Obsah (10)

§ 180§ 185§ 339§ 291§ 7§ 66§ 342§ 337§ 175§ 181

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2018, Tartu Kriminaalasja number 1-16-7605 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Ko

§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1; 340 lg 2 p 1,2 tühistada Viru Maakohtu 22. augusti 2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-7605 osaliselt, see on: - Andrei Zelenini süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine kokaiini käitlemise kuriteoepisoodis - Andrei Zeleninile kohaldatud tõkendi - elukohast lahkumise keeld - osas - Andrei Zeleninilt

§ 180lg 1 alusel väljamõistetud menetluskulude osas. - Sander Köörna süüditunnistamises Kar

S § 184 lg 2 p 2 järgi - Sander Köörna süüditunnistamises 28. detsembri 2015 kuriteoepisoodis amfetamiini turustamises. Mõista Andrei Zelenin KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lg 4 alusel hüvitada Eesti Vabariigil Andrei Zeleninile 124,40 eurot ning kanda nimetatud summa Andrei Zelenini arvelduskontole. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo CLARUS kasuks 288 eurot s.h käibemaks 48 eurot vandeadvokaat Silver Reinsaare poolt Andrei Zelenini huvides esitatud apellatsiooni koostamise eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Simson Starus kasuks 208,80 eurot s.h käibemaks 34,80 eurot vandeadvokaat Silver Reinsaare poolt Andrei Zeleninile Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest.

§ 185

lg 1 alusel jätta Silver Reinsaare poolt Andrei Zeleninile Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabitasu 496,80 eurot s.h käibemaks 82,80 eurot riigi kanda. Mõista Sander Köörna õigeks ajavahemikul 25.-

1. detsember 2015 talle süüks arvatud narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises ning
2. detsembril 2015 talle süüks arvatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise osateos, see on narkootikumide turustamises. Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2017 kohtuotsus Sander Köörna süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi muutmata. Muus osas jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2017 kohtuotsus muutmata. Andrei Zelenini kaitsja Silver Reinsaare apellatsioon rahuldada. Sander Köörna kaitsja Toomas Alpi apellatsioon rahuldada osaliselt. Keity Konetski kaitsja Rainer Objarteli apellatsioon jätta rahuldamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kasuks 384 eurot s.h käibemaks 64 eurot vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt Keity Konetskile Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest. Mõista apellatsioonimenetluse kulu katteks Keity Konetskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 384 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 2 Edasikaebamise kord: kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistused Andrei Zeleninit süüdistatakse selles, et tema vedas 17.03.2016, eelnevalt A.R. poolt eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja isikult omandatud suures koguses, s.o korraga vähemalt 30 tk narkootilise aine ecstasy tabletti koos E.E. , A.G. ja A.R. ga, viimase kasutuses oleva sõiduautoga Chryselr Stratus registreerimismärgiga XXX , kuid
5. 03.2016 kell 21:02 peeti sõiduauto Chrysler Stratus regitreerimismärgiga XXX , mida juhtis A.R. ja milles viibisid E.E. , A.G. ja Andrei Zelenin, LääneVirumaal Haljala vallas Tallinn-Narva maantee 85-l kilomeetril politseiametnike poolt kinni; -tema, isikuna, kes on varem toime pannud KarS
6. peatüki
7. jaos sätestatud kuriteo, omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 3 grammi narkootilist ainet kokaiini, vedas narkootilist ainet 17.03.2016 koos E.E. , A.G. ja A.R. ga viimase kasutuses oleva sõiduautoga Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXX, mida juhtis A.R. , andis 17.03.2016 Harju maakonnas Kuusalu vallas eelnevalt omandatud narkootilist ainet kokaiini edasi A.G. le, E.E. le ja A.R. le, tarvitas narkootilist ainet koos eelpoolnimetatud isikutega Harju maakonnas Kuusalu vallas ning jätkas narkootilise aine vedu kuni sõiduauto Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXX , mida juhtis A.R. ja milles viibisid E.E. , A.G. ja Andrei Zelein, 17.03.2016 kell 21:02 LääneVirumaal Haljala vallas Tallinn-Narva maantee 85-1 kilomeetril politseiametnike poolt kinni peeti. Suures koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja narkootilise aine edasiandmisega isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS
8. ptk
9. jaos sätestatud kuriteo, pani Andrei Zelenin toime Kars § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sander Köörnat süüdistatakse selles, et ta omandas korduvalt ajavahemikul 25.12.2015 – 28.12.2015 Rakvere linnas XXX M.M. lt ja R.V. lt suures koguses, s.o korraga vähemalt 10 grammi narkootilist ainet amfetamiini, vedas narkootilise aine oma elukohta XXX Väike-Maarja, tarvitas ise ning turustas igapäevaselt eeluurimisel tuvastamata isikutele. Samuti leppis Sander Köörna 27.12.2015 koos M.M. ga Tapa linnas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikuga kokku suure koguse, s.o 40 grammi amfetamiini saamise ning omandas 28.12.2015 Tapa linnas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult eelnevalt kokkulepitud suure koguse, s.o 40 grammi narkootilist ainet amfetamiini, valdas narkootilist ainet enda juures, viis 30 grammi narkootilist aine amfetamiini ja narkootilise aine kaalumiseks vajaliku kaalu Rakvere linna XXX M.M. ja R.V. üürikorterisse ning andis R.V. le. Omandatud 40 grammist amfetamiinist võttis Sander Köörna 10 grammi amfetamiini endale ning vedas saadud narkootilise aine oma elukohta, kus tarvitas narkootilist ainet ise ja turustas eeluurimisel tuvastamata isikutele. 08.01.2016 maksis Sander Köörna eelnevalt omandatud narkootilise aine amfetamiini eest XXX Sõmeru alevik korteris 260 eurot M.M. le ja R.V. le. Suures koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja narkootilise aine edasiandmisega grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS
10. ptk
11. jaos sätestatud kuriteo, pani Sander Köörna toime KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Keity Konetskit süüdistatakse selles, et ta omandas 01.01.2016 kella 22.00 paiku Kadrina vallas K külas, H. OÜ autoremonditöökoja vastas, veekogu ääres olevast peidukohast, R.V. lt samal päeval Tapa linnas saadud juhiste järgi ning hiljem M.M. poolt telefoni teel juhendatuna, A.R. poolt leitud suures koguses, s.o 0,5 liitrit ehk ca 500 grammi narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB), vedas peidukohast leitud narkootilise aine koos A.R. ga, viimasele kuuluva sõiduautoga BMW registreerimismärgiga XXX Harju maakonda Kuusalu vallas asuvasse Alexela tanklasse, kus kohtus M.M. ja R.V. ga ning A.R. andis peidukohast leitud narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe (GHB) edasi M.M. le ja R.V. le. 3 Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veoga grupis, pani Keity Konetski toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus Viru Maakohtu
12. augusti 2017 otsusega tunnistati Andrei Zelenini süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine kokaiini käitlemise kuriteoepisoodis ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 17.03.-19.03.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohus määras, et mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Andrei Zelenin ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Nimetatud kohtuotsusega tunnistas kohus süüdi Sander Köörna KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 12.04.14.04.2016, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohus määras, et mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Sander Köörna ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus tunnistas oma otsusega süüdi ka Keity Konetski KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust. Kohus määras, et mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Keity Konetski ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel loeti Andrei Zelenini, Sander Köörna ja Keity Konetski katseaja alguseks kohtulahendi kuulutamine, s.o 22.08.
13. Arutades A. Zeleninile esitatud süüdistust leidis kohus, et süüdistatava süü 17.03.2016 toimunud ecstasy tablettide käitlemise episoodis ei ole tõendamist leidnud ning mõistis ta nimetatud kuriteoepisoodis õigeks. Kohus leidis samuti, et nimetatud otsustusest tulenevalt ei saa A. Zeleninit kokaiini käitlemisega seotud kuriteoepisoodis lugeda isikuks, kes on varem toime pannud KarS
14. peatüki
15. jaos sätestatud kuriteo. Seetõttu mõistis maakohus A. Zelenini süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi Eeltoodut kohtu otsustust apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole. Kohus, arutades A. Zeleninile esitatud süüdistust narkootilise aine kokaiini käitlemisel, hindas kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistatava A. Zelenini süü kokaiini ebaseaduslikus käitlemises on tõendamist leidnud. Maakohus leidis, et objektiivsete tõenditena kinnitavad A. Zelenini käitumises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu olemasolu tunnistaja A.R. ütlused ja dokumentaalsed tõendid – jälitusprotokollid, mis tõendavad A.R. ja A. Zelenini omavahelist seotust ning nende tegevust seoses narkootilise aine käitlemisega. Maakohus jättis A. Zelenini süüküsimuse otsustamisel kõrvale E.R. ja A.G. kohtus avaldatud ütlused ja seda põhjusel, et nimetatud isikuid ei olnud võimalik kohtus küsitleda. Kohus leidis, et põhifiguuriks kokaiini suures koguses (st 2,81 grammi) ebaseaduslikus käitlemises oli A. Zeleninil, kes Tallinnas kokaiini omandas ja teistele sõiduautos viibijatele edasi andis. A.R. sõnade kohaselt ei olnud tal vajadust sel päeval Tallinnasse sõita ja ta sõitis sinna A. Zelenini palvel, et saada ühelt naisterahvalt võlg kätte. A.R. sõnade kohaselt ta ei näinud, kellelt aine saadi, kuid autosse tulles ütles A. Zelenin, et ta raha ei saanud, kuid sai viivise katteks kokaiini. Seda kokaiini pruugiti Kuusalus. Asjaolu, et ainet asuti autos proovima, kinnitab joobeseisundi tuvastamise saatekiri, et kõigil neljal autos viibinud isikul tuvastati narkootiliste ainete tarvitamise tunnused. Kohus märkis, et 4 süüdistatavad ei pruukinud narkootilise aine ühises valdamises ja veos küll omavahel sõnaselgelt kokku leppida, kuid nende käitumine ja konkludentsed teod kinnitasid, et neil oli kokaiini ühiseks omandamiseks, valdamiseks ja veoks vaikiv kokkulepe. Kohus märkis, et A. Zelenini kinnipidamisel võeti temalt ära kollast värvi üllatusmuna plastikust karp, mis kinnitab, et ta ei olnud autos juhuslikult ja ta tegeleb narkootiliste ainete käitlemisega, sest käesolevas kriminaalasjas olid narkootikumid pakitud üllatusmuna karpidesse ning see on üldlevinud pakend narkoasjades. Kohus tuvastas, et A. Zelenin pani süüteo toime otsese tahtlusega. Ta ise soovis narkootilist ainet omandada, seda vedada ja autos olijatele edasi anda. Ta sai aru, et omandades, vallates, vedades ja edasi andes suures koguses narkootilist ainet, paneb ta toime narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus tuvastas, et Sander Köörna, M.M. ja R.V. olid eelnevalt kokku leppinud, et S. Köörna omandab neilt narkootikume, veab selle oma elukohta ja müüb väikeste koguste kaupa ostjatele ning müügist saadava raha tasuvad ostjad kas sularahas S. Köörna kätte või kannavad M.M. poja K.M. arveldusarvele. Kooskõlastus iga üksiku tehingu jaoks saavutati kõigi grupis osalenud isikute poolt konkludentsete tegudega. Narkootikumide omandamine, valdamine, vedu ja edasiandmine toimus süüdistuses kirjeldatud viisil. S. Köörna oli teadlik, milline on tema roll grupis (tal polnud juhtiv ega koordineeriv roll). Süüdistatavale pidi olema arusaadav üle antud narkootilise aine koguse tõttu, et ta käitles suurt kogust narkootilist ainet korduvalt. Ühine teootsus ja sellest tulenevalt kaastäideviimine nähtub M.M. , R.V. ja S. Köörna vahel teo toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest, samuti teo toimepanemise viisist. Tõenditest nähtus, et põhifiguuriks amfetamiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises oli M.M. , kes S. Köörnaga tehingute osas kokkuleppe sõlmis, R.V. oli tehingutest teadlik. Maakohus märkis, et S. Köörna panus oli oluline, kuna tema osalus süüteos täiendas teise kaastäideviija tegevust selliselt, et tulemuseks oli ühtne tervik. Isikud tegutsesid kooskõlastatult. Eeltoodu alusel leidis tõendamist, et S. Köörna pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise grupis. Tunnistades Keity Konetski süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi tugines kohus teo objektiivse külje tõendatuks lugemisel A.R. ütlustele ning jälitusprotokollides kajastatule. Samuti arvestas kohus S ütluste olustikuga seostamise protokollist kajastatut. Kohus leidis, et põhifiguuriks korgijoogi suures koguses ebaseaduslikus käitlemises oli A.R. , kes R.V. ga ja M.M. ga tehingu osas kokkuleppe sõlmis, viimastelt saadud juhiste alusel narkootilise aine Kadrina vallast peidetud kohast ära tõi, seda valdas, vedas, ja edasi andis M.M. le ja R.V. le. Kohus tuvastas, et kuigi K. Konetski roll toimepandus oli väiksem, oli see siiski oluline, kuna tema osalus süüteos täiendas A.R. tegevust selliselt, et tulemuseks oli ühtne tervik. Juhul kui K. Konetski oleks keeldunud A.R. soovil sõitmast ja poleks seega täitnud oma osa kuriteokoosseisu realiseerimises, poleks kuriteokoosseis tervikuna realiseerunud. Kohus tuvastas, et K. Konetski pani süüteo toime otsese tahtlusega. Olles teadlik, et A.R. , M.M. ja R.V. tarvitavad ise narkootikume ja müüvad teistele, sai K. Konetski aru, et omandades, vallates, vedades ja edasi andes suures koguses narkootilist ainet, paneb ta toime narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis ja tahtis või vähemalt möönis seda. APELLATSIOONID Süüdistatava K. Konetski kaitsja vandeadvokaat R. Objartel taotleb otsuse tühistamis K. Konetski süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi täies ulatuses kohtuliku uurimise ühekülgsuse, materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise 5 tõttu. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas uuritud tõenditega ning kriminaalasjas esinevate vastuolude tõttu ei ole usaldusväärselt ja veenvalt leidnud tõendamist, et K. Konetski oleks pannud toime temale süüdistusaktis süüksarvatava kuriteo. Apellandi argumendid on järgmised. Viru Maakohus on K. Konetski kaastäideviijana käsitlemisel teinud tuvastatud asjaoludest ebaõiged järeldused. Viru Maakohus on jätnud arvestamata K. Konetski kohtus antud ütlused, mille kohaselt ta ei valda ega saa aru vene keelest ning A.R. seda ka kinnitas. Lisaks ei arvestatud jälitusprotokollis kajastatuga, et süüdistatav suhtles M.M. ga eesti keeles. See lükkab ümber A.R. ütlused, mille kohaselt K. Konetski oli A.R. arvates kõigest toimuvast teadlik ehk teadis, et sõidetakse narkootikumide järgi. Uuritud tõenditest, eelkõige A.R. ja K. Konetski ütlustest ja jälitusprotokollist nähtuvalt käis K külas autost väljas ainult A.R. . Jälitustoimingu protokollist ei nähtu, et M.M. oleks K. Konetski telefoni vahendusel A.R. le juhiseid andnud peidetud narkootilise aine leidmiseks. Eeltoodu lükkab ümber A.R. ütlused, et K. Konetski tõi talle enda telefoni, tulles autost välja A.R. juurde. Lisaks nähtub jälitustoimingu protokollist, et A.R. suhtles M.M. ga, ka R. V vene keeles. Tegemist on olulise vastuoluga A.R. ütlustes, et K. Konetski oli toimuvast teadlik, kuna A.R. rääkis telefonis M.M. ga nii eesti kui vene keeles. Viru Maakohus viidatud tõenditest tulenevaid vastuolusid kohtuotsuses käsitlenud ei ole. Viru Maakohtu järeldused K. Konetski poolt narkootilise aine GHB suures koguses omandamise, vedamise ja valdamise kohta ei tugine kohtulikul arutamisel uuritud tõenditele. Tõendatud on, et K. Konetski narkootilist ainet GHB ei omandanud, ning juhul kui A.R. tõi autosse narkootilist ainet GHB, siis K. Konetski ei teadnud ega näinud seda, seega ei saa K. Konetskile õiguslikult ette heita narkootiliste ainete vedu A.R. le kuuluvas sõiduautos BMW. Ainult asjaolu põhjal, et K. Konetski ja A.R. viibisid sellel päeval koos ning K. Konetski oli A.R. le kuuluva sõiduauto roolis, ei saa teha järeldusi selle kohta, et K. Konetskil esines tahtlus suures koguses narkootilist ainet käidelda. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-1-1-95-16, et prokuratuur peab tõendama, kas aine tekitab narkojoovet ja kas sellest piisas joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Käesolevas kaasuses ei ole usaldusväärselt leidnud tõendamist, kas A.R. poolt otsitud ja leitud pudel sisaldas üldse narkootilist ainet GHB, millises koguses, millise kontsentratsiooniga oli pudelis sisalduv aine ning kas sellest piisas/või oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. A.R. ütlused ei too selgust asjaolu tuvastamiseks, kas A.R. poolt leitud pudelis olev aine tekitas narkojoovet, kuivõrd A.R. oli enda sõnul juba sel päeval narkootikume pruukinud. Eluliselt ei ole usutav, et K. Konetski, isik, keda ei ole varem ei väärtegude ega kuritegude toimepanemise eest karistatud, otsustas panna toime koos A.R. ga (talle oli narkootiliste ainetega tegelemine igapäevategevuseks, tulu teenimise allikaks) rahvatervise vastu suunatud kuriteo. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt piirdus K. Konetski suhtlus A.R. ga 01.01.2016 kuupäevaga, mis kinnitab seda, et K. Konetski eesmärk oli sel päeval lihtsalt aega veeta nagu ta on tunnistanud oma ütlustes. Maakohtus uuritud tõendid vastupidist ei tõenda. Viru Maakohtu otsuses ei ole analüüsitud, miks tuleb A.R. ütlusi pidada usaldusväärsemateks, kui K. Konetski ütlusi. Kohus ei ole kõrvutanud A.R. ütlusi teiste tõenditega – K. Konetski ütluste ning jälitusprotokollidega ning kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks käsitlenud A.R. ütluste ja jälitusprotokolli pinnalt tõusetunud vastuolusid. Riigikohtu 9.11.
16. a lahendis nr 3-1-1-87-11 on leitud, et süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile (nt Riigikohtu kriminaalkolleegium
17. veebruari 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-109-10). Sellisel juhul tuleb aga kohtutel eriti hoolikalt kontrollida tõendiallika usaldusväärsust kindlustamaks

§-s 61 sätestatud tõendamise üldnõuete täitmine. Riigikohus on selgitanud, et tõendades kriminaalasja tehiolusid tunnistaja ja kannatanu ütlustega, ei saa kohus jätta lahendamata küsimust ütluste andja usaldusväärsusest. 6 Kohtuotsuse rajamisega A.R. ebausaldusväärsetele ülustele on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Viru Maakohus ei ole hinnanud tõendeid nende kogumis ning üleliia suurt tähtsust on omistatud tunnistaja A.R. ütlustele ning jätnud hinnangu andmata tõenditele, mis välistavad K. Konetski poolt temale etteheidetava kuriteo toimepanemise. Apellant leiab eeltoodule tuginedes, et kriminaalasjas uuritud tõendite põhjal ei ole veenvalt ega usaldusväärselt leidnud tõendamist, et K. Konetski oleks kaastäideviijana osalenud narkootilise aine GHB suures koguses käitlemises ja pannud toime temale etteheidetava kuriteo. A.R. kinnitas oma ütlustes, et tema oleks sel päeval ringi sõitnud autoga, pidutsenud, sõltumata sellest, kes auto roolis oleks olnud. Riigikohus on märkinud lahendis nr 3-1-1-4-15 p. 11, et isikute süüditunnistamine kaastäideviimises pelgalt asjaolu tõttu, et nad viibivad või viibisid samas ruumis või autos, kus hoiti ebaseaduslikult narkootilist ainet, relva vms, ja nad on nende olemasolust üksnes teadlikud, oleks liiga ebamäärane ja sellega võidakse karistada ka isikuid, kellel reaalselt puudub seos keelatud aine või materjaliga. Siiski tuleb igal üksikjuhul hinnata asjas kogutud tõendeid kogumis ja seejärel hinnata, kas süüdistatav viibis narkootilise aine vahetus läheduses juhuslikult või osales ta selle aine käitlemisel KarS § 184 tähenduses. Viru Maakohtu järeldused käsitledes K. Konetskit kuriteo kaastäideviijana ei ole piisavalt veenvad ning rajanevad tõendiallikal, mille usaldusväärsust kohus ei ole otsust tehes hinnanud. Kohtuotsuses motiivide puudumine on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 1 p 7 järgi.

Süüdistatava Sander Köörna kaitsja advokaat Toomas Alp taotleb otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjustel. Süüdistatav S. Köörna valis passiivse kaitse positsiooni (õigus mitte anda temale esitatud süüdistuse kohta ütlusi). Sellisel juhul on õiglase ja erapooletu kohtulahendi tegemise seisukohalt esmatähtsad temaga sama süüdistusega kohtu alla antud isikute ütlused. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on Viru Maakohus 12.04.2017 eraldanud M.M. ja R.V. süüdistusasja käesolevast kriminaalasjast kokkuleppe menetlusse. Kohtuistungil 26.04.2017.a. taotles prokurör võtta käesoleva kriminaalasja juurde kohtuotsus, millega M.M. ja R.V. on neile esitatud süüdistuses kohtu poolt süüdi mõistetud, hoolimata asjaolust, et nimetatud kohtuotsus ei ole selle kohtule esitamise ajaks veel jõustunud. Kohus ületas selgelt oma volituste piire otsuse põhjendustes, kus on tähelepanuväärne väide ja analüüs selle kohta, et kohtu hinnangul tegutsesid S. Köörna, M.M. ja R.V. kuriteo kaastäideviijatena. Kohus pole pädev arutama ja analüüsima M.M. ning R.V. käitumist, teo panust, teo objektiivset ja subjektiivset külge ning seda, kas antud juhul oli tegemist koostegutsemise, teo valitsemise või mõne muu kuriteost osavõtu vormiga. Riigikohus on üheselt asunud seisukohale, et juhul, kui mingi kohtukoosseis on isiku süü küsimuses seisukoha juba võtnud, et ole teisel kohtukoosseisul õigust selles asjas tõendeid ümber hinnata ega esialgset seisukohta korrigeerida. Vastupidine seisukoht võib viia sama teo eest kahekordse karistamise lubamatuse printsiibi rikkumiseni, vt. Riigikohtu lahendid 3-1-1-56-15, 3-4-1-10-04. Kaitsja leiab, et isegi juhul, kui Viru Maakohus ei andnud M.M. ja R.V. tegevusele uut hinnangut, puudus kohtul õigus eelmise kohtukoosseisu poolt tehtud otsust selles osas sisuliselt redigeerida ning oli õigustatud analüüsima üksnes Sander Köörna osavõttu või mitteosavõttu isikute grupi poolt toimepandud kuriteost, jätmata seejuures analüüsimata, kellele kuriteo toimepanemise juures võis kuuluda juhtiv ja koordineeriv roll. Ei saa pidada eluliselt usutavaks asjaolu, et lapse toidulaua katmine seatakse lapse ema poolt sõltuvusse narkovahendamise eest saadaoleva raha laekumisest või mittelaekumisest. Teiseks on täielikult meelevaldne kohtu järeldus, mille kohaselt S. Köörna müüs M.M. ja R.V. ga kooskõlastatult 880 euro eest narkootikume. Jääb arusaamatuks, miks narkootikumide edasimüüja pidi müügihinda kooskõlastama isikutega, kelle käest tema narkootikume ostis. Jälitustoimingute 7 protokollides on S. Köörna puutumus M.M. või R.V. ga väga episoodiline ning on meelevaldne teha järeldusi mingist kooskõlastatud tegevusest. Kohtuotsuses on välja toodud üksnes kohtu kahtlustus selles, et süüdistatav võib olla seotud narkootiliste ainete käitlemisega, kuid see on süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks ebapiisav. Kohtuotsuses puudub selge põhjendus, miks süüdistatav on süüdi temale inkrimineeritud kuritegudes, samaaegselt on toimunud materiaalõiguse normi vale kohaldamine. Kohtu veendumuse kujunemine oma ülesehituses on raskesti jälgitav. Kohus ei ole juhindunud asjas kogutud tõenditest, et sellist suurt narkootilise aine kogust (kohtu väitel on 1,3 grammi amfetamiini narkootilise aine suur kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule) ei ole läbiotsimisel S. Köörna elukohast leitud ega ei ole (ega üldse mingit narkootilist ainet) kätte saadud isikutelt, kellele S. Köörna väidetavalt narkootilise aine realiseeris. Ka juhul, kui S. Köörna süüdistuses väljatoodud narkootilise aine kogused kogumis tõele vastaksid, jääb alati võimalus, et tema omandas need ühelt isikult väikeses koguses ja korduvalt (Kars § 183 lg 2 p 2). Veenvat põhjendust ei leidu kohtuotsuses ka sellele, et juhul kui käsitleda S. Köörnat R.V. ja M.M. suhtes n.ö. kaasosalisena, siis miks tema tegevus piirdus kohtu arvates üksnes üheliigilise narkootilise aine − amfetamiini käitlemisega, kui teised isikud olid kohtuotsusest tulenevalt seotud veel teiste narkootikumide – GHB, GBL käitlemisega. Süüdistatava Andrei Zelenini kaitsja advokaat Silver Reinsaar taotleb A. Zelenini õigeksmõistmist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine kokaiini käitlemises. Kaitsja tugineb järgmistele argumentidele. Kohus tugines olulisel määral tunnistaja A.R. poolt antud ütlustele, kuid ei ole vähimalgi määral keskendunud tema ütluste usaldusväärsuse küsimusele. Kaitsja arvates ei ole kohus käsitlenud A.R. ütluste ja teiste tõendite vahelisi vastuolusid ega ümber lükanud argumente A.R. ütluste ebausaldusväärsusest. Kaitsja leiab, et A.R. väited ei ole kooskõlas narkootiliste ainete asukohaga sündmuskohal. Ka on A.R. ütlused vastuolus K.R. ütlustega. Jättes kõrvale A.G. ütlused on maakohus eksinud menetlusnormide tõlgendamises ning kohtul tulnuks

§ 291lg 1 p 1 alusel käsitleda ka A.G.

ütlusi. Nimetatud ütlused on aga vastuolus A.R. ütlustega. Samas kinnitavad nimetatud ütlused A. Zelenini väidet, et sõiduautost väljavisatud kokaiin ei kuulunud talle. Kaitsja arvates esinevad ka A.R. kohtus antud ütluste ja tema varasemate ütluste vahel vastuolud, mida kohus samuti A.R. ütlustele hinnangut andes pole arvestanud. Kohus pole arvestanud asjaolu, et A.R. t on varasemates kohtumenetlustes korduvalt peetud ebausaldusväärseks tõendiallikaks. Kaitsja möönab, et eraldivõetuna ei saaks üksnes A.R. varasemate kohtuotsuste pinnalt pidada A.R. t tervikuna ebausaldusväärseks tõendiallikaks, kuid kohtul tulnuks nimetatud asjaolu hinnata kogumis teiste argumentidega. Kaitsja leiab, et A.R. ütluste puhul on tegemist ainukese süüstava tõendiga. Varasemas praktikas on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et olukorras, kus on tuvastatav ainukese süüstava tõendiallika kas või osaline ebausaldusväärsus, on süüdimõistva kohtuotsuse tegemine sisuliselt välistatud (14.12.2012 otsuses nr 1-11-13057, lk 5). Sellisel juhtumil aktualiseerub

§ 7

lõikes 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõte ning süüdistatav tuleb talle esitatud süüdistuses mõista õigeks. Kaitsja märgib, et ka E. E (praegu nimega E.R. ) ütlused osas, mida ta teadis kokaiinist, millal ta sellest teada sai ja kuidas need põllule visati, on omavahel erakordselt vastuolulised. E.R. on kolmel korral andnud diametraalselt erinevaid ütluseid selles osas. Seetõttu ei olnud kohtul seaduslikku alust E.R. varasemaid ütlusi erandina vastu võtta

§ 291lg 3 p-i 1 alusel, sest esineb alus kahelda tõendi usaldusväärsuses.

8 Võrreldes A.R. ütlustega ei ole A. Zelenini ütluste puhul ühelgi korral ilmnenud vastuolusid tema poolt varasema menetluse käigus antud ütlustega. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks ei ole A. Zelenini ütluseid tõendina kohtuotsuses käsitletud. Erinevalt A.R. ütlustest on A. Zelenini ütlused kooskõlas absoluutselt kõigi teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seoses taotlusega mõista A. Zelenin talle süüks arvatud kuriteos õigeks, palub kaitsja hüvitada A. Zeleninile ka tema kinnipidamisega ajavahemikul 17.03 kuni 19.03 2016 talle tekitatud kahju SKHS alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil jäid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel ja palusid need rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, leides et need on põhjendamatud. Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava S. Köörna, süüdistatavate kaitsjad, prokuröri ja tunnistaja A. K ning tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu otsus kuulub osalisel tühistamisele A. Zelenini süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja S. Köörna süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kohtuliku uurimise ühekülgsuse tõttu. A. Zelenini süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi Esitatud apellatsioonis palub kaitsja A. Zelenin õigeks mõista. Oma taotlust põhistab kaitsja asjaoluga, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, millistele toetudes oleks võimalik A. Zelenini süüditunnistamine KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga. A. Zelenin tunnistati süüdi selles, et

1. märtsil 2016 omandas süüdistatav eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult vähemalt 3 grammi kokaiini, vedas seda koos E. E (E.R. ), A.G. ja A.R. ga viimase kasutuses oleva sõiduautoga ja andis omandatud kokaiini edasi E. E (E.R. ), A.G. le ja A.R. le. Viru Maakohtu otsusest nähtuvalt tugines kohus A. Zelenini süüditunnistamisel narkootikumide ebaseaduslikus omandamises, selle vedamises ja edasiandmises sisuliselt vaid A.R. ütlustele. Ringkonnakohtu arvates teised maakohtu poolt kohtuotsuses osundatud tõendid A. Zelenini poolt
2. märtsil 2016 narkootikumide omandamise ning omandamisest tulenevalt selle vedamise ja edasiandmise kohta informatsiooni ei anna. Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks, kuidas saab
3. detsembril 2015 A. Zelenini ja A.R. vaheline telefonivestlus, kus A. Zelelin soovib A.R. lt saada narkootikume, tõendada seda, et süüdistatav omandas
4. märtsil 2016 kokaiini. Asjaolu, et A. Zelenin tarbis narkootikume ei ole keegi kriminaalasjas kahtluse alla seadnud. A. Zelenini soov 2015 detsembris narkootikume tarbida, ei anna ringkonnakohtu arvates veel alust väiteks, et A. Zelenini
5. märtsil 2016 narkootikume omandas, vedas ja edasi andis. Ka on ringkonnakohtu jaoks arusaamatu, kuidas tõendab A. Zelenini poolt narkootikumide omandamist, edasiandmist ja vedu
6. märtsil 2016 asjaolu, et süüdistatava kinnipidamisel nimetatud kuupäeval, tuvastati tema poolt narkootikumide tarvitamine. Seda, et sõidukis tarvitasid kokaiini kõik seal viibinud isikud, ei ole kriminaalasjas kahtluse alla seatudki. Narkootikumide tarvitamine sõidukis viibinud isikute poolt ei anna aga ringkonnakohtu arvates mingitki tõenduslikku informatsiooni selle kohta, kellele tarvitatud narkootikumid kuulusid. 9 Mõistetamatuks jääb kolleegiumi arvates ka kohtu viide A. Zelenini läbiotsimise käigus tema taskust leitud kollast värvi üllatusmuna karbile. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda nimetatud karbi leidmine isegi mitte seda, et A. Zelenin tegeleb narkootikumide käitlemisega, nagu väidab maakohus. Üldsegi ei tõenda taolise karbi leidmine aga seda, et A. Zelenin omandas
7. märtsil 2016 kokaiini, vedas seda ja andis seda edasi sõidukis viibinud isikutele. Seega ei anna eelnimetatud maakohtu poolt kohtuotsuses analüüsitud tõendid ei üksikult ega ka kogumis tõenduslikku informatsiooni selle kohta, kellele kuulus sündmuskohalt leitud tikutopsis olnud kokaiin ehk teisisõnu, kas leitud kokaiini omandas ja seega kuulus A. Zeleninile. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et
8. märtsil 2016 peeti A. Zelenin, A.R. E.R. ja A.G. politseitöötajate poolt kinni. Vaidlust pole selleski, et kriminaalasjas teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti politsei eest põgeneda püüdnud sõiduki, milles ülalnimetatud isikud viibisid, vasakpoolsest rehvijäljest 3 m kaugusel tikutops, milles minigrip valget värvi pulbriga, mis ekspertiisitulemustest nähtuvalt osutus kokaiiniks. Ainsaks vaidlusaluseks küsimuseks kriminaalasjas on ringkonnakohtu arvates see, kellele kuulus sündmuskoha vaatluse käigus leitud tikutoosi pakendatud narkootiline aine kokaiin. A. Zelenini ütluste kohaselt ei tea tema sündmuskoha vaatluse käigus leitud kokaiinist midagi. Temale see kokaiin ei kuulunud. Sõidukis nad tarbisid kokaiini, kuid kellele see kokaiin kuulus tema ei tea. Tallinnas viibides ta K.R. ga ei kohtunud, kuid oli temaga telefoni teel kontaktis, sest K. R pidi koos nendega tagasi Rakverre sõitma. Tema ei ole sõidukist midagi välja visanud ja ta ka ei näinud, et keegi teine oleks seda teinud. Nii Tallinnasse sõites kui ka tagasiteel istus tema sõiduki tagaistmel paremal pool. A.R. oli sõiduki roolis. Seega eitab A. Zelenin sündmuskohalt leitud kokaiini omandamist ja selle väljaviskamist sõidukist ning ka kokaiini edasiandmist. A.R. ütluste kohaselt sõitsid nad 17 märtsil 2016 neljakesi Tallinnasse, sest A. Zelenin soovis kohtuda kellegi naisega, kes oli talle võlgu. Tallinnas see naisterahvas jooksutas A. Zeleninit mööda Mustamäed, et kohtume siin ja kohtume seal. A. Zelenin käis kogu aeg üksi nende seltskonna juurest ära. Tallinnas ringsõitmise ajal A. Zelenin selgitaski talle, et ta peab kohtuma K.R. ga, kes on talle narkootikumide eest võlgu. Kui A. Zelenin, viimast korda üksi ära käies, tagasi tuli, siis ta rääkis, et raha ta ei saanud, kuid K. R andis talle viiviste katteks tikutoosis kokaiini. A.R. väidete kohaselt ta ise K.R. ja A. Zelenini kohtumist ei näinud, kuid K.R. st rääkis talle A. Zelenin ise. A.R. on kinnitanud, et kui politseitöötajad nende sõidukit jälitasid, siis karjus A. Zelenin, et ära jää seisma, sest soovis vabaneda tal kaasas olnud kokaiinist. A.R. ütluste kohaselt nägi ta kuidas A. Zelenini tegi akna lahti ja visaks tikutoosi välja. Vastates prokuröri küsimusele on A.R. kinnitanud, et autos olnud tüdrukud ei olnud narkootikumide välja viskamisega kuidagi seotud. Kui A. Zelenin oli narkootikumid sõidukist välja visanud, tuli talle meelde, et ka temal on kaasas narkootikumid ning ta tegi lahti omapoolse akna ja viskas tal kaasas olnud narkootikumid autost välja. Seega kinnitab A.R. oma ütlustes, et sündmuskoha vaatluse käigus leitud kokaiin kuulus A. Zeleninile, kes sai selle tema teada Tallinnas viibides K.R. lt ning nimelt A. Zelenin visaks sõidukist välja tikutopsi kokaiiniga. K.R. ütluste kohaselt viibis ta
9. märtsil 2016 tõepoolest Tallinnas. Sõitis sinna juba hommikul koos sõbrannaga, sest tal oli asjaajamisi seoses Norrasse tööleminekuga. Tunnistaja väidete kohaselt teadis ta, et A.R. viib koos seltskonnaga samuti
10. märtsil 2016 Tallinnas, sest nad leppisid eelmisel õhtul kokku, et saab õhtul A.R. ga tagasi Rakverre.
11. märtsil 2016 ta A.R. ga ega ka A. Zeleniniga kokku ei saanud. Kord oli temal mingeid asjaajamisi, kord oli A.R. l ja temaga kaasas olnud seltskonnal mingeid tegemisi. Mingil hetkel helistas talle A. Zelenin ja teatas, et nad sõidavad juba Arkna poole. Tema ei ole A. Zeleninile ega ka A.R. le
12. märtsil 2016 kokaiini üle andnud. 10 Kaitsja küsimustele vastates on K. R selgitanud, et käesolevas kriminaalasjas esitati talle kahtlustus ka selles, et ta on
13. märtsil 2016 A. Zeleniniga Tallinnas kohtudes viimasele üle andnud 3 grammi kokaiini. Hiljem talle selles osas enam süüdistust ei esitatud ja tema teada langes see „tema kaelast“ ära tänu A.G. ütlustele. Võrreldes A. Zelenini ja K.R. ütlusi, siis on need kokkulangevad selles, et nemad
14. märtsil 2016 Tallinnas ei kohtunud ning mingit kokaiini üleandmist ja vastuvõtmist nende vahel toimunud ei ole. Küll aga on need ütlused vastuolus A.R. väidetega, nagu oleks A. Zelenin saanud tema teada kokaiini K.R. lt. Lähtudes A.R. esitatud versioonist, mille kohaselt sai A. Zelenin kokaiini K.R. lt, jääb ringkonnakohtule mõistetamatuks, miks pidanuks A. Zelenin üldse A.R. le selgitama, kellelt ta kokaiini sai. Seda enam nimetama selleks isikuks nimelt ühise tuttava K.R. . Tähelepanuvääriv on ringkonnakohtu jaoks siinjuures ka asjaolu, et kuigi prokurör pidas A.R. ütlusi narkootikumide kuulumise kohta A. Zeleninile usaldusväärseteks, ei pidanud riiklik süüdistus võimalikuks süüdistada K.R. narkootikumide üleandmises A. Zeleninile ja A. Zeleninile esitati süüdistus eeluurimisel tuvastamata isikult narkootikumide omandamises. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kohtueelsel uurimisel ütlusi andnud ka sõidukis viibinud E.R. ja A.G. . Kohtuistungil keeldus E.R. ütluste andmisest. Prokuröri taotlusel avaldas kohus

§ 291alusel E.R. 18. märtsil, 2. juunil ja 7. juulil 2016 antud ütlused (Ko

To III tl 43-44). Seoses A.G. surmaga taotles A. Zelenini kaitsja

§ 291lg 1 p 1 alusel tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist.

Kohus rahuldas kaitsja taotluse ning avaldas kohtuistungil A.G.

1. märtsil ja
2. juunil 2016 antud ütlused (KoTo III tl 122). Kuigi maakohus võttis E.R. ja A.G. kohtueelsel uurimisel antud ütlused vastu ning uuris neid kohtuistungil, jättis maakohus nimetatud ütlused tõendikogumist välja. Oma taolist otsustust põhistas maakohus otsuse punktist 39 nähtuvalt sellega, et nimetatuid isikuid ei olnud võimalik kohtus küsitleda. Seejuures viitas maakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele asjas nr 3-1-1-
3. Ringkonnakohtu arvates puudus maakohtul E.R. ja A.G. ütluste tõendikogumist väljajätmiseks kohtu poolt toodud põhjendusel, seaduslik alus.

§ 291

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tunnistaja varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui tunnistaja on surnud ja punkti 2 kohaselt siis, kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest. Seejuures peavad nimetatud ütlused vastama nimetatud paragrahvi lõikes 3 toodud tingimustele. Seega oli E.R. ja A.G. ütluste vastuvõtmine ja nende uurimine kohtuistungil igati põhjendatud. Küll aga puudus maakohtul alus jätta nimetatud ütlused tõendikogumist välja vaid põhjendusel, et nimetatud isikuid ei olnud kohtuistungil võimalik küsitleda. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu viide ülalnimetatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile asjakohatu. Nimetatud lahendis on leitud, et võistlevas kohtumenetluses on tõendite vahetu ja suulise uurimise põhimõttel oluline roll kaitseõiguse ja ausa kohtumenetluse tagamisel. Muu hulgas tähendab see tunnistaja ja kannatanu vahetut ülekuulamist kohtuistungil ja nende kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise erandlikkust. Seega juhul, kui tunnistajat ennast on võimalik tõendamiseseme asjaolude kohta ristküsitleda kohtuistungil, tuleb tunnistaja kohtueelses menetluses antud ja ülekuulamise protokollis talletatud ütlused jätta tõendina kõrvale. Sellisel juhul on kohtueelses menetluses antud ütluseid võimalik kasutada vaid kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. 11 Ringkonnakohtu arvates nähtub nimetatud lahendist üheselt, et kui tunnistajat on ristküsitluse käigus võimalik kohtuistungil küsitleda, siis tuleb tema kohtueelsel menetluses antud ütlused jätta tõendina kõrvale. Ehk teisisõnu, kui tunnistajat ei ole kohtuistungil võimalik ristküsitleda, siis on erandlikult, seaduses ettenähtud juhtudel, võimalik avaldada ka tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud E.R. t ega ka A.G. t võimalik kohtuistungil ristküsitleda ning nimelt sellel põhjusel ju maakohus võttiski vastu ja uuris kohtuistungil nimetatud tunnistajate ütlusi. Eeltoodust tulenevalt tulnuks maakohtul anda nimetatud tunnistajate ütlustele, tõendite hindamise kriteeriumitest lähtuv omapoolne hinnang, mitte aga jätma need tõendikogumist kõrvale vaid seepärast, et tunnistajaid ei olnud võimaliku kohtuistungil ristküsitleda. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohus on E.R. ja A.G. ütlused põhjendamatult tõendikogumist välja jätnud. Ringkonnakohus käsitleb A. Zelenini süüküsimuse otsustamisel nimetatud tunnistajate ütlusi, hinnates neid kogumis teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. A.G. on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi

1. märtsil ja
2. juunil
4. märtsil 2016 toimunud ülekuulamise käigus on A.G. andnud ütlusi, et
5. märtsil 2016 sõitsid nad neljakesi Tallinnasse. Koos temaga olid tema vend A.R. , A. Zelenin ja E.R. . Sooviti minna kauplustesse ja võimalik, et ka kuskile Spaasse. Tagasiteel peeti neid politsei poolt kinni. Tema ei tea, kuidas sattusid sündmuskohale narkootikumid. Tema ei näinud, et keegi oleks need autost välja visanud. Politseiuurijale vastates on A.G. kinnitanud, et nad viibisid Tallinnas kogu aeg koos ja ta ei usu kellegi poolt narkootikumide omandamise võimalust Tallinnas. A. Zelenini istus sõidukis E.R. taga, tagaistmel paremal.
6. juunil 2016 toimunud ülekuulamisel, kus A.G. on andnud põhjalikemaid ütlusi, on ta väitnud, et
7. märtsil 2016 sõitsid, tema, A.R. E.R. ja A. Zelenin koos Tallinnasse. Tallinnasse jõudes käisid nad Kärberi tänaval kohtumas R (V), kes oli M (M) endine elukaaslane. Seejärel sõideti Mustamäele ühe tüdruku juurde, kus joodi kohvi. Tallinnas pidid nad kokku saama, eelkõige soovis seda A. Zelenin, K (R), kelle perekonnanime ta ei teadnud. A. Zelenin helistas K, kuid ei saanud temaga ühendust. A.R. aga ei soovinud üldse selle K kohtuda. Selle K nad Tallinnas ei kohtunudki. Tagasiteel, kuskil peale Kuusalu tanklat, pidas A.R. sõiduki kinni ja pakkus neile kõigile kokaiini, mida nad ka tarvitasid. Tema sai aru, et kokaiin mida tarvitati, kuulus A.R. le. Kuskohast A.R. selle kokaiini sai, tema ei tea. Ta ei teadnud üldse, et see tal kaasas oli. A.G. ütluste kohaselt ei olnud A.R. l ja A. Zeleninile võimalust kohtuda Tallinnas kellegagi, keda nemad ei oleks näinud, sest nad olid pidevalt koos. Pärast kokaiini tarvitamist edasi sõites soovis politsei neid peatada. A.R. sõitis põllule, kõik karjusid, et ta peatuks. Silmanurgast nägi, et midagi visati auto akendest välja, kuid ta ei tea, kes seda konkreetselt tegi. Siis hüppas A.R. , kes oli sõiduki roolis, autost välja ja tema istus tema istmele, sest teadis, et vennal ei ole juhtimisõigust ning ta tahtis tema süü enda peale võtta. Eeltoodud A.G. ütlustest nähtuvalt langevad need kokku A. Zelenini ütlustega. Nii on A.G. sarnaselt A. Zeleniniga kinnitanud, et
8. märtsil 2016 Tallinnas K.R. ga ei kohtutud. A. Zelenini ütlusi, et tema Tallinnas kelleltki kokaniini ei saanud, kinnitavad sisuliselt ka A.G. ütlused, milliste kohaselt puudus A. Zeleninil võimalus kohtuda kellegagi, keda nemad ei oleks näinud, sest nad viibisid kogu aeg koos. A.G. ütluste kohaselt pakkus neile sõidukis kokaiini A.R. ja tema arvates kuulus see A.R. le. Taolised ütlused langevad kokku A. Zelenini ütlustega, et kokaiinist sai ta teadlikuks alles siis, kui seda talle sõidukis pakuti. Talle see kokaiin ei kuulunud. Ühtlasi on nimetatud ütlused kokkulangevad K. R ütlustega, et nemad A. Zeleniniga
9. märtsil 2016 Tallinnas ei kohtunud. 12 Küll on aga A.G. ütlused vastuolus A.R. ütlustega. Eelkõige aga A.R. väidetega, et A. Zelenin lahkus korduvalt üksi nende seltskonnast ning et kokaiini sai A. Zelenin nimelt K.R. lt. Samuti esineb vastuolu selles, kes pakkus sõidukis kokaiini ning kellele see kuulus. E.R. on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi kolmel korral.
10. märtsil 2016 toimunud ülekuulamisel on E.R. väitnud, et Tallinnasse sõideti neljakesi. Tema, A.R. , A.G. ja A. Zelenin. Tallinnas käidi poodides ja ka tema tuttava Raina juures. Oldi kogu aeg koos ning
11. 30 paiku hakati Tallinnast koju sõitma. Tema ei teadnud midagi autos olnud narkootikumidest ja tema ei näinud, et keegi autos viibinutest oleks narkootikume autost välja visanud.
12. juunil 2016 toimunud ülekuulamisel on E.R. kinnitanud, et Tallinnasse sõideti neljakesi. E.R. ütluste kohaselt tahtis tegelikult Tallinnasse sõita A. Zelenin, kuna soovis seal kohtuda isikuga, kellele ta oli maksnud raha 200 ecstasy tableti eest, kuid tablette ei saanud. Tema ei tea, kas Tallinnas olles A. Zelenin selle isikuga kokku sai, sest nemad käisid vahepeal A.G. ga poodides. E.R. ütluste kohaselt teab ta A. Zelenini ütlustest tulenevalt ka seda, et A. Zelenin kohtus Tallinnas K.R. ga ning kokaiini saigi ta viimaselt. Ka on E.R. väitnud, et pärast Kuusalu tanklat tehtud peatuse käigus pakkus A. Zelenin neile võimalust kokaiini tarvitada ning kõik nad neljakesi tegid ühe „triibu“. Tema ei tea A.R. ja A. Zelenini poolt autost narkootikumide väljaviskamise kohta midagi, sai sellest teada alles ülekuulamisel.
13. juulil 2016 toimunud ülekuulamisel on E.R. veelgi täpsustanud oma varem antud ütlusi ning kinnitanud, et sündmuskoha vaatluse käigus leitud kokaiin kuulus A. Zeleninile. E.R. ütluste kohaselt oli kokaiin A. Zelenini taskus ja ta andis peatuses selle A.R. kätte, kes valmistas telefonile „triibud“, mida nad tarvitasid. Ka teab E.R. nimetatud ülekuulamisel kinnitada, et A. Zelenin viskas tal kaasas olnud kokaiini sõiduki vasakust, juhi taga asuvast aknast, välja, sest see oli ainsana avatud. E.R. väidete kohaselt visati kõik sõidukis olnud narkootilised ained välja nimelt sõiduki tagumisest vasakpoolsest aknast. Võrreldes E.R. poolt antud ülaltoodud ütlusi, leiab ringkonnakohus, et need on vastuolulised. Nii näiteks väidab E.R.
14. märtsil ja
15. juunil 2016 toimunud ülekuulamistel, et tema ei tea midagi narkootikumide väljaviskamisest sõidukist. Samas
16. juulil 2016 toimunud ülekuulamisel teab E.R. juba kategoorilises vormis kinnitada, et kõik sõidukis olnud narkootikumid visati välja sõiduki tagumisest vasakpoolsest aknast ning kokaiini visaks sõidukist välja nimelt A. Zelenin. Kui esmasel ülekuulamisel
17. märtsil 2016 väidab E.R. , et Tallinnas viibiti kogu aeg koos ning käidi kohtumas vaid tema sõbranna Rainaga, siis
18. juunil 2016 toimunud ülekuulamisel kinnitab E.R. , et A. Zelenini ütlustele kohaselt kohtus viimane Tallinnas ka K.R. ga ning viimaselt saigi A. Zelenini kokaiini. Tähelepanuväärivad on ka E.R. ütlused kokaiini tarvitamise kohta Tallinnast tagasisõidul. Esmasel ülekuulamisel väidetu kohaselt ei teadnud E.R. narkootikumide olemasolust sõidukis midagi.
19. juunil 2016 toimunud ülekuulamisel on E.R. kinnitanud, et tagasiteel toimunud peatuse ajal pakkus neile kokaiini A. Zelenin.
20. juulil 2016 toimunud ülekuulamisel kirjeldab E.R. juba aga üksikasjalikult, kuidas A. Zelenin andis kokaiini ja oma telefoni A.R. le, kes valmistas saadud kokaiinist „triibud“, mida kõik tarvitasid. Seega on E.R. ütlused A. Zelenini tegevuse osas muutunud ajas pidevalt detailsemaks ning sarnasemaks A.R. ütlustega. Siinjuures viitab ringkonnakohus näiteks asjaolule, et vaid A.R. ja E.R. on ühetaoliselt kinnitanud, et A. Zelenin oli isikuks, kes sõiduki põllule sõites karjus A. R, et viimane sõidukit ei peataks. Samas on E.R. ütlused vastuolus ka A.R. ütlustega. Nii ei ole A.R. kunagi kinnitanud, nagu oleks A. Zeleninile jäädud võlgu 200 ecstasy tableti eest, nagu seda väidab E.R. . Ka on E.R. väitnud, et kõik narkootikumid visati sõidukist välja tagumise vasakpoolse akna kaudu, kuid A.R. ütluste kohaselt visaks tema tal kaasas olnud narkootikumid välja omapoolsest aknast. Ka on E.R. taolised ütlused ringkonnakohtu arvates vastuolus A.R. ütlustega, mille kohaselt ta nägi, kuidas A. Zelenini tegi akna lahti ja viskas tal kaasas olnud narkootikumid sõidukist välja. 13 Ringkonnakohtu arvates ei ole, lisaks E.R. ütluste vastuolulisusele, need ka eluliselt usutavad. E.R. ütlustes kohaselt oli sõidukis avatud vaid A.G. poolne aken, millisest visati välja sõidukis olnud narkootikumid. Samas väidab A.R. , et nägi kuidas A. Zelenin avas akna ja viskas sealt narkootikumid välja. Taolistest A.R. ja E.R. ütlustest järeldub, et A.R. pidi nägema kuidas A. Zelenin kummardus üle A.G. , avas sõiduki vasakpoolse tagumise akna ja viskas sellest narkootikumid välja. Samas pidi E.R. ütluste kohaselt ka A.R. tal kaasas olnud narkootikumid sõidukist välja viskama A.G. poolsest aknast. Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et sõidukit juhtinud A.R. ja eesistmel istunud E.R. , olukorras, kus sõidukit jälitavad politseitöötajad, võinuksid üldse märgata, millega tegelevad tagaistmeil olnud A.G. ja A. Zelenin. Eelkõige aga A.R. , kes pidi juhtima politseitöötajate eest mööda põldu põgenevat autot. Veelgi vähem usutav on võimalus, et nii A.R. kui ka E.R. nägid, kuidas A. Zelenin kummardus üle A.G. , avas vasakpoolse tagumise akna ja viskas sealt välja tal kaasas olnud narkootikumid. Samas jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks A. Zelenin, kes istub sõiduki tagaistmel paremal ja soovis võimalikult kiiresti vabaneda narkootikumidest, ei visanud tal kaasas olnud narkootikume sõidukist välja talle lähimast aknast, vaid pidas mõistlikuks teha seda üle A.G. . Seejuures on tähelepanuvääriv, et A.G. üle tema kummarduvat A. Zeleninit ei märka, küll aga näevad A. Zelenini tegevust eesistmetel istunud A. ja E.R. . Arvestades olulisi vastuolusid E.R. kohtueelse uurimise erinevatel ajahetkedel antud ütlustes, samuti vastuolusid tema ning A. Zelenini, K.R. ja A.G. ühetaoliste ütlustega, loeb ringkonnakohus E.R. ütlused kokaiini kuuluvuse kohta A. Zeleninile ebausaldusväärseteks ning ei arvesta neid A. Zelenini süüküsimuse lahendamisel. Ringkonnakohtu istungil toimus A. Zelenini kaitsja taotlusel tunnistaja A. K ristküsitlemine. Ristküsitlemise käigus andis tunnistaja ütlusi, et A. ja E.R. on tema head tuttavad. Pärast A.R. kinnipidamist käis ta A.R. t vanglas vaatamas
21. septembril
22. Vestluse käigus kinnitas A.R. talle, et kokaiin, mis sündmuskohalt leiti, kuulus temale. Ta on sellel teemal rääkinud ka E.R. ga. Jutuajamine toimus pärast seda, kui E.R. 2016 juunis vahi alt vabanes. Jutuajamisel kinnitas E.R. talle, et kokaiin kuulus A.R. le. Tunnistaja ütluste kohaselt olidki esialgu vaid E.R. jutud, siis aga kohtus ta A.R. ga 2016 septembris ning A.R. kinnitas neid E.R. väiteid. Tunnistaja väitel toimus A.R. ja E.R. vaheline kirjavahetus ka siis, kui neile olid kehtestatud suhtlemispiirangud. Ta on neid kirju ka ise lugenud. S. R võttis ta ühendust seepärast, et anda tõeseid ütlusi. Varem ei tahtnud ta enda asjasse segada, aga kui A.G. suri, siis ei kinnitanud enam keegi, et kokaiin ei kuulunud A. Zeleninile. Kuna ta aga teadis asju, mis võimaldaksid aidata süütut inimest (A. Zeleninit), siis ta otsustaski S. R ühendust võtta. Seoses A. K ringkonnakohtus antud ütlustega hindab ringkonnakohus esmalt nende ütluste lubatavust tõendina.

§ 66

lg 21 p 3 kohaselt on teiselt isikult kuuldu tõend kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd A. K ütluste kohaselt kinnitas A.R. talle, et kokaiin, mille omandamises süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas A. Zeleninit, kuulus tegelikult talle, siis on tegemist olukorraga, kus A.R. ütlustes sisaldub kuriteo omaksvõtt. Seega on A. K ütluste näol tegemist lubatud tõendiga. Kuivõrd ringkonnakohus loeb A. K ütlused lubatavaks tõendiks, siis tuleb kohtul anda hinnang nende usaldusväärsusele. 14 Ringkonnakohtul puudub igasugune alus seda kahtluse alla A. K väited selle kohta, et ta kohtus kinnipidamisasutuses A.R. ga ning toimus nendevaheline jutuajamine. Nimetatud asjaolu ei ole kahtluse alla seadnud ka menetlusosalised. Ringkonnakohtus toimunud ristküsitluse käigus seadis prokurör A. K ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla eelkõige ajalisest faktorist tulenevalt, s.o miks A.K. avaldas tema ja A. ja E.R. vahelistest jutuajamistest A. Zelenini kaitsjale alles

1. mail 2017, mitte aga vahetult pärast kohtumist A.R. ga. Ringkonnakohus leiab, et A.K. on mõistusepäraselt selgitanud, miks ta ei võtnud S. R ühendust vahetult pärast A.R. ga toimunud jutuajamist. A.K. on kinnitanud, et A. ja E.R. olid ta sõbrad ja nad suhtlesid kuni 2016 lõpuni. Ta ei soovinud end üldse sellesse asja segada. Samas kuulati ta kriminaalasja raames tunnistajana üle ning seetõttu oli ta ka asjaoludega kursis. Pealegi oli ta kursis sellega, et samas kriminaalasjas süüdistatav olnud A.G. kinnitas kokaiini mittekuulumist A. Zeleninile. Siis aga A.G. suri (
2. november 2016 KoTo I kd tl 191) ning seetõttu ta lõpuks otsustaski rääkida sellest, mida ta A. ja E.R. lt oli kuulnud. Ta otsustas tunnistusi anda seepärast, et süütu inimene ei pea teiste tegude pärast kannatama. A.K. ütlustele usaldusväärsusele hinnangut andes võrdleb ringkonnakohus neid ka teiste kriminaalasjas ütlusi andnud isikute ütlustega. A.K. ütlused langevad kokku A. Zelenini väidetega, et sündmuskohalt leitud kokaiin ei kuulunud talle. Samuti kinnitavad need ütlused A.G. ütlusi, et tema arusaama kohaselt kuulus sündmuskohal leitud kokaiin A.R. le. Kaudselt on A.K. ütlused kokkulangevad ka K.R. ütlustega, mille kohaselt ei ole K. R A. Zeleninile kokaiini
3. märtsil 2016 andnud. Eeltoodu alusel puudub ringkonnakohtul põhjendatud alus lugeda A.K. ütlusi ebausaldusväärseteks. Ülalesitatud tõendite analüüsist saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et A.R. väidet kokaiini kuulumise kohta A. Zeleninile ei kinnita, peale A.R. ütluste, ükski teine kriminaalasjas kogutud isikuline tõend (E.R. ütlused luges kohus ebausaldusväärseteks). Vastupidi, A.R. sellekohased ütlused on vastuolus nii A. Zelenini, K.R. , A.G. kui ka A.K. usaldusväärsete ütlustega. Taoliste vastuolude esinemine seab aga kahtluse alla A.R. ütluste usaldusväärsuse tervikuna ning see omakorda teeb ringkonnakohtu arvates võimatuks rajada A. Zelenini süütunnistamine vaid A.R. ütlustele. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse rajamine vaid ühele tõendile. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses asjas nr 3-1-1-21-09 (vt ka otsused asjas nr 3-1-187-11, 3-1-1-109-10) väitnud, et vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo kõigi faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Sellisel juhul peab kohus igakülgselt ning erapooletult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Nimetatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast järeldub, et juhul kui on tegemist vaid ühe otsese süüstava tõendiga, peab kohtuotsuses kajastuma selle ainukese süüstava tõendi usaldusväärsuse lünkadeta analüüs. Enamgi veel - kui on tuvastatav ainukese süüstava tõendiallika kasvõi osaline ebausaldusväärsus, on ringkonnakohtu arvates süüdimõistva otsuse tegemine sisuliselt välistatud. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd A.R. ütlused kokaiini kuulumise kohta A. Zeleninile on vastuolus teiste käesolevas kuriteoepisoodis ütlusi andnud isikute usaldusväärsete ütlustega ning A.R. mõningad väited pole ka eluliselt usutavad, siis tekivad kõrvaldamatud kahtlused A.R. ütluste tõelevastavuses. Teisisõnu, ringkonnakohtu arvates ei ole A.R. ütluste, kui ainsa otsese tõendi usaldusväärsuse aste säärane, mis lubaks vaid A.R. ütlustele tuginedes teha A. Zelenini suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. 15 Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et käesoleva kriminaalasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis annaksid tõsikindla aluse väiteks, nagu kuulunuks
4. märtsil 2016 sündmuskohalt leitud tikutoosi pakendatud kokaiin A. Zeleninile. Kõrvaldamata kahtlused tuleb kooskõlas

§ 7

lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega tõlgendada aga süüdistatava kasuks. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Zelenin tuleb talle KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüks arvatud kuriteos õigeks mõista. Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja hüvitada A. Zeleninile tema õigeksmõistmisel talle süüteomenetlusega tekitatud kahju. Apellatsioonis esitatust nähtuvalt taotleb kaitsja hüvitada A. Zeleninile mittevaraline kahju 3 päeva eest, mil teda kahtlustatavana kinni peeti. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt peeti A. Zelenin kahtlustatavana kinni ajavahemikul

1. märts kuni
2. märts 2016, s.o kolm päeva ning selles osas puudub kriminaalasjas vaidlus. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 5 lg 1 p 2 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. SKHS § 11 lg 1 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju SKHS § 5 alusel üksnes juhul kui temalt oli süüteomenetluses võetud vabadus. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse A. Zelenin talle süüksarvatud kuriteo toimepanemises õigeks. Kriminaalasjas materjalidest nähtuvalt peeti A. Zelenin seoses käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistusega kahtlustatavana kinni kolm päeva, s.o temalt võeti vabadus. Seega, tulenevalt SKHS §-st 5 lg 1 p 2 ja SKHS §-st 11 lg 1 on A. Zeleninil õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd ei esine SKHS § 8 toodud kahju hüvitamist välistavaid asjaolusid, siis tuleb mittevaraline kahju A. Zeleninile 3 päeva eest ka hüvitada. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutopalk, mis on jagatud 30-ga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kahjunõue esitatud
3. septembril
4. Seega tuleb SKHS § 11 lg 4 teisest lausest lähtuvalt võtta kahjunõude suuruse arvutamise aluseks Statistikaameti poolt avaldatud 2017 II kvartali keskmine brutopalk. Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli 2017 aasta II kvartali keskmine brutopalk 1242 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub A. Zeleninile hüvitamisele mittevaraline kahju 124,20 euro ulatuses (1242:30 = 41,40 X 3 =124,20). K. Konetski süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi Käsitletavas kuriteoepisoodis puudub vaidluse selles, et
5. jaanuaril 2016 kohtusid K. Konetski A.R. Arknas ning otsustati autoga ringi sõites koos aega veeta. K. Konetski oli autojuhiks, sest A.R. l puudus juhtimisõigus. Koos sõideti Tallinnasse, kus külastati R.V. t ja M.M. t. Tagasiteel sõideti koos Tapale, kus A.R. kohtus R. V. Puudub vaidlus selleski, et pärast A.R. kohtumist R. V sõideti Kadrina valda, K. külla, kus A.R. juhatamisel sõideti mitmesse kohta, kus tehti peatusi. Peatustes väljus A.R. sõidukist. Seejärel sõideti Kuusalus asuvasse Alexela tanklasse ja seejärel Arknasse tagasi. Taolist sündmuste kulgu kinnitavad nii A.R. kui ka K. Konetski ütlused ning seda ei ole vaidlustatud ka apellatsioonis. 16 Apellatsioonist nähtuvalt on käsitletavas kuriteoepisoodis vaidlusaluseks küsimuseks see, kas K. Konetski oli teadlik A.R. soovist käidelda ebaseaduslikult narkootilist ainet GHB-d ning kas K. Konetski osales teadlikult koos A.R. ga GHB ebaseaduslikus käitlemises. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustusega selle kohta, et K. Konetski oli teadlik A.R. soovist käidelda ebaseaduslikult narkootilist ainet, osales selles aktiivselt ning tema tegevust
6. jaanuaril 2016 tuleb vaadelda kaastäideviimisena narkootikumide ebaseaduslikul käitlemisel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas kriminaalasjas kogutud tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning jõudis tõendeid hinnates põhjendatud järeldusele et K. Konetski süü KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Ringkonnakohus leiab, et K. Konetski kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt K. Konetski süüditunnistamisel esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt

§ 342lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata.

Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete põhjenduste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Esitatud apellatsioonis ei vaidlusta kaitsja

1. jaanuaril 2016 toimunud sündmusi, leides et maakohus on need õigesti tuvastanud. Taotledes apellatsioonis siiski K. Konetski õigeksmõistmist, toetub kaitsja ennekõike argumendile, et A.R. ütlused, nagu teadnuks K. Konetski narkootikumide ebaseaduslikust käitlemisest, ei ole usaldusväärsed. Kaitsja leiab, et kuivõrd A.R. ja M.M. suhtlesid seoses narkootikumidega omavahel vene keeles, K. Konetski vene keelt aga ei oska, siis ei saanud K. Konetski aru, et tegelikult käitles A.R.
2. jaanuaril 2016 ebaseaduslikult narkootikume. Hinnates A.R. ütluste usaldusväärsust märgib ringkonnakohus esmalt, et A.R. ütlused
3. jaanuaril 2016 toimunud sündmuste osas on kokkulangevad K. Konetski ütlustega. Taolisi A.R. ja K. Konetski ütlusi toimunu kohta kinnitavad ka jälitusprotokollis kajastamist leidnud pealtkuulatud telefonikõned. Seega, tulenevalt apellatsioonist, peab kaitsja A.R. ütlusi
4. jaanuaril 2016 toimunud sündmuste osas usaldusväärseteks ja ebausaldusväärseteks vaid osas, mis puudututavad K. Konetski teadlikkust A.R. soovist käidelda ebaseaduslikult narkootikume ja nende käitlemisest A.R. poolt. Hinnates A.R. ütluste usaldusväärsust osas, kas K. Konetski teadis narkootikumide käitlemisest või mitte, võrdleb ringkonnakohus A.R. ütlusi jälitusprotokollidest kajastamist leidnud telefonivestlustega. A.R. väidete kohaselt tekkis neil Tallinnast Rakverre tagasi sõites mõte tarvitada narkootikume. Ta rääkis oma soovist telefonitsi M.M. ga, kes samuti soovis narkootikume tarvitada. A.R. ütluste kohaselt oli soovist narkootikume hankida teadlik ka K. Konetski, sest jutuajamine M.M. ga toimus autos ja juttu oli konkreetselt korgijoogist. A.R. ütlusi tema, K. Konetski ja M.M. soovist tarvitada narkootikume kinnitavad ringkonnakohtu arvates jälitusprotokollis fikseeritud telefonivestlused. Jälitusprotokollist nähtuvalt helistas M.M.
5. jaanuaril kell 14:39:04 A.R. le ning jutuajamisest nähtuvalt, soovib M.M. saada A.R. lt narkootikume. Saanud A.R. lt eitava vastuse, teatab M.M. , et ta vajab kohe narkootikume, muidu sureb, ei saa voodistki välja. A.R. lubab M.M. t millegagi elustada ja lubab kellelegi helistada. 17 Samal päeval kell 15:14:10 helistabki A.R. K. Konetskile ja soovitab K. Konetskil „minna ukse peale ja vaadata“. Ilmselgelt saab K. Konetski aru, mida A.R. temalt soovib ja vastab A.R. le, et ta jõi selle ära. Saanud taolise vastuse kinnitab A.R. , et siis pole enam midagi teha. Ringkonnakohtu arvates saab nimetatud jutuajamisest teha tõsikindla järelduse, et A.R. ja K. Konetski vahel toimus jutuajamine narkootikumidest. Samuti saab toimunud jutuajamistest järeldada, et juba enne kui A.R. ja K. Konetski asusid Tallinnasse sõitma, soovis M.M. saada A.R. lt narkootikume ja A.R. püüdis neid hankida K. Konetskilt, kuid viimane oli narkootikumid ära tarvitanud. (tõendid IX tl 4-5). Ühtlasi saab eeltoodust teha järelduse, et juba enne Tallinnasse sõitu oli K. Konetskile teada, et A.R. soovib kusagilt hankida narkootikume. A.R. ütluste kohaselt, kui neil tekkis soov tagasiteel narkootikume hankida, otsustasid nad narkootikume küsida R. V käest, kes elab Tapal. Sõidetigi Tapale, kus tema läks M. V rääkima, K. Konetski jäi aga autosse teda ootama. A.R. taolisi ütlusi kinnitab jälitusprotokollis kajastatu.
6. jaanuaril 2016 kell 21:17:00 helistas M.M. K. Konetskile ja koheselt pärast hallootamist, teatab K. Konetski M.M. le, et nad on siin ja ootavad A. (R). Kui M.M. soovib teada, kas nad on Tapal juba käinud, siis vastab K. Konetski, et nad ongi praegu Tapal ja ootab A.R.. Mõni hetk hiljem helistab M.M. uuesti ja soovib K. Konetskilt teada, kas A.R. on ikka seal ning K. Konetski kinnitab, et on küll. M.M. palub, et A.R. helistaks talle tagasi. Toimunud vestlused kinnitavad ringkonnakohtu arvates tõsikindlalt A.R. ütlusi Tapal käimise ja R. V kohtumise kohta ning seega puudub alus seada kahtluse alla nende usaldusväärsus. Samas saab ringkonnakohtu arvates K. Konetski ja M.M. jutuajamistest teha järelduse, et mõlemad isikud teavad, kus K. Konetski ja A.R. momendil viibivad ja millistel põhjustel. Taolisele järeldusele annab aluse toimunud jutuajamise sisu. Nii nähtub toimunud vestlusest, et K. Konetski saab koheselt aru, miks M.M. tema telefonile helistab, sest ilma igasuguse M.M. poolse selgituseta vastab K. Konetski koheselt M.M. le, et nad on „siin“ ja ta ootab A.R. M.M. aga avaldab selle üle rahulolu. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui K. Konetski poleks olnud teadlik Tapale sõidust ja selle põhjusest, ei oleks ta ilma M.M. sellesisulise küsimuseta saanud talle kinnitada, et nad on kohal ning millega A.R. hetkel tegeleb. Samas jääks vastupidisel juhul arusaamatuks, miks pidanuks M.M. üldse K. Konetskile helistama ja uurima, kas nad on Tapal juba käinud ja avaldama rahulolu selle üle, et K. Konetski ja A.R. Tapal viibivad. Seega, arvestades M.M. soovi saada narkootikume, saab teha järelduse, et nimelt soovist teada, kas M. R on saanud juba narkootikumid enda valdusse, helistaski M.M. K. Konetskile. K. Konetski aga omakorda teab, miks Tapale sõideti, sest suudab M.M. le koheselt ilma sellesisuliste küsimusteta selgitada, kus nad viibivad ja millega A.R. hetkel tegeleb. Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu arvates üheselt A.R. ütlusi, et K. Konetski oli teadlik Tapale sõitmise eesmärgist, s.o soovist hankida R. V narkootikume. A.R. väidete kohaselt R. V GHB-d kodus ei olnud, kuid ta selgitas, kuhu korgijoogi pudel on peidetud. Vastavalt saadud juhistele sõitsidki nad seda korgijooki otsima. A.R. ütluste kohaselt juhendas ta K. Konetskit kuhu sõita ja oli juttu ka sellest, et sõidetakse korgijoogi järgi. Taaskord kinnitavad A.R. ütlusi jälitusprotokollis kajastatud telefonivestlused. Nii nähtub jälitusprotokollist, et
7. jaanuaril 2016 kell 21:39:59 on M.M. helistanud K. Konetski telefonile ning vestelnud A.R. ga. Vestluses soovib M.M. teada, kas A.R. sai narkootikume. A.R. selgitab, et Tapalt ei saanud, kuid ta sõidab praegu sellele järele ja loodab saada. Nimetatud kõnega seoses märgib ringkonnakohus, et M.M. helistamine K. Konetski telefonile, langeb kokku A.R. väitega, mille kohaselt ta ei vastanud M.M. pidevatele kõnedele ning siis helistas M.M. K. Konetski telefonile ja viimane andis talle telefoni edasi. 18 A.R. ütluste kohaselt sõitsid nad vastavalt R. V saadud juhistele korgijoogi pudelit otsima Kadrina valda. Tema otsis esmalt ühest kohast, kuid ei leidnud. Siis ta helistas M.M. le ja selgus, et ta otsis vales kohas. M.M. selgitas talle, millisest kohast ta peab otsima ja siis ta juhendas K. Konetskit kuhu sõita. Sellest kohast ta leidiski pudeli narkootikumidega ja tõi selle autosse. Leidnud lõpuks narkootikumid, helistas ta M.M. le ja teatas narkootikumide leidmisest. Ühtlasi teatas A.R. , et kui M.M. tahab narkootikume enda kätte saada, siis peab ta sõitma Kuusalu tanklasse. A.R. ütluste kohaselt nad kohtusidki M.M. ja R.V. ga Kuusalu tanklas, ta andis pudeli korgijoogiga M.M. le üle. Ise võttis ta sellest pudelist 50 ml GHB-d, mille nad hiljem Arknas koos K. Konetskiga ära tarvitasid. A.R. ütlusi narkootikumide otsmise ja M.M. lt juhiste küsimise kohta kinnitab M.M. ja A.R. vahel
8. jaanuaril 2016 kell 22:01:17 toimunud telefonikõne, millest nähtub, kuidas M.M. annab A.R. le juhiseid, millisest kohast narkootikume otsida. Narkootikumide üleandmist Kuusalus aga kinnitab telefonikõne, mis toimus
9. jaanuaril 2016 kell 22:13:42 (tõendid IX tl 7-8). Arvestades A.R. ütluste kokkulangemist ka jälitusprotokollis kajastamist leidnud telefonivestlustega, puudub ringkonnakohtu arvates igasugune alus seada kahtluse alla A.R. ütlusi selle kohta, et K. Konetski oli alates sellekohase mõtte tekkimisest teadlik A.R. soovist hankida narkootikume. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et K. Konetski oma süüd eitavad ütlused on ümberlükatud A.R. usaldusväärsete ütlustega. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et asjaolu, kas K. Konetski valdab vene keelt või mitte, ei oma tema süüküsimuse otsustamisel määravat tähtsust. Apellatsioonis leiab kaitsja, et kuivõrd K. Konetski ei saanud aru M.M. ja A.R. vahel toimunud vestlusest, kus M.M. andis A.R. le juhiseid narkootikumide leidmiseks, siis ei olnud K. Konetski ka teadlik A.R. soovist leida narkootikume. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui K. Konetski ei saanud konkreetsest vestlusest aru, pidi ja ka sai ta selleks hetkeks toimunust (kohtumine Tapal, seejärel sõitmine K külla, seejärel teise kohta sõitmine, A.R. väljumised sõidukist) aru, millisel eesmärgil K külla sõideti ning millisel eesmärgil A.R. sõidukist väljus. Ringkonnakohtu arvates kahandavad K. Konetski enda süüd eitavate ütluste usaldusväärsust olulisel määral ka nende ütluste eluline mitteusutavus. Ringkonnakohtu jaoks on tähelepanuvääriv, et K. Kontetski kirjeldab
10. jaanuaril 2016 toimunut sarnaselt A.R. ga. Samas eitab aga täielikult oma teadlikke tegevusi, mis olid seotud narkootikumide hankimisega ja nende hilisema käitlemisega. Nii kinnitab K. Konetski, et ta ei tea miks sõideti Tapale, väites vaid, et A.R. palus ja tema sõitis. Ometi selgitab K. Konetski telefonis M.M. poolse küsimuseta viimasele, et nad on Tapal ja A.R. on „üleval“. Seejuures on toimunud vestlusest võimalik järeldada, et mõlemad vestlejad saavad aru, miks ollakse Tapal ja millega A.R. tegeleb. Ka kinnitab K. Konetski, et tema ei tea ega saanud ka aru, miks soovis A.R. sõita K külla, kus viimane vähemalt kahel korral sõidukist väljus ja mõnda aega ära oli. Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus A.R. palub K. Konetskil sõita sisuliselt inimasustuseta kohtadesse, ei tundnud K. Konetski huvi ega saanud ka aru, miks seda tehakse. Küll on aga taoline käitumine igati mõistatav siis, kui K. Konetski teadis, mille järgi sõideti ja mida A.R. otsib. Nimetatut on A.R. on ütlustes ka kinnitanud. Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav ka see, et kuigi A.R. käib korduvalt inimasustuseta kohtades sõidukist väljas, ei tunne K. Konetski huvi ega saa aru, miks A.R. taoliselt käitub. Ka ei näe K. Konetski A.R. sisenemisel sõidukisse tal käes olnud pudelit korgijoogiga, kuigi viimase ütluste kohaselt ta pudelit ei varjanud. Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav seegi, et K. Konetski ei tunne mingitki huvi ega saa aru, miks pärast viimast sisenemist sõidukisse helistab A.R. M.M. le ning seejärel sõidetakse Kuusalusse, 19 peatutakse tanklas ja kohtutakse seal M.M. ja R.V. ga, kellede juurest alles mõned tunnid tagasi oldi lahkutud. Ringkonnakohus leiab, toetudes A.R. usaldusväärsetele ütlustele ja arvestades K. Konetski enda süüd eitavate ütluste elulist ebausutavust, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud K. Konetski poolt koos A.R. ga narkootikumide omandamine, valdamine ja selle vedu Kuusalusse. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud kaitsja väitega, nagu ei oleks kriminaalasjas tõendamist leidnud, et A.R. poolt leitud pudelis oli üldse narkootiline aine GHB. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taoline väide on ümberlükatud A.R. sellekohaste ütlustega. Kohtus ütlusi andes on A.R. kinnitanud, et enne narkootikumide üleandmist M.M. le ja R.V. le võttis ta pudelist endale 50 ml seal olnud vedelikku, mille nad hiljem koos K. Konetskiga Arknas ära tarvitasid. Vastates K. Konetski kaitsja küsimusele, on A.R. väitnud, et kuivõrd ta hiljem pudelist saadud vedelikku tarvitas, siis ta võib kinnitada, et tegemist oli GHB-ga. Arvestades asjaolu, et A.R. ütluste kohaselt oli ta ka enne nimetatud korda GHB-d tarvitanud, puudub ringkonnakohtul alus kahelda, et tegemist oli nimelt GHB-ga. S. Köörna süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi S. Köörnale on esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 25.-
11. detsember 2015 omandas R.V. lt ja M.M. lt korduvalt suures koguses, s.o korraga vähemalt 10 grammi amfetamiini, vedas seda ja tarvitas ise ning turustas eeluurimisel tuvastamata isikutele. Samuti süüdistatakse S. Köörnat selles, et koos M.M. ga leppisid nad
12. detsembril 2015 kokku eeluurimisel tuvastamata isikuga viimaselt 40 grammi amfetamiini saamises ning 28 detsembril 2015 omandaski S. Köörna 40 grammi amfetamiini, valdas seda, andis omandatust 30 grammi amfetamiini üle R.V. le. Omandatud 40 grammist amfetamiinist aga jättis S. Köörna 10 grammi amfetamiini endale, vedas seda, tarvitas narkootilist ainet ise ja turustas eeluurimisel tuvastamata isikutele.
13. jaanuaril 2016 maksis S. Köörna eelnevalt omandatud amfetamiini eest 260 eurot M.M. le ja R.V. le. Esitatud süüdistuse tekstist saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et esmalt süüdistatakse S. Köörnat R.V. lt ja M.M. lt ajavahemikul 25.-
14. detsember 2015 korduvalt suures koguses amfetamiini omandamises, selle veos ja turustamises. Lisaks eeltoodule süüdistatakse S. Köörnat ka selles, et ta omandas
15. detsembril 2015 40 grammi amfetamiini, millest 30 grammi andis R. V ja 10 grammi jättis endale, mida vedas ja hilisemalt turustas. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtul vastata küsimusele, kas kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud S. Köörna süü mõlema süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemises. Käsitledes S. Köörnale esitatud esimest süüks arvatud tegu, s.o ajavahemikul 25.-
16. detsember 2015 toimunud amfetamiini ebaseaduslikku käitlemist, leiab ringkonnakohus, et tõendid, milliseid maakohus kohtuistungil uuris ja millistele rajas A. Köörna süüditunnistamise käsitletavas kuriteoepisoodis, ei anna üksikuna võttes ega ka kogumis selleks tõsikindlat alust. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt (KoTo III tl 21) S. Köörna maakohtus end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Ka nähtub kohtuistungi protokollist, et S. Köörna on maakohtu istungil keeldunud ütluste andmisest (KoTo IV tl 23) ning prokuröril seoses sellega taotlusi ei olnud. Ringkonnakohtu istungil soovis S. Köörna ütlusi anda. 20 Ringkonnakohtu istungil ütlusi andes eitas S. Köörna oma süüd talle Kars § 184 lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistuses. Tema ei ole kunagi M.M. lt ega ka R.V. lt narkootikume saanud, neid tarvitanud ega ka edasi andnud. S. Köörna selgitas, et kirjed, mis olid kantud tema elukohast leitud märkmikku, on tegelikkuses rahaeraldised, mida tegid tema sõbrad selleks, et tasuda M. B ja R. V advokaatidele. Ka väitis S. Köörna, et ta oli võlgu M.M. le 500 eurot ja selle raha ta osaliselt tasuski, viies raha ja Itaalia sõjaväejopi R.V. le. Seega on S. Köörna eitanud igasugust narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole riiklik süüdistus pidanud vajalikuks lisada käesoleva kriminaalasja materjalide hulka R.V. ja M.M. kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Ka ei ole nimetatud isikuid üle kuulatud maakohtu istungil. Ülaltoodust tuleneb, et kriminaalasjas puuduvad isikulised tõendid, mis kinnitaksid S. Köörna süüd käsitletava kuriteo toimepanemises. Maakohus on S. Köörna 25.-
17. detsembril 2015 toimunud narkootikumide käitlemises süüdi tunnistades tuginenud eelkõige S. Köörna elukoha läbiotsimisel leitud märkmikus olevatele kirjetele. Maakohtu arvates on asjaolu, et S. Köörna omandas korduvalt M.M. lt ja R.V. lt suures koguses korraga vähemalt 10 grammi amfetamiini, vedas seda, tarvitas ise ja müüs seda igapäevaselt eeluurimisel tuvastamata isikutele, kinnitust leidnud temalt äravõetud märkmikus olevate kirjetega. Kohus leidis, et märkmikku tehtud esimesed 13 kirjet summas 260 eurot ja edasised 15 kirjet summas 620 eurot annavad aluse väiteks, et S. Köörna on kooskõlastatult R.V. ja M.M. ga müünud 880 euro eest narkootikume, 1 gramm 20 eurot (KoTo IV tl 129). Ringkonnakohtule jääb maakohtu taoline arutluskäik mõistetamatuks. Tõepoolest on S. Köörna elukohast leitud märkmik, milles on kajastamist leidnud ülaltoodud kirjed. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui lugeda S. Köörna ringkonnakohtus antud ütlused põhjuse kohta, miks ta nimetatud kirjed märkmikku kandis, ebausaldusväärseteks, ei anna need ikkagi alust S. Köörna süüditunnistamiseks. Ringkonnakohtu arvates, ei saa nimetatud kirjetest teha tõsikindlat järeldust, et S. Köörna poolt märkmikku tehtud kirjetes on kajastamist leidnud nimelt ajavahemikul 25.-
18. detsember 2015 ja nimelt R.V. lt ja M.M. lt omandatud narkootikumide müügiga seotud summad. Seda enam, et läbiotsimine, mille käigus nimetatud märkmik leiti, toimus S. Köörna elukohas alles
19. aprillil
20. Kuivõrd märkmikku tehtud kirjete juures puuduvad kuupäevad, on ringkonnakohtu arvates ühesuguse tõeväärtusega võimalik väita, et nimetatud summad võivad kajastada hoopis varasemal või hilisemal ajal (mitte aga 25.-
21. detsember 2015) ja hoopis kelleltki kolmandalt isikult omandatud narkootikumide müügist saadud summasid. Seega ei saa nimetatud kirjetele tuginedes tõsikindlalt väita, et S. Köörna omandas korduvalt R.V. lt ja M.M. lt ajavahemikul 25.-28.detsember 2015 suures koguses amfetamiini. Lisaks eelnimetatud märkmikus kajastamist leidnud kirjetele, on maakohus objektiivsete tõenditena, mis kinnitavad S. Köörna süüd käsitletava kuriteoepisoodi toimepanemises, välja toonud jälitusprotokollis kajastamist leidnud telefonivestlused, läbiotsimisprotokolli, S. Köörna kinnipidamisprotokolli, narkootilise aine ekspertiisiakti ning pangakontode vaatlusprotokolli. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi maakohus on nimetatud dokumente otsuses kajastanud, on maakohus jätnud need sidumata konkreetse S. Köörnale esitatud süüdistusega. Nii näiteks on maakohus otsuses välja toonud ajavahemikul
22. detsember 2015 kuni
23. jaanuar 2016 M.M. , R.V. ja S. Köörna vahel toimunud telefonivestlused, kuid jätnud analüüsimata, kuidas nimetatud telefonivestlused tõendavad S. Köörna süüd ja millises konkreetses kuriteoepisoodis. 21 Ringkonnakohus leiab, et ainsaks telefonivestluseks, mis seondub S. Köörna süüdistusega käsitletavas kuriteoepisoodis, on
24. detsembril 2015 S. Köörna ja M.M. vahel toimunud telefonivestlus. Ringkonnakohus leiab, et
25. detsembril 2015 M.M. ja S. Köörna vahel toimunud telefonivestlusest on võimalik tõsikindlalt järeldada, et vestlus toimub narkootikumide teemal. Toimunud vestluse protokollist nähtuvalt on M.M. isikuks, kes tahab S. Köörnalt teada, kuidas S. Köörnal „mölluga“ lood on ning S. Köörna vastab talle, et ei ole. Selle peale vastab A.M. , et neil täna pärast toimub „mölluma“. Saanud „möllumisest“ teada, lubab S. Köörna enne kella kuut õhtul olla M.M. juures. Seejärel tunneb M.M. huvi, kas S. Köörnal seda „õli“ on veel ning S. Köörna vastab eitavalt. Eitava vastuse peale avaldab A.M. imestust, mis peod need S. Köörna juures on. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud vestluse sisust ei ole võimalik üheselt järeldada, nagu sooviks S. Köörna M.M. lt omandada narkootikume. Pigem on võimalik mõista, et hoopis M.M. küsib S. Köörnalt, kas viimasel on narkootikume (kas „möllu“, „õli“ on). Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et erinevalt maakohtu otsuses kajastatule, ei küsinud mitte S. Köörna M.M. lt „õli“, vaid M.M. küsis seda S. Köörnalt. Täiesti arusaamatu on ringkonnakohtu jaoks ka maakohtu väide, nagu oleks A. Köörna pärast A.M. ilt „õli“ küsimist selle M.M. elukohast ka saanud. Millistel tõendil(tel) maakohtu taoline järeldus tugineb on mõistetamatu. Tõepoolest nähtub
26. jaanuaril 2015 kell 17:52:55 toimunud M.M. ja S. Köörna vahelisest telefonivestlusest, et S. Köörna on jõudnud M.M. elukohta ja toimunud vestluses jõutakse kokkuleppele, et M.M. tuleb köögiaknale. Ringkonnakohtu arvates ei saa aga taolisest vestlusest teha järeldust nagu saanuks S. Köörna M.M. lt „õli“ või „seda ainet“ nagu märgib maakohus. Pealegi ei ole taolise vestluse alusel võimalik üheselt väita, et S. Köörna kindlasti omandas M.M. lt narkootikume, mitte aga ei soovinud neid koos M.M. ga tarvitada (kuidas „mölluga“ lood on, meil toimub pärast „möllumine“) (KoTo IV tl 127, tõendid VII 118-119). Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et ka jälitusprotokollis kajastamist leidnud
27. detsembril 2015 toimunud telefonivestlused ei anna alust väiteks, nagu omandanuks S. Köörna ajavahemikul 25.-
28. detsember 2015 M.M. lt ja R.V. l korduvalt suures koguses amfetamiini. Ringkonnakohus leiab, et tõenduslikku teavet selle kohta, nagu käitlenuks S. Köörna ajavahemikul 25.-
29. detsember 2015 ebaseaduslikult suures koguse amfetamiini, ei anna ka S. Köörna elukohas teostatud läbiotsimise protokoll. S. Köörna elukohas toimunud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt leiti S. Köörna elukohas väikeses koguses narkootikume ja kaal, millel tuvastati mitmesuguste narkootikumide jääke. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et läbiotsimisel leitu viitab üheselt sellele, et S. Köörna tegeles narkootikumide käitlemisega. Samas ei piisa ringkonnakohtu arvates ainuüksi selle tõdemisest, et S. Köörna tegeles narkootikumide käitlemisega, tõsikindlaks väiteks, nagu oleks läbiotsimisel leitud narkootikumide jäägid S. Köörna poolt omandatud nimelt ajavahemikul 25.-
30. detsember 2015 R. V ja M.M. lt. Seda enam, et läbiotsimine toimus alles
31. aprillil
32. Maakohus on S. Köörnat süüdi tunnistades tuginenud kohtuotsuses ka S. Köörna kinnipidamise protokollile. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt peeti S. Köörna kahtlustatavana kinni
33. aprillil 2016 (tõendid V tl 95-96). Nimetatud kinnipidamisakt ei anna mingisugustki informatsiooni S. Köörna poolt narkootikumide omandamise kohta 25.-
34. detsembril 2015 R.V. lt ja M. M. Taolist tõenduslikku väärtust ei oma ka asjaolu, et S. Köörna uriinist leiti
35. aprillil 2016 narkootikumide tarvitamise jälgi. 22 Kohtuotsuses tugineb maakohus S. Köörna süüditunnistamisel käsitletavas kuriteoepisoodis ka K.M. , s.o M.M. poja pangakonto väljavõttele ning asjaolule, et S. Köörna korterist leitud märkmikus oli kajastatud K. M pangakonto number. Eeltoodust tegi maakohus järelduse, et nimelt K. M pangakontole lasi S. Köörna kanda raha narkootikumide eest millised ta sai M.M. lt ja mida ta turustas kolmandatele isikutele. Nimetatut tõendab ka asjaolu, et K. M pangakontole laekunud summad on iseloomulikud narkootilise aine kogustele ning suurem osa maksete tegijatest on karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu taoline arutluskäik on meelevaldne ja ei rajane tõenditel. Tõepoolest on S. Köörna märkmikus kirjas K. M kontonumber. Samas, võrreldes S. Köörnale esitatud süüdistuse ajavahemikku, s.o 25.-
36. detsember 2015 ning K. M pangakontole tehtud ülekannete kuupäevadega, puudub ringkonnakohtu arvates alus taoliseks maakohtu poolt esitatud väiteks. K. M pangakonto väljavõttest nähtuvalt on nimetatud arveldusarvele tehtud makseid alates jaanuarist
37. Seejuures esimene ülekanne 2015 detsembris on teostatud
38. detsembril ja viimane
39. detsembril
40. Seega on nimetatud ülekanded tehtud oluliselt varem, kui S. Köörna omandas süüdistuse kohaselt R.V. lt ja M.M. lt narkootikume. Ringkonnakohtu arvates on ebaloogiline järeldada, et S. Köörna palus oma nn „klientidel“ tasuda narkootikumide eest, mida ta ei olnud süüdistuse kohaselt veel omandanudki. 2016 jaanuaris toimusid ülekanded K. M arvelduskontole
41. jaanauarist kuni
42. jaanuarini, kokku 6 ülekannet. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud ülekannete alusel ei ole võimalik üheselt väita, et ülekanded tehti narkootikumide ostude eest, millised S. Köörna omandas ajavahemikul 25.-
43. detsember
44. Siinjuures on ringkonnakohtu jaoks tähelepanuväärne, et süüdistuse kohaselt müüs S. Köörna omandatud narkootikumid edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ülekandeid teinud aga isikud, kes on end ülekannet tehes identifitseerinud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuses esitatud tõendite kogum ei ole säärane, mis annaks tõsikindla aluse väiteks, et S. Köörna omandas ajavahemikul
45. kuni
46. detsember 2015 R.V. lt ja M.M. lt korduvalt suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. Seda enam ei kinnita kogutud tõendid asjaolu, et S. Köörna vedas omandatud narkootikumi nimetatud ajavahemikul enda elukohta ning turustas neid eeluurimisel tuvastamata isikutele. Eeltoodule tuginedes mõistab ringkonnakohus S. Köörna käsitletavas kuriteoepisoodis õigeks tema süü tõendamatuse tõttu. S. Köörnale esitatud teises kuriteoepisoodis, s.o 40 grammi amfetamiini omandamises, selle valdamises ja vedamises ning sellest 30 grammi edasi andmises R.V. le, loeb ringkonnakohus tema süüd kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatuks. Eelkõige toetub ringkonnakohus seejuures jälitusprotokollides kajastamist leidnud S. Köörna, R.V. ja M.M. telefonivestlustele.
47. detsembril 2015 kell 16:40:40 soovib M.M. A. B teada, kas viimane saaks helistada nende ühisele sõbrale. A. B aga vastab M.M. le, et viimane võib nende ühise sõbra juurde minna kas kella kuue või kaheksa paiku, sest siis on nende sõber kodus. M.M. avaldab arvamust, et kell kuus on kohtumiseks sobiv aeg. Kell 16:42:50 helistab A. B M.M. le ja annab talle teada, et M.M. võib välja sõita, sest nende ühine sõber on kodus. Veel annab A. B M.M. le teada, et sõber juba ootab teda ning M.M. kinnitab, et ta sõidab välja. Nimetatud vestlusest saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et M.M. soovib kellegagi kohtuda ja mõlemad vestluspartnerid saavad aru, kellega M.M. soovib kohtuda ja milleks. Samuti võib vestlusest mõista, et M.M. on varemgi selle isikuga kohtunud (tulgu sinna kuhu alati) ja
48. detsembril 2015 toimunud kohtumise kohta oli juba varasemalt informatsiooni vahetatud, sest M.M. soov kohtuda nende ühise sõbraga ei tulnud A. B üllatusena. 23
49. detsembril 2015 kell 17:08:59 helistab S. Köörna R.V. le ja tahab teada, kas M.M. on juba korterist väljunud. Saanud eitava vastuse palub S. Köörna M.M. le edasi öelda, et viimane kohe alla tuleks, sest tema juba ootab. Kell 17:29:50 helistab R.V. tuvastamata isikule ning soovib viimaselt teada, kas ta on koos M.M. ga. Kuulnud eitavat vastust, avaldab R.V. nördimust, et S. Köörnal (no Kilu, see kuradi Sander Köörna) on telefon väljalülitatud ning lisab Mišal telefon… (on kodus?, väljalülitatud?). Samas selgitab tundmatu isik R.V. le, et S. Köörna ja M.M. pidid Tapal midagi toimetama. Ringkonnakohtu arvates saab ülaltoodud kolmest telefonikõnest järeldada, et M.M. soovib
50. detsembril 2015 kellegagi kohtuda ning see kohtumine peab toimuma Tapal kell 6 (telefonikõned A. B). Tapale sõidetakse koos S. Köörnaga (S. Köörna ootab M.M. t kell 17:08:59, tundmatu vastus R.V. le, et M.M. ja S. Köörna pidid Tapal midagi toimetama). Samal õhtul kell 22:51:13 helistab M.M. R.V. le annab R.V. le teada, et homme tuleb Kilu (S. Köörna) ja arvestagu R.V. sellega. Samuti käsib M.M. R.V. l pärast seda asjad valmis teha nagu tema on teinud, üheksakümne sendised, mitte eurosed. Toimunud vestlusest järeldub, et
51. detsembril 2015 tuleb R.V. elukohta S. Köörna ja pärast seda tuleb R.V. l valmistada asjad, üheksakümne sendised. Ringkonnakohtu arvates saab nimetatud vestlusest kogumis teha järelduse, et S. Köörna ja M.M. kohtusidki Tapal soovitud isikuga ning järgmisel, s.o 28 detsembril 2015 peab S. Köörna kohtuma kindlasti R.V. ga. Kuivõrd R.V. ja M.M. ei pea vajalikuks täpsustada, miks S. Köörna peab R., V kohtuma, saab teha järelduse, et mõlemad isikud teavad, miks nimetatud kohtumine toimub. Tähelepanuvääriv on ka M.M. nõue, et pärast S. Köörnaga kohtumist peab R.V. asjad valmis tegema sarnasel viisil nagu on seda teinud varasemalt M.M. .
52. detsembril 2015 kell 17:42:16 helistab S. Köörna R.V. le ja saanud teada, et viimane on kodus, lubab kohe läbi tulla ja jope ära tuua. Siinjuures on tähelepanuvääriv, et R.V. ei tunne mingit huvi, millise „jope“ ja miks peaks S. Köörna talle tooma. Seda enam, et eelmisel päeval M.M. ja tema vahelises vestluses ei olnud juttu mingist jopist. Eeltoodust saab aga järeldada, et juba
53. detsembril 2015 toimunud vestluses saavad M.M. ja R.V. üheselt aru, et S. Köörna toob R.V. le järgmisel päeval narkootikumid ja R.V. l tuleb saadu pakendada nii nagu M.M. on seda varem teinud. Seetõttu ei olnud ka S. Köörna ilmumine ja „jope“ toomine R.V. le üllatuslik.
54. detsembril 2015 kell 16:05:26 helistas M.M. R.V. le. R.V. tahab M.M. lt teada kas neid üheksakümne sendiseid olid kakskümmend või kakskümmend viis. Kuulnud R.V. küsimust kinnitab M.M. , et nelikümmend pidi olema. Hilisemalt teatab R.V. M.M. le, et Magu ütles kolmkümmend ja kümme talle. M.M. vastab R.V. le, et ei ole hullu. Edasiselt küsib R.V. M.M. lt, et kas kakskümmend viis ja M.M. nõustub väites, et kakskümmend viis muidugi. Ringkonnakohtu arvates saab toimunud jutuajamisest järeldada, et M.M. arvamuse kohaselt pidi S. Köörna tooma R.V. le 40 grammi narkootikume (M.M. „mis mõttes kakskümmend viis, nelikümmend peaks olema“). R.V. selgitab M.M. le, et S. Köörna andis talle kolmkümmend grammi narkootikume ja jättis 10 grammi narkootikume endale (R.V. „A kuuled, see kuradi, Magu värk, tema ütles kolmkümmend ja kümme talle). Ka saab toimunud jutuajamisest järeldada, et R.V. ja M.M. lepivad kokku, narkootikumide müügihinnas (R.V. „kakskümmend viis siis vä“ ja M.M. „No kakskümmend viis muidugi. Kuidas muidu“) (tõendid VII tl 126- 131).
55. detsembril 2015 kell 21:57:56 suhtlevad M.M. ja S. Köörna telefonitsi. Soovitakse üksteisele head aasta lõppu. Vestluse käigus teatab S. Köörna M.M. le, et ta peab viimasele raha andma ja lepitakse kokku, et räägitakse siis kui kohtutakse (tõendid VII tl 141). 24
56. jaanuaril 2016 helistas S. Köörna M.M. le ja selgitas et ta ei vaadanud talle saadetud meile. Toimunud vestlusest tahab S. Köörna teada kas M.M. l on see arve veel olemas. M.M. vastab S. Köörnale, et see kuradima arvete saatmist ma juba tean, kuu aega saada (juba) mulle. S. Köörna aga lubab, et võib juba hommikul kohe ära teha. M.M. vastab, et kui S. Köörna homseks üle ei kanna, siis peab ta topelt üle kandma R (V).
57. jaanuaril 2016 kell 19:23:35 helistab M.M. R.V. le ja arutletakse omavahel, kes neile võlgu on. Jutuajamisest selgub, et S. Köörna on võlgu 250 (M.M. „Nii, siis Magu kaks sotti kuskil, ei kakssada viiskümmend) (tõendid VII tl 158).
58. jaanuaril 2016 kell 11:16:51 helistab M.M. R.V. le ja soovib teada kas Kilu on raha ära maksnud. R.V. kurdab aga, et Kilu ei vasta kõnedele ega ka sõnumitele ning ei ole midagi maksnud. Eeltoodud vestlustest on võimalik järeldada, et S. Köörna on M.M. le narkootikumide eest raha võlgu ning M.M. nõuab selle ülendamist talle või topelt R.V. le. S. Köörna luba seda ka teha, kuid
59. jaanuarini 2016 ei ole seda teinud. Vestlustest ilmneb ka see, et S. Köörna on M.M. le võlgu 250 (eurot).
60. jaanuaril 2016 saadab R.V. S. Köörnale SMS-i, kus nõuab, et S. Köörna lõpetaks pubeka mängimise ning täidaks oma lubadused. S. Köörna vastab R.V. le SMS-iga, et tuleb R.V. juurde peale lõunat. Samal päeval kell 20:55:25 helistas R.V. S. Köörnale ja annab teada, et on kodus. Kell 21:05:55 helistab S. Köörna R.V. le ja annab tead, et on korteri ukse taga. R.V. luba ukse avada. Kell 21:41:39 helistab M.M. R.V. le ning viimane annab teada, et Magu (S. Köörna) käis tema juures ja tõi raha ära. Kui M.M. soovib teada, kui palju kinnitab R.V. , et 260 (eurot), millega M.M. on rahul (tõendid VII tl 163-164). Nimetatud telefonikõnedest järeldub, et
61. jaanuaril 2016 tasus S. Köörna narkootikumide eest tekkinud võla 260 eurot R. V. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et peab S. Köörna ringkonnakohtu istungil esitatud väidet, nagu olnuks ta M.M. le 500 eurot võlgu ning selle võla kustutamiseks viiski ta R.V. kätte
62. detsembril 2015 Itaalia sõjaväelase jope ja
63. jaanuaril 2016 260 eurot, paljasõnaliseks. Ringkonnakohus leiab, et S. Köörna, R.V. ja M.M. vaheliste jutuajamiste kontekstist on võimalik üheselt mõista, et jutt käib võlast, mis S. Köörnal on tekkinud M.M. lt saadud narkootikumide eest maksmata jätmisel. S. Köörna väite paljasõnalisust, nagu laenanuks ta M.M. lt 500 eurot, näitab ilmekalt R.V. ja M.M. vahel
64. jaanuaril 2016 toimunud telefonivestlus, kus M.M. arutleb kui palju S. Köörna talle võlgu on, kas 200 või 250 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kui tegemist oleks olnud M.M. poolt S. Köörnale 500 euro võlgu andmisega, siis puudunuks M.M. l vajadus arutleda S. Köörna poolt võlgu oleva summa suuruse üle. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et ülaltoodud telefonivestluste sisu nende kogumis annab tõsikindla aluse väiteks, et S. Köörna leppis koos M.M. ga
65. detsembril 2015 Tapal tundmatu isikuga kokku narkootikumide saamise ning
66. detsembril 2015 ta ka omandas tundmatult isikult 40 grammi amfetamiini. Tõendamist on leidnud seegi, et
67. detsembril 2015 valdas S. Köörna tundmatult isikult saadud narkootikume, vedas need R.V. elukohta ning andis saadud narkootikumidest 30 grammi üle R.V. le. Tõendatud on, et omandatud 40 grammist narkootikumides jättis S. Köörna 10 grammi endale, valdas neid ning vedas oma elukohta. Ka leiab ringkonnakohus, et
68. detsembril 2015 omandatud narkootikumide ebaseaduslikul käitlemisel tegutses S. Köörna koos R.V. ja M.M. ga ning nende käitumist tuleb vaadelda kui kaastäideviimist. Kolleegiumi arvates tegutsesid S. Köörna, M.M. ja R.V. ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitses tegu ja andis oma reaalse teopanuse süüteokoosseisu realiseerimisse. S. Köörna ja M.M. leppisid kokku narkootikumide saamise võimaluse. S. Köörna omandaski
69. 25 detsembril 2015 Tapal 40 grammi amfetamiini, vedas selle vastavalt kokkuleppele M.M. ga R.V. elukohta ja andis R.V. valdusesse 30 grammi amfetamiini. S. Köörna kirjeldatud tegevus viitab üheselt tema olulisele osale KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse külje realiseerumisse. Küll aga leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, et mis kinnitaksid S. Köörna poolt
70. detsembril 2015 omandatud narkootikumide turustamist oma elukohas eeluurimisel tuvastamata isikutele. Ringkonnakohtu arvates ei anna asjaolu, et S. Köörna oli M.M. le narkootikumide eest võlgu, veel alust väiteks, et S. Köörna ka turustas oma elukohas narkootikume ja turustas nimelt
71. detsembril 2015 omandatud narkootikume. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud osateo toimepanemises tuleb S. Köörna õigeks mõista. Kuivõrd ringkonnakohus mõistab S. Köörna kuriteoepisoodis, mille S. Köörna pani süüdistuse kohaselt toime ajavahemikul 25.-
72. detsember 2015, õigeks ning mõistab ta
73. detsembril 2015 toimepandud kuriteoepisoodis narkootilise aine turustamises õigeks, siis puudub õiguslik alus lugeda S. Köörnat isikuks, kes on varem ebaseaduslikul käidelnud narkootikume. Ülaltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus S. Köörna süü
74. detsembril 2015 suures koguses narkootikumide ebaseaduslikuks käitlemises grupi poolt tuvastatuks ning sellest tulenevalt jätab muutmata maakohtu otsuse S. Köörna süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et kuigi S. Köörnale esitatud süüdistuse maht väheneb, ei tingi see talle mõistetud karistuse muutmist. Eelkõige arvestab ringkonnakohus taolist otsustust tehes S. Köörna süü suurusega. Ringkonnakohus loeb, arvestades S. Köörna poolt omandatud narkootikumide kogust, s.o 40 grammi, tema süü suuruse keskmiseks. Samuti arvestab ringkonnakohus asjaoluga, et maakohus on S. Köörnat karistanud niigi KarS § 184 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalama karistusmääraga ning jätnud selle tingimuslikult kohaldamata. Kohtukulu A. Zelenini kaitsja S. Reinsaar on esitanud
75. septembril 2017 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamisele kokku 6 tundi. Nimetatu eest palub kaitsja hüvitada 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot.
76. novembril 2017 esitas S. Reinsaar taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu istungil osalemisele 1,5 tundi. Nimetatu eest palub kaitsja hüvitada 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Nimetatud õigusabi tasule lisandusid riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud (kaitsja sõidukulu) summas 136,80 eurot, sh käibemaks 22,80 eurot. Kokku palub kaitsja määrata advokaadibüroo pidajale riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise summas 208,80 eurot, sh käibemaks 34.80 eurot. Kokku palub kaitsja hüvitada ringkonnakohtus A. Zeleninile ostutatud õigusabi ja sellega osutamiseks tehtud kulutuste eest 496,80 eurot, sh käibemaks 82,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
77. juuli
78. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada. 26 Kuivõrd ringkonnakohus tühistab A. Zelenini suhtes tehtud maakohtu otsuse täies ulatuses, s.o teeb

§ 337

lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, siis tulenevalt

§ 185

lg-st 1 tuleb määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud tasu ja selle osutamiseks tehtud kulutused, jätta Eesti Vabariigi kanda. K. Konetski kaitsja R. Objartel on esitanud

1. septembril 2017 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal Viru Maakohtu otsusega tutvumisele, kohtuistungi protokollidele tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele ja ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisele kokku 6 tundi. Nimetatu eest palub kaitsja hüvitada 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot.
2. novembril 2017 esitas R. Objartel taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks kohtuistungil osalemise eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu istungil osalemisele 2 tundi. Nimetatu eest palub kaitsja hüvitada 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Kokku palub kaitsja määrata advokaadibüroo pidajale riigi õigusabi tasu summas 384 eurot, sh käibemaks 64 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
3. juuli
4. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada.

§ 185

lg 2 alusel tuleb määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud tasu kui

§ 175lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu K.

Konetskilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses asjas nr 3-1-1-93-15 leidnud, et

§ 180

lg 1esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtu otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 181lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulu riik.

Kohtupraktika kohaselt tuleb neid norme kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. Käesolevas kriminaalasjas mõistab ringkonnakohus S. Köörna õigeks süüdistuses, milles teda süüdistati ajavahemikul 25.-

1. detsember 2015 korduvalt suures ulatuses narkootilise aine käitlemises, kuid jätab muutmata maakohtu otsuse tunnistada S. Köörna süüdi
2. detsembril 2015 toimunud suures ulatuses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt. Ülalesitatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist tulenevalt tuleks seega riigi kanda jätta kriminaalmenetluse kulud, mis S. Köörnal tekkisid seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Maakohtu otsusest nähtuvalt on S. Köörnalt välja mõistetud kohtukuluna sundraha, tema joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu, narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu ja kaitsjatasu. Ringkonnakohus leiab, et kuluna, mis on vaadeldav selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse, on seostatav vaid

§ 175

lg 1 p 4 ettenähtud määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 27 Ülejäänud S. Köörnalt väljamõistetud kohtukulud on ringkonnakohtu arvates täielikult seostatavad süüdistuse selle osaga, milles maakohus S. Köörna süüdi tunnistas ning seega oli nende väljamõistmine S. Köörnalt igati seaduslik. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõistis maakohus S. Köörnalt

§ 175lg 1 p 4 alusel välja määratud kaitsjale määratud tasu summas 1 286 eurot.

Riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud summas 990 eurot jättis maakohus aga riigi kanda. Seega olid S. Köörnalt

§ 180

lg 1 alusel maakohtus väljamõistmisele kuluvateks õigusabi kuludeks kokku 2 276 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus on oma otsuses juba vähendanud S. Köörnalt väljamõistmisele kuuluvat õigusabi kulu sisuliselt poole võrra, jättes selle riigi kanda, ei pea ringkonnakohus õigustatuks vähenda seoses tema õigeksmõistmisega ühes kuriteoepisoodis, veelgi maakohtus S. Köörnalt väljamõistetud kaitsjatasu suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 28