Kinnipeetav lisas, et kahetseb toimepandud kuritegu. Vanglas on ta teadvustanud endale oma vigu, tema tervis on väga halvaks läinud. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2

(3)poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Pärast nõusoleku saamist on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks (Justiitsministri 22.07.2007 vastu võetud määrus „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1, 2). Käesolevaks ajaks on Vadims Špakovs temale mõistetud karistusajast ära kandnud KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud karistusaja, kuid puudub Vadims Špakovsi nõusolek elektroonilise järelevalve kohaldamiseks, mistõttu ei ole täidetud formaalsed alused Vadims Špakovsi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. Vadims Špakovsil puudub Eestis elukoht ja ta soovib pärast vabanemist minna elama ja tööle Lätti. Elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks välisriigis kriminaalhooldaja kontrollida ei saa. Kinnipeetava sõnul ei otsinud ta endale Eestis elukohta, kuna Siseministeerium on 03.05.2016 teinud otsuse 1-24/57 tema Eesti Vabariigist väljasaatmise ja sisenemiskeelu määramise kohta. Kohus selgitab, et kuna Vadims Špakovs on otsuse vaidlustanud, ei ole otsus jõustunud. Seega ei võimalda Vadims Špakovsi vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega mitte eeltoodud asjaolu, vaid alalise elukoha puudumine Eestis, mis vastaks elektroonilise järelevalve tingimustele. Juhul kui ka formaalsed alused Vadims Špakovsi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks oleksid täidetud, ei oleks tema vabastamine selleks seaduses ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ikkagi põhjendatud. Vadims Špakovs kannab karistust raske rahvatervise vastase kuriteo toimepanemise eest. Tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teha järeldusi, et ta oleks mingeid järeldusi teinud ning asunud õiguskuulekale teele. Teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud eriliigiliste rikkumiste eest. Kinnipeetava isikliku toimiku materjalidest nähtuvalt on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, viimane on määratud vaid mõned kuud tagasi. Peale selle selgitas Vadims Špakov, et lisaks olevat teda karistatud veel ka oktoobrikuus. Isik, kes soovib vabaneda karistuse kandmiselt enne tähtaega peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on normide täitmine ja millised on tagajärjed nende rikkumise eest. Alles siis, kui isik ka oma objektiivse käitumisega vangistuse jooksul näitab, et temas on ka tegelikkuses muutused toimunud, saab kohus asuda seisukohale, et vabastamine on põhjendatud. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus Vadims Špakovsi tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3