) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud olid kokku 1 133,5 eurot (riigilõiv 225 eurot ja õigusabi osutaja tasu 908,5 eurot). Apellatsioonkaebus
lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
lg 21 alusel keelduda.
lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, milles nõudis 1 277 euro suuruse võlgnevuse tasumist ning põhivõlgnevuselt alates 02.05.2014 viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Kuna hagihind, mis moodustus nii põhinõudest (1 277 eurot), hagi esitamise hetkeks 05.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivisest (301,65 eurot) ja lisanduvast viivisest, oli 1 680,81 eurot, s.t ei ületanud 4 000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga
lg 1 tähenduses.
lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas
Asjaolu, et maakohus täitis 3 seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine
Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud
Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas
Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendanud ning põhineb maakohtu menetluses avaldatud asjaoludel ja esitatud tõenditel. Maakohus vastas otsuses kõikidele menetluspoolte väidetele, sh suures osas ka nendele, mida kostja taasesitas apellatsioonkaebuses. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust väita, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohtu ei käsitlenud otsuses objektiivsetel põhjustel vaid neid väiteid, mida kostja esitas alles apellatsioonkaebuses (kriminaalmenetluse kestvuse ja kuupäevadega seonduvad väited). Kusjuures uute väidete esitamine apellatsioonkaebuses on vastavalt
§-le 652 piiratud. Praegusel juhul ei esine
lg-s 3 kirjeldatud aluseid esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolude tuvastamiseks ringkonnakohtu poolt. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal tekkida apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt
lg 1 p-le 2 ja lg-le 4 tagastatakse avalduse alusel riigilõivu tasunud menetlusosalisele tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.