Obsah (4)

§ 37§ 120§ 44§ 121

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2106 Määruse kuupäev ja koht 16. veebruar 2018, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Rein Lossi (Loss) kaebus Jõhvi vallasekretäri vastuste (

) § 2 lg 4 teisest lausest ning kaebaja tegelikust eesmärgist lähtudes tõlgendab kohus kaebust kui kaebust, mis on esitatud Jõhvi vallasekretäri vastuste (kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine) õigusvastaseks tunnistamiseks (

§ 37

lg 2 p 6) ja Jõhvi vallasekretäri vastustega kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (

§ 37lg lg 2 p 4).

5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu hulgas kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele tervikuna. 6.
2. Kaebaja taotles muu hulgas kohtult Jõhvi vallasekretäri vastuste õigusvastaseks tunnistamist. Tuvastamisnõude eesmärgiks märkis kaebaja soovi osaleda järgmistel Jõhvi valla volikogu valimistel. 6.1.
3. Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja esmalt 05.10.2017 halduskohtu kaudu Jõhvi vallasekretärile taotluse tema valijate nimekirja kandmiseks seoses toimuvate kohalike volikogu valimisetega. Jõhvi vallasekretär jättis 09.10.2017 vastusega nr 3-3/4814-1 kaebaja taotluse rahuldamata kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg-s 4 ja § 27 lg-s 3 sätestatu alusel. 13.10.2017 esitas kaebaja Jõhvi vallasekretärile teistkordse taotluse tema valijate nimekirja kandmiseks, põhjendades sooviga osaleda 15.10.2017 Jõhvi volikogu valimistel. Kaebaja väitis taotluses, et elab faktiliselt alates
4. a Jõhvi linnas. Jõhvi vallasekretär selgitas 13.10.2017 vastusega nr 3-3/4814-3 kaebajale, et valimiste ja muude ametlike toimingutega seonduvalt määratletakse isiku elukoht rahvatikuregistri andmete põhjal. Sellest tulenevalt jättis Jõhvi vallasekretär kahel korral kaebaja valijate nimekirja kandmata, kuna kaebaja on kinnipeetav ja rahvastikuregistri andmetel ei ole tema püsivaks elukohaks Jõhvi linn, mistõttu ei saanud kaebaja osa võtta 15.10.2017 Jõhvi valla volikogu valimistest. 6.1.2.

§ 44

lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Põhiseaduse (PS) § 156 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad. PS § 156 lg 2 grammatilisest tõlgendusest tulenevalt seostatakse sõnaselgelt isikul hääletamisõiguse tekkimist piiritletud maa-alaga, kus ta püsivalt elab. KOVVS § 5 lg 1 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Tulenevalt KOVVS § 27 lg 2 esimesest lausest võetakse valijate nimekirja koostamise aluseks rahvastikuregistriandmed valimispäevale eelneva

1. päeva seisuga. Neist sätetest tuleneb, et hääletamisõigus on isikul, kelle elukoht on vastavas vallas või linnas valimispäevale eelneval
2. päeval. 1 Kohus tuvastas, et kaebaja rahvatikuregistrisse 1 RKPJKo 3-4-1-45-13, p 17 ja
3. 2 kantud püsivaks elukohaks on Tallinna kesklinnaosa, mis on piisav selleks, et määratleda seda, kus kohas kaebaja saab realiseerida hääletamisõigust. 6.1.
4. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 45 lg 3 p 4 kohaselt ei ole isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine kinnipidamisasutusse. Kohtupraktikas on ka leitud, et isiku registrijärgne elukoht ei muutu vanglasse paigutamise tõttu. 2 Seega, kaebaja viibimine Viru Vanglas, mis asub Jõhvi vallavalitsuse hallataval territooriumil, ei anna õiguslikku alust pidada kaebaja püsivaks elukohaks Jõhvi valda PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 ja § § 27 lg-s 2 sätestatud tähenduses. 6.1.
5. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja väide selle kohta, et enne vanglasse paigutamist elas ta faktiliselt Jõhvi linnas ja kavatseb ka peale vanglast vabanemist sinna elama jääma, on asjasse puutumatu. RRS § 48 lg-st 1 ja 2 p-st 1 tulenevalt on Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik tähendus. RRS § 391 lg-de 1 ja 2 kohaselt hoolitseb rahvastikuregistri objektiks olev isik enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi. Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega juhul, kui kaebaja on tõepoolest alates
6. a asunud püsivalt elama Jõhvi linna ja otsustanud olla Jõhvi linnaga õiguslikult seotud, siis ei olnud tal takistusi enne vanglasse sattumist esitada vastav teade ka Jõhvi vallavalitsusele. 6.1.
7. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudus Jõhvi vallavalitsuse territooriumil PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 sätestatud hääletamisõigus. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kuna rahvastikuregistris olevate andmete järgi on kaebaja püsivaks elukohaks registreeritud Tallinna kesklinnaosa, siis Jõhvi vallasekretäri vastused, millega sisuliselt jäeti kaebaja taotlused tema valijate nimekirja kandmiseks rahuldamata, ei riiva kaebaja PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 sätestatut hääletamisõigus (aktiivne valimisõigust). PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 sätestatud hääletamisõiguse riivega oleks tegemist siis, kui kaebaja oleks pöördunud taotlusega tema valijate nimekirja kandmiseks Tallinna kesklinnaosa valitsuse poole ja selle esindaja oleks kaebaja taotluse rahuldamata jätnud. 6.1.
8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 2 p-st 1, tagastab halduskohus kaebuse tuvastamisnõude osas selle esitajale läbivaatamatult. 6.1.

1. Seoses tuvastamisnõude tagastamisega peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et tuvastamisnõude eesmärgi realiseerimiseks hetkel takistusi ei ole. Kohtule teadaolevatele andmetele vabaneb kaebaja vanglast 2019 a., mistõttu saab ta siis takistamatult realiseerida enda hääletamisõigust järgmistel kohalikel valimistel. 6.
2. Kaebaja nõudis muu hulgas kohtult Jõhvi vallasekretäri poolt tema valijate nimekirja kandmata jätmise tõttu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. 2 TrtRKm 3-14-50432, p
3. 3 6.2.1.

§ 121

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kui nõuet ei ole võimalik rahuldada. 3 Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kui nõue on ilmselgelt perspektiivitu.4 6.2.

1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebaja hääletamisõigus ei olnud riivatud. Samuti kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine Jõhvi vallavalitsuse territooriumil ilmselgelt ei olnud õigusvastane, kuna kaebaja valijate nimekirja kandmiseks puudus õiguslik alus. Samuti RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Välistatud on võimalus, et 15.10.2017 toimunud Jõhvi volikogu valimistest osa võtmata jätmise tõttu esineks kaebajal RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste riive. Sellist halduskohtu seisukohta toetab ka siseriiklik kohtupraktika.5 6.2.
2. Eelpoolnimetatu põhjal on kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses Jõhvi vallasekretäri poolt tema valijate nimekirja kandmata jätmisega ilmselgelt perspektiivitu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 2 p-st 2, tagastab kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas selle esitajale läbivaatamatult.

1. Seoses kaebuse tagastamisega jäävad kaebaja taotlused sh ka taotlus kontrollida KOVVS § 5 lg 4 ja § 27 lg 3 kooskõla põhiseadusega ning EIÕK
2. protokolli artikliga 3, aga samuti ka riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 3 RKHKm 3-3-1-11-13, p
3. 4 RKHKm 3-3-1-86-12, p
4. 5 TrtRKm 3-14-50432, p
5. 4