Obsah (5)

§ 70§ 75§ 371§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-19502 Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2018.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Püssi Viru 4 hagi A. G.i vastu võlgnevuse n

§ 70lg 2 ja § 88 kohaselt Viru Maakohus.

Kehtiva põhikirja kohaselt alluvad majandamiskulude vaidlused Eesti kohtule. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.
2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 1 p 1 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 75

lg –st 1 tuleneb kohtu kohustus kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt võib avalduse esitada Eesti kohtule. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus (

§ 70lg 1).

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 tulenevalt omavad rahvusvahelised lepingud prioriteeti riigisiseste seaduste suhtes (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes).

1. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti -Vene õigusabilepingu) art 1 järgi on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Eeltoodud sättest tulenevalt saab Eesti -Vene õigusabileping tulla kohaldamisele, kui mõni menetlusosalistest on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kostja A. G. on Vene Föderatsiooni kodanik (tl 9) Seega kuulub kohtualluvuse määratlemisel kohaldamisele Eesti - Vene õigusabileping, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustik.
2. Eesti -Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja elab Venemaa Föderatsioonis, Permi oblastis, Tšaikovski rajoonis, Alnjaši külas, Lenini tn 129 (tl 9). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt viibib. Sama paragrahvi
3. lõike järgi võib elukoht olla mitme kohas. Hageja ise viitab kostja elukohana Venemaa Föderatsiooni aadressi, kostja oli Püssi, Viru tn 4-98 korteriomanik kuni 09.03.2015.a. (tl 18). Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et kostja tavaline / peamine elukoht ei ole Eestis.
4. Tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. (vt Riigikohtu 21.03.2018.a. määrus tsiviilasjas nr 2-16-19080 p 9). Käesoleval juhul on hagi esitatud kostja vastu, kes elab Venemaal ning hagi esitamise ajaks ei ole enam ka korteri, mille kommunaalkulude tasumist hagis nõutakse, omanik. 2 Eeltoodust tulenevalt, keeldub kohus õigusabilepingu art 21 lg 1 ja

§ 371lg 1 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest.

7. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, kannab menetluskulud hageja (

§ 168lg 1).

Kooskõlas

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 sätestatuga tagastab maakohus hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivu vastavasisulise avalduse esitamisel. Hagi lisadest ei nähtu riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust. /allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 3