1-16-11628/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11628 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus Rauno Himmaste vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Rauno Himmaste (ik 38706152747), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 12.12.2016 otsusega tunnistati Rauno Himmaste süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.05.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuud ja 27 päeva vangistust. R. Himmastele mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 627 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse kohaselt tuleb R. Himmastel järgida üldkasuliku töö tegemisel KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohustustena määrati R. Himmastele KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ja alluda alkoholismivastasele ravile. Kohtuotsus jõustus 28.12.
6. 07.12.2017 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb R. Himmastele mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna ta on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
7. Tartu Maakohtu 25.01.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati R. Himmastele Tartu Maakohtu 12.12.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 9 kuud vangistust täitmisele.
8. Kohtuistungil avaldatust nähtub, et R. Himmaste on käesolevaks ajaks teinud temale määratud 627-st üldkasuliku töö tunnist ära 357 tundi. Seega tegemata on 270 tundi.
9. Maakohtu hinnangul on asjas esitatud materjalidega veenvalt tõendatud, et R. Himmaste on korduvalt rikkunud temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et R. Himmastel on käitumiskontrolli perioodil neljal korral, s.o 19.09, 15.10 ja 22.11.2017 ning 14.01.2018, tuvastatud alkoholijoove. Kahel korral, s.o 15.10.2017 ja 14.01.2018 on R. Himmaste toimetatud arestimajja kainenema. Kahe esimese rikkumise suhtes (19.09 ja 15.10.2017) on kriminaalhooldusametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega. R. Himmaste on alkoholi tarvitamist põhjendanud tuttava surmaga, lihtsalt koos sõpradega ajaveetmisega ning viimase peoga enne alkoholismivastase ravi alustamist. Seega puuduvad ilmselgelt igasugused mõjuvad põhjendused rikkumiseks.
10. R. Himmaste selgitas 12.01.2018 toimunud kohtuistungil, et pöördub esimesel võimalusel alkoholismiravi alustamiseks XX poole. R. Himmaste selgituste kohaselt katkestas ta XX juures käimised rahaliste vahendite puudumise tõttu. R. Himmaste selgitusi arvesse võttes oli tagasilanguse tekkimine põhjustatud suuresti ka sellest, et ta enam nõustamistel ei käinud. Tagasilangus omakorda põhjustas alkoholi tarvitamisi ja kohtulahendiga määratud kohustuste rikkumist. R. Himmaste väljendas kohtuistungil väga suurt motivatsiooni alustada uuesti alkoholismiravi. Vaatamata sellele ei suutnud R. Himmaste oma käitumisega kinnitada antud lubadusi ja väljendatud sõnu. Esiteks ei ole R. Himmaste käesolevaks ajaks arsti poole alkoholismiravi alustamiseks pöördunud. Kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtub, et R. Himmaste käis viimati 13.10.2017 XX vastuvõtul. Teiseks jätkas R. Himmaste vahetult peale eelmist kohtuistungit alkoholi tarvitamist. Selline R. Himmaste käitumine näitab maakohtu hinnangul eriti ükskõikset ja hoolimatut suhtumist talle mõistetud karistusse ning seab väga suure kahtluse alla R. Himmaste motiveerituse temal esineva alkoholiprobleemiga tegelemiseks.
11. Seega ei ole R. Himmaste suutnud käesoleva ajani ette võtta konkreetseid samme ravi alustamiseks (kuigi R. Himmastele oli juba novembris 2017 teada erakorralise ettekande esitamine ja selle põhjused). R. Himmaste senine käitumine ei anna mingisugust alust olla veendunud, et ta on tegelikkuses motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema. Maakohtu arvates ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkumine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike R. Himmaste ükskõikse ja ennastõigustava suhtumise tõttu. Eelnimetatud käitumist väljendas R. Himmaste ilmekalt 23.01.2018 kohtuistungil, leides, et temale määratud alkoholi tarvitamise keeld ei olnud üleüldse põhjendatud ja peo pidamiseks ei ole vaja mõjuvat põhjust jne. Sellega kinnitas R. Himmaste, et tal puudub siiani arusaam talle mõistetud karistusest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu, katseaja pikkust ja R. Himmaste suhtumist, on ilmne, et R. Himmaste suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. R. Himmaste ei ole suuteline lõpetama alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt ei ole maandatud ka uute kuritegude toimepanemise riskid. Seega ei ole õigustanud R. Himmastele antud võimalused kanda karistus lõpuni vabaduses. 2 Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Himmaste, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
13. 2016 mais rikkus R. Himmaste seadust, sõites alkoholijoobes ja lubadeta. Selle eest määrati karistuseks 10 kuud vangistust, millest kuulus kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. Varasemad kriminaalkaristused R. Himmastel puuduvad, mistõttu oli tegemist ilmselgelt liiga karmi karistusega. Kinnipidamiskohta läks R. Himmaste kuu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne seda juhtus samalaadne rikkumine. R. Himmaste sai oma rikkumisest aru ning sai karistuse. R. Himmaste kandis vanglakaristuse ära, pärast mida tuli teise rikkumise asjus kohus, kus mõisteti R. Himmastele karistuseks 2 aastat vangistust, mis asendati 627 üldkasuliku töö tunniga. Lisaks määrati alkoholikeeld. Enne keelu määramist läks R. Himmaste vabatahtlikult alkoholiravile. R. Himmaste on küll toime pannud kaks liiklusrikkumist, kuid kannatanuid õnneks ei olnud ning varalist kahju kellelegi ei tekitatud.
14. Pärast 12.12.2016 kohtuotsust ei tarvitanud R. Himmaste alkoholi 2017 septembrini, mil hakkas tasapisi uuesti tarvitama, aga seadust ta ei rikkunud. Pärast teistkordselt kriminaalhooldusametnikule alkoholijoobes vahele jäämist keelati R. Himmastel Soome minek. Kaks kuud tööta olles, ilma raha ja tegevuseta, tekkis R. Himmastel depressioon, mistõttu ta hakkas uuesti alkoholi tarvitama, et sellest välja tulla (alkoholijoobes on R. Himmaste rahulik, naljakas ja lõbus inimene). R. Himmaste on alkoholi tarvitanud 15 aastat ning alkoholijoobes rikkumisi on olnud 2-
15. Tegemist on olnud lihtsalt eksimustega, mistõttu ta ei mõista, miks talle määrati alkoholikeeld. R. Himmaste mõistab, et alkohol on rikkunud tema elu, sellest loobumine on tema enda asi, mis tal pikalt plaanis on olnud. R. Himmaste ei ole ühiskonnale ohtlik. Kui ta kannab vanglakaristuse ära, siis ta võib vabalt edasi tarvitada, mistõttu puudub karistusel mõte.
16. R. Himmaste ei mõista, kust võetakse, et ta on ohtlik inimene, kes peab purjus olemise eest 9 kuud ühiskonnast eraldatud olema. R. Himmaste eksis ja selle eest määratakse talle nii range karistus. Samas on inimesi, kes on süstemaatilised rikkujad, kuid on vabaduses. R. Himmaste soovib mõistetud karistuse vähendamist. Teda on vabaduses vaja – koos vanglakaristusega on R. Himmaste 14 kuud tööta, kuid kes maksab siis tema lapsele elatist. Samuti peab sel juhul tema alaealine õde Soome ema juurde kolima. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohus käitus õiguspäraselt, pöörates R. Himmastele mõistetud vangistuse täitmisele.
18. Üldjoontes nähtub esitatud kaebusest, et R. Himmaste ei ole nõus temale mõistetud karistuse täitmisele pööramisega, leides, et tegemist on liiga range karistusega, soovides täitmisele pööratud 9 kuu pikkuse vangistuse vähendamist. Siinkohal selgitab kriminaalkolleegium, et käesoleval juhul ei ole võimalik ümber hinnata R. Himmastele Tartu Maakohtu 12.12.2016 otsusega mõistetud karistust. Nimelt näeb KarS § 69 lg 6 ette, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga selles, et R. Himmastele mõistetud ärakandmata karistus tuleb kriminaalhooldusnõuete rikkumise tõttu täitmisele pöörata.
19. Määruskaebemenetluses ei ole vaidlust selles, et süüdimõistetu on kriminaalhooldusaluse isikuna järjepidevalt rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi (vt käesoleva määruse p 5). Kummastav on R. Himmaste poolt kaebuses toodud põhjendus, miks ta alkoholi tarvitas – kaks kuud tööta olles, ilma raha ja tegevuseta, tekkis R. Himmastel depressioon, mistõttu ta hakkas uuesti alkoholi tarvitama, et sellest välja tulla. Samuti on R. Himmaste alkoholi 3 tarvitanuna rahulik, naljakas ja lõbus inimene. Samuti ei saa R. Himmaste aru, miks talle üleüldse alkoholikeeld määrati. Eeltoodu põhjal on kriminaalkolleegium veendunud, et R. Himmaste ei ole seniajani saanud aru toime pandud tegude tõsidusest. R. Himmaste kannab karistust kohtuotsuste kogumis, kusjuures mõlemal korral oli tegemist KarS § 424 alusel toime pandud süüteoga, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega. Märkimisväärne on seegi, et pärast seda, kui R. Himmaste mõisteti Tartu Maakohu 19.05.2016 otsuse alusel KarS § 424 järgi süüdi, tabati ta 06.06.2016 järjekordselt mootorsõiduki juhtimiselt kriminaalses joobes. Käesoleva erakorralise ettekande aluseks on korduvad alkoholikeelu rikkumised. Muuhulgas vajas ühel korral R. Himmaste käitumine ka politseipoolset sekkumist ning R. Himmaste toimetati alkoholijoobes arestimajja (tl 83).
20. R. Himmaste poolt toodu, et alkoholist loobumine on tema enda asi ning ta ei ole ühiskonnale ohtlik, on ekslik. R. Himmastele määrati alkoholikeeld just nimelt põhjusel, et ta on alkoholijoobes ühiskonnaohtlik. R. Himmaste ühiskonnaohtlikkus ei ole käitumiskontrolli tingimustes sugugi vähenenud – süüdimõistetu eirab jätkuvalt temale kohtuotsusega määratud keeldu tarvitada alkoholi. R. Himmaste ennastõigustavad selgitused viitavad sellele, et R. Himmaste karistusest tingimisi vabastamine ja üldkasuliku töö määramine ei ole täitnud oma eesmärki. Samuti on kriminaalkolleegiumi hinnangul maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole karistuse eesmärkide saavutamine kriminaalhoolduse tingimustes enam võimalik (vt käesoleva määruse p-d 6-7).
21. R. Himmastel on vabaduses olnud piisavalt aega enda alkoholiprobleemiga tegelemiseks, kuid süüdimõistetu ei ole ära kasutanud kriminaalhooldustingimustes pakutavaid võimalusi ning on otsustanud hoopis temale määratud kohustusi rikkuda. Kõik eeltoodu ilmestab selgelt, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole R. Himmastele soovitud mõju avaldanud ning talle mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele.
22. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25.01.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus