1-16-3815/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3815 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus, millega jäeti Timo Pihlapuu (ik 39101302739) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
5. jaanuari 2018 määrus, millega Timo Pihlapuu jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Timo Pihlapuu kannab Tartu Vanglas karistust Tartu Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 274 lg 2 p 4 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmist arvestatakse alates T. Pihlapuu kinnipidamisest
9. detsembrist
10. Karistusaeg lõpeb
11. detsembril
14. detsembril 2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid T. Pihlapuu vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta T. Pihlapuu tingimisi vabastamist enne tähtaega.
15. Tartu Maakohtu
16. jaanuari
17. a määrusega jäeti T. Pihlapuu tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused T. Pihlapuu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus tõi välja, et T. Pihlapuud on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral (üks karistus on kustunud). Ta kannab teist reaalset vangistust. Varem on teda karistatud varguste ja röövimiste eest. Praegu kannab ta karistust vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu. T. Pihlapuule on mõistetud eriliigilisi karistusi, ent see ei ole pannud teda oma käitumist korrigeerima. Vangla iseloomustuse kohaselt soodustab T. Pihlapuu kuritegude toimepanemist alkoholi kuritarvitamine, vägivaldne käitumine ja puudulikud toimetulekuoskused. Ta on läbinud vangistuses individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ning väidetavalt soovib muutuda. Samas ei ole need tegevused olnud piisavad, et panna T. Pihlapuud oma käitumist muutma. Tal on hetkel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse eest. Seega ei pruugi T. Pihlapuu kehtestatud reeglitele alluda ka vabaduses. Vabanemisjärgsed tingimused ei erineks varasematest tingimustest ega välistaks uute kuritegude toimepanemist. T. Pihlapuu asuks elama korterisse, kus ta elas ka varem. Tema sissetulekuks on XX. T. Pihlapuu konkurentsivõime tööturul madal. Toetavad lähedased T. Pihlapuul puuduvad.
18. Kaitsja taotleb kohtult Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja T. Pihlapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu järeldused on ekslikud. T. Pihlapuu töötab vanglas. Ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja saab psühhiaatrilist ravi. T. Pihlapuu on otsustanud täielikult loobuda alkoholist ning saanud sotsiaalprogrammist selleks kasulikke nippe. Kohtumäärusega saab talle panna lisakohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja suhelda kohtu poolt määratud isikutega. Majandusliku toimetuleku osas risk puudub, sest T. Pihlapuu on avaldanud soovi tööle minna. Ta soovib teha elus täieliku pöörde mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Narkootikumide osas risk puudub, andmed tarvitamise kohta puuduvad. Positiivsete andmete arvestamata jätmine kujutab endast kriminaalmenetluse olulist rikkumist. T. Pihlapuu on teinud vanglas kõik endast oleneva, et kuritegusid mitte enam toime panna: ta on töötanud ja võtnud osa sotsiaalprogrammidest. Katseajal saab isikut täielikult kontrollida. Vangla iseloomustus sisaldab vähe negatiivset. Just kontrollnõuete täitmine oleks see, mis isikut tegelikult aitaks. Varasemat karistatust ei saa isikule ette heita, kuivõrd ta on käitumisega vangistuses näidanud, et on karistusest teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
20. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad T. Pihlapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
21. Apellatsioonikohus ei saa nõustuda, et maakohus on T. Pihlapuu ennetähtaegse vabastamise kaalutlusotsuse tegemisel jätnud positiivsed asjaolud arvestamata. Kohus on arvestanud, et T. Pihlapuu on läbinud vangistuses individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Samuti on kohus arvestanud isiku lubadustega end muuta. Küll aga nõustub ka ringkonnakohus, et üksnes isiku lubadustest ei saa teha liialt kaugeleulatuvaid järeldusi, eriti kui selleks ei anna põhjust isiku varasem elukäik ning tema käitumine karistuse kandmise ajal. Nimelt on T. Pihlapuu viimane kuritegu sooritatud alkoholijoobes. Ta on küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis õpetab riskiolukordade teadvustamist, ent arvestades, et T. Pihlapuu alkoholitarvitamise alged ulatuvad
22. eluaastasse, nõuab sotsiaalprogrammist saadud teadmiste rakendamine tahet ja meelekindlust. Kohtupraktikas on juhuseid, kus isik vaatamata sotsiaalprogrammide läbimisele ei oska või ei taha saadud teadmisi praktilises elus rakendada. Kuna T. Pihlapuu puhul soodustab alkoholi tarvitamine kuritegelikku käitumist ja ta on pikaaegne alkoholi tarvitaja, siis suhtub ringkonnakohus tema lubadustesse reservatsiooniga. Ehkki T. Pihlapuu on avaldanud soovi tööle minna, nähtub tema iseloomustusest, et ta ei töötanud enne vangistust ning ka vabanemisel tal kindel töökoht puudub. T. Pihlapuul on suured rahalised nõuded. Tööleminekuvõimalusi kahandab elukutse puudumine. Kuna T. Pihlapuu on toime pannud muuhulgas varavastaseid kuritegusid, peab ringkonnakohus oluliseks, et süüdlane läbiks
23. a talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud puhastusteeninduse õpingud, mis avardaksid tema toimetulekuvõimalusi vabaduses. 2
24. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et T. Pihlapuu käitumine vangistuses on laitmatu. Maakohus on ühe mittevabastamise põhjusena välja toonud just T. Pihlapuu käitumise vangistuses. Nimelt on tal 2 kehtivad distsiplinaarkaristust allumatuse eest (distsiplinaarkorras määratud noomitus 1-aastase katseajaga veel kestab). Kuivõrd isiku käitumine vangistuses peaks näitama tema käitumist vabaduses, siis võib kinnipeetava praeguse käitumise pinnalt prognoosida nii võimalike uute kuritegude toimepanemist kui ka kriminaalhoolduse luhtumise võimalust.
25. Apellatsioonikohus märgib veel, et maakohtu kaalutlused ning vangla iseloomustuses välja toodud riski ja ohtlikkuse sedastamine enamikus hinnatavates kategooriates (töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkohol, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud) ei veena ringkonnakohut kaitsjale meelepärast lahendit tegema, mistõttu tuleb maakohtu lahend juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus