1-09-20962/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-09-20962 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Mari Luuk Kaitsja Matti Reinsalu Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mihhail Karasjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MIHHAIL KARASJOV, isikukood 34906172271, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 12.01.2010 ja lõpp 12.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.02.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta MIHHAIL KARASJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Mihhail Karasjovilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 182,64 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Mihhail Karasjovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Mihhail Karasjovile ja tema kaitsjale. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Karasjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mihhail Karasjov on süüdi tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2011 otsusega KarS § 118 p 1 ja § 113 järgi ning § 64 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 12.01.
4. Mihhail Karasjovi on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral, vangistust kannab viiendat korda. Isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega ja kuritegude sooritamise soodusteguriks on alkohol. Varasemalt on pannud toime raskeid isikuvastaseid ja vägivalla kasutamisega kuritegusid, ühel korral on süüdi mõistetud salajase varguse eest. Käesolevat karistust kannab raskete kehavigastuste tekitamise ja tapmise eest. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil viibis Mihhail Karasjov koos vanglapoolse tugiisiku A S, kes abistas teda kohtuistungil toimuvast arusaamisel ning aitas Mihhail Karasjovi väljendada kohtule oma seisukohti. Mihhail Karasjov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et kui tütre juurde elama minna ei ole võimalik, siis saab ta elama asuda vanadekodusse ja kuna ta on invaliidsus- ja vanaduspensionär, siis hakkab ta saama pensioni, millest tasuda vanadekodu eest. Avaldas, et tal on probleemid mäluga ning kuulmisega, kuid lugeda näeb, suhtleb tütrega. Kurtis, et tal ei ole isikut tõendavat dokumenti ja see on vangla tegemata töö, ka on vangla materjalid esitatud eesti keeles, aga tema seda keelt ei räägi ja aru sellest ei saa. On nõus vabanemise korral täitma kohustusi. Avaldas soovi, et kaitsja esitaks määruskaebuse juhul, kui kohus teda ei vabasta ja kaebuse koostamiseks peaks kaitsja tulema vanglasse. Taotles kaitsjatasu maksmisest vabastamist, kuna raha tal ei ole. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja hinnangul on Mihhail Karasjovi näol tegemist vana inimesega, kelle tervis ei ole enam korras ja kes vajab igapäeva toimingutes kõrvalist abi ja seda ka pesemisel ning koristamisel ja seetõttu ei ole eluliselt usutav, et selline inimene võiks kellegi suhtes kasutada füüsilist vägivalda. Kahetsusväärne on asjaolu, et isikul ei ole elukohta, kuid kaitsja hinnangul on tegemist vangla tegemata tööga, kuna isikule elukoha korraldamine peale vanglast vabanemist sõltub ikka suuresti vangla aktiivsest tegevusest. Positiivseks pidas kaitsja suhete taastumist tütrega. Kaitsja palus kohtul jätta ohuprotsendid arvestamata ja pöörata tähelepanu sellele, et isik ise on valmis täitma kohustusi ja soovib vabaneda ning oluline on ka see, et inimene võiks oma elupäevade lõpu vabaduses veeta. 2 Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas viibib isik viiendat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Esmalt rõhutab kohus, et kinnipeetav ei ole vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, kuna tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Korrarikkumised viitavad sellele, et kinnipeetaval puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Mihhail Karasjov on ise avaldanud soovi asuda elama tütre juurde, kuid tütar elab sotsiaalkorteris ja talle on seatud eestkoste ning kohalik omavalitsus korteri omanikuna ja tütre eestkostja ei ole andnud nõusolekut Mihhail Karasjovi elamaasumiseks tütre juurde. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema abielu on lahutatud, endine abikaasa on surnud. Täisealise tütrega on kinnipeetav viimase aasta jooksul ise kontakti otsinud, kusjuures tütar on seni teadnud, et isa on surnud. Kohus peab suhete taastamist tütrega positiivseks, kuid eestkostel olev tütar (kes tsiviilasja materjalide põhjal vajab ise ööpäevaringset abi ja järelevalvet) ei suuda ilmselgelt oma isa materiaalselt ja moraalselt toetada. Ka puudub Mihhail Karasjovil vabanemise korral töökoht, samas ei võimalda tema tervis tööd teha. Enne vangistust oli ta xxxx ulatuses töövõimetuspensionär. Isikul on võimalus taastada pension, kuid kohtu hinnangul on majanduslike raskuste saabumine vabaduses siiski äärmiselt tõenäoline, kuna isikul on tasumata nõudeid summas 5932,37 eurot ja vabanemisfondis on üksnes 19 eurot. Materiaalselt toetavad lähedased puuduvad. Lisaks on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et Mihhail Karasjovil puudub isikut tõendav dokument. Eelnimetatud asjaolu ei võimalda isikul peale vabanemist ametlikult asuda tööle või registreeruda Töötukassas või taotleda pensioni ja/või sotsiaaltoetusi, mis omakorda halvendab isiku materiaalselt toimetulekut. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ja rasked isikuvastased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, mis viitab motivatsiooni puudumisele hoiduda alkoholi kuritarvitamisest. Vangla iseloomustuses on märgitud, et alkoholi mõjul muutub Mihhail Karasjovi käitumine agressiivseks ning ta võib isegi tappa inimese. Kuigi isik on üle 8 aasta viibinud kinnipidamisasutuses, kus tal ei ole olnud võimalust alkoholi tarvitada, ei saa siiski riskitegurina välistada võimalust, et isik vabanemisel jätkab alkoholi kuritarvitamist ja seda olukorras, kus kinnipeetav ise seost alkoholi ja oma kuritegude vahel pigem eitab. 3 Vangla iseloomustuse kohaselt on Mihhail Karasjovi motivatsioon muutumiseks madal, isik on liiga kaua viibinud vanglas ja tema kõrge vanuse tõttu on väärtushinnanguid ja hoiakuid muuta äärmiselt raske kui mitte võimatu. Individuaalse täitmiskava raames ettenähtud vestlusi ei ole praktiliselt võimalik olnud läbi viia, kuna isik ei lase rääkida, üritab üle rääkida, ei kuula ametnikku, räägib oma minevikust ja kurdab elu üle. Mihhail Karasjovi käitumine sõltub tujudest: kord ta ütleb, et ei soovi korda rikkuda, kord aga ütleb, et jääbki seda rikkuma. Kinnipeetav kaldub teemadest kõrvale, ei näe enda süüd toimuvas ja leiab alati kedagi, kes tema hädades süüdi on. Mihhail Karasjov ise peab end staažikaks vargaks, tal on kõrge enesehinnang ning välja kujunenud hoiakud ja käitumismallid, mis on tema arvates õige ning vale ja kinnipeetav ei ole koostöövalmis neid hoiakuid muutma. On impulsiivne ja kergesti ärrituv, väga emotsionaalne ka suhtlemisel ametnikega, tal puuduvad sotsiaalsed oskused tööks grupis, tema jaoks ebameeldivatest asjadest rääkides muutub ta kurjaks, vestlustes kasutab žargooni. Suhtumine ühiskonda on ükskõikne, ametnikesse negatiivne, kuriteo sooritamist ei tunnista. Isik on mingil määral koguni uhke, et on saanud karistust kanda nii Eesti Vabariigi erinevates vanglates, kui ka Venemaa vanglates. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Mihhail Karasjov ei ole vangistuses ka läbi täitmiskava taasühiskonnastavate tegevuste asunud muutma oma käitumist ning mõtlemist ja seetõttu on kaheldav tema puhul käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmine vabaduses. Distsiplinaarkaristustena kartserisse paigutamine viitab tõsisematele korrarikkumistele vangistuse ajal - vangistuse ajal korrale mitte allumine seab kahtluse alla võimekuse ja motiveerituse tingimusteta täita reegleid käitumiskontrollile allutatuse ajal. Ka ei pea kohus põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Mihhail Karasjovi ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi 4 aastat, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kujundada oma positiivseid hoiakuid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus Mihhail Karasjovile mõistetud karistuse eesmärke veel täidetuiks, s.o puudub veendumus, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, kuriteo vägivaldsus, vangladistsipliini rikkumine, riskitegurina varasem alkoholi tarvitamine ning väljakujunenud kriminaalne mõttelaad. Lisaks ei ole Mihhail Karasjovi võimalik allutada kriminaalhooldusele, kuna tal puudub elukoht. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 08.03.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
5. Jätta Viru Maakohtu
6. veebruari 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot, vandeadvokaat Matti Reinsalule süüdimõistetu Mihhail Karasjovile määratud korras kaitse teostamise eest.
8. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Mihhail Karasjovi kanda. Mihhail Karasjovi tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Mihhail Karasjov, 1-09-20962 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 11.04.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Mihhail Karasjovi kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebus menetlusse võtmata. 14.02.2018 kohtumäärus 1-09-20962 jõustus
10. aprillil
11. a Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5