Obsah (6)

§ 337§ 175§ 268§ 339§ 331§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2018. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1327 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika K

§ 337lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4, § 340 lg 4 p-st 4 tühistada Viru Maakohtu 11.

aprilli 2017 otsus osaliselt, see on Juri Hohlovile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse osas. Mõista Juri Hohlovile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kasuks 282 eurot, sh käibemaks 47 eurot, vandeadvokaat abi Robert Sprengki poolt Juri Hohlovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

185 lg 2 alusel jätta välja mõistetud kaitsjatasu riigi kanda. 1 Edasikaebamise kord: kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Viru Maakohus andis Juri Hohlovi kohtu alla süüdistatuna selles, et ta, olles

1. märtsil
2. a kella 18.30 paiku Jõhvi linnas Tartu mnt 15a asuva kaupluse OG Elektra juures parkimisplatsil taksosõiduki tagaistmel, püüdis tekitada A.N. raskeid tervisekahjustusi. Juri Hohlov lõi korduvalt tema rünnakut tõrjuvale kannatanule noaga keha vasaku ülemosa piirkonda ja seejärel vasaku õlavarre piirkonda, põhjustades A.N. õlavarre keskmises osas torke lõikehaava pikkusega 2 cm ja sügavusega 7 cm ning vasaku reie piirkonna ülemises osas torkelõikehaava pikkusega 3 cm ja sügavusega 7 cm. Oma tegevusega põhjustas Juri Hohlov A.N. tervisekahjustuse, mis ei kesta üle 4 kuu ja ei ole eluohtlik. Juri Hohlovi valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo tehiolud, eriti löök noaga kannatanu keha vasaku ülemosa piirkonda, viitavad sellele, et Juri Hohlovi tegevus oli suunatud A.N. eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. Seega Juri Hohlov vastavalt oma ettekujutusele teost, alustades vahetult süüteo toimepanemist, teisele isikule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, pani toime KarS § 118 lg 1 p 1- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Maakohtu otsus Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi maakohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada kohtuvaidluste käigus oma seisukoht J. Hohlovi teo kvalifitseerimise osas KarS § 121 lg 1 järgi. Vaatamata sellele taotles prokurör jätkuvalt J. Hohlovi süüditunnistamist KarS § 118 lg 1 p 1 − § 25 lg 2 järgi, kaitsja aga oma arvamust teo ümberkvalifitseerimise kohta ei avaldanud. Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a otsusega tunnistati J. Hohlov süüdi ja teda karistati KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega kolm aastat. Sama otsusega rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja J. Hohlovilt mõisteti A.N. kasuks välja 72 eurot. Tunnistades J. Hohlovi süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi leidis maakohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega pole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et J. Hohlov tegutses eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise tahtlusega. Süüdistatav ei tekitanud kannatanule raskeid vigastusi ja kannatanu ütlused selle kohta, et süüdistatav sihtis teda noaga südame piirkonda, on oletuslikud. Mõistes J. Holovile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuseks 3 aastat vangistus arvestas maakohus KarS § 56 lg 1 toodud sätteid. Kohus leidis, et J. Holovi süü suurust suurendab asjaolu, et süüdistatav kasutas teo toimepanemisel nuga ning asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut kaks korda. Maakohus hindas J. Holovi süü suurust keskmiseks. Maakohus tuvastas, et J. Holovi suhtes ei ole tuvastatud tema karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel asjaolu, et J. Hohlovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja kaks kehtivat väärteokaristust. APELLATSIOONIMENETLUS 2 Prokuröri apellatsioon Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo ja J. Hohlovi kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk. Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist J. Hohlovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning J. Hohlovi teo kvalifitseerimist KarS § 118 lg 1 p 1 − § 25 lg 2 järgi. Samuti taotles prokurör raskema karistuse mõistmist. Prokuröri arvates lähtus maakohus süüdistatava tahtluse tuvastamisel KarS § 118 lg 1 p 1-25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel üksnes tekitatud tervisekahjustuse raskusest ja jättis tähelepanuta muud teo toimepanemise asjaolud. Kohtus uuritud tõendite kohaselt lõi J. Hohlov kannatanut küllaltki suure noaga korduvalt elutähtsatesse kehapiirkondadesse ja tekitas kaks enam kui 7 cm sügavust torke-lõikehaava. Tekitatud vigastuste tagajärjel kaotas kannatanu palju verd ja tema seisund oli kiirabi saabumisel äärmiselt raske. Asjaolu, et süüdistatav ei väljendanud sõnaliselt kavatsust lüüa kannatanut elutähtsate organite piirkonda, ei ole subjektiivse külje hindamisel määrav. Lüües kannatanut valimatult nii elutähtsate organite piirkonda kui ka mujale, ulatub süüdlase tahtlus vähemalt eluohtliku tervisekahjustuse tekitamiseni. J. Hohlov soovis tekitada kannatanule võimalikult raskeid vigastusi, ta lahkus pärast ründe lõppemist sündmuskohalt ja jättis raskes seisundis kannatanu parkimisplatsile. Apellatsioonis taotles prokurör, et juhul kui ringkonnakohus siiski nõustub J. Hohlovi teo kvalifitseerimisega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, tuleb süüdistatavat karistada 5-aastase vangistusega. Arvestades toime pandud teo raskust ja teo toimepanemise tehiolusid on maakohtu poolt J. Hohlovile mõistetud karistus ilmselgelt liiga leebe. Kaitsja apellatsioon Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Alternatiivselt palus kaitsja kvalifitseerida J. Hohlovi teo KarS § 121 lg 1 järgi ja kergendada mõistetud karistust, leides, et maakohus väljus süüdistatavat KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistades esitatud süüdistuse piiridest. Süüdistusest ei nähtu, et J. Hohlovi on varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud. Ringkonnakohtu otsus Tartu Ringkonnakohtu
5. augusti 2017 otsusega tühistati Viru Maakohtu
6. aprilli 2017 otsus J. Hohlovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, J. Hohlov tunnistati süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning teda karistati üheaastase vangistusega. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt ja prokuröri apellatsioon jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et teo toimepanemise asjaolud ei võimalda tõsikindlalt jaatada J. Hohlovil eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise tahtlust ning seetõttu puudub alus tema süüditunnistamiseks KarS § 118 lg 1 p 1 – 25 lg 2 järgi nagu seda taotles apellatsioonis prokurör. Samas leidis ringkonnakohus, et kaitsja etteheide süüdistuse piiridest väljumise osas on põhjendatud. Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas teokirjelduses tuleb ära näidata kõik isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu, ja kohus ei tohi süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest oluliselt erinevad. Kuna käesoleva kriminaalasjas esitatud süüdistusaktist ei nähtu, et J. Hohlovi on varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud, pole võimalik seda asjaolu tema süüditunnistamisel arvestada. Süüdistatava varasem karistatus raskendab tema olukorda, mõjutab talle mõistetava karistuse 3 suurust ja kujutab seega endast olulist faktilist asjaolu, mis oleks tulnud süüdistusaktis ära märkida. J. Hohlovi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi ja talle tuleb mõista uus karistus. KASSATSIOONIMENETLUS Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör I. Karo, kes taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Prokuröri etteheidete kohaselt ei hinnanud ringkonnakohus kogumis kõiki uuritud tõendeid ja eitas alusetult eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise tahtlust. Kannatanu kirjeldas maakohtu istungil üksikasjalikult ründe käiku ja noa suurust, nägi, kuhu noatera oli suunatud, ning sai aru, et süüdistatav tahab teda lüüa südame piirkonda. Seetõttu kattis kannatanu vasaku käega rindkere ja noalöök tabas tema vasakut õlavart. Ringkonnakohus keskendus süüdistatava tahtluse tuvastamisel ekslikult saabunud tagajärje raskusele ning jättis tähelepanuta löökide suuna ja ründe intensiivsuse. Ka leidis prokurör, et maakohus ei rikkunud J. Hohlovi varasemat karistatust arvestades oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kuna süüdistataval oli apellatsioonimenetluses võimalik avaldada arvamust oma teo kvalifitseerimise kohta KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, on

§ 268lg-s 6 sätestatud tingimus täidetud.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. veebruari 2018 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu otsus J. Hohlovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 lg 1 järgi. Kriminaalasi saadeti Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus J. Hohlovile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuse mõistmiseks ja apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise otsustamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium arvates on kohtud J. Hohlovi tahtluse tuvastamisel analüüsinud ründe käiku, ründevahendi ohtlikkust, tekitatud noahaavade asukohta ja sügavust, kannatanu seisundit kiirabi saabumisel ning kannatanu ütlusi, et süüdistatav sihtis teda noaga südame piirkonda. Kriminaalkolleegium leidis, et kuna kassatsioonis ei põhjendata, miks on kohtute mõttekäik ekslik, ega nimetata ühtki tõendit või asjaolu, mida kohtud tähelepanuta jätsid, on prokurör teotahtluse käsitlemist puudutav kriitika alusetu. Samas olid prokuröri etteheited ringkonnakohtule J. Hohlovi varasema karistuse arvestamata jätmise osas, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates põhjendatud. Kolleegiumi leidis, et maakohus ei rikkunud J. Hohlovi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistades

§ 268lg-des 5 ja 6 ettenähtud kriminaalmenetlus norme ning maakohus on õigustatult J. Hohlovi süüdi tunnistanud Kar

S § 121 lg 2 p 3 järgi. Kuivõrd ringkonnakohus heitis maakohtule alusetult ette süüdistuse piiridest väljumist ja tühistas ekslikult J. Hohlovi süüditunnistamise KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes, tingib see ringkonnakohtu otsuse tühistamise.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Riigikohtu otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2017 otsus osaliselt, s.o J. Hohlovile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse ning apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise osas. 4 Eelnev määrab apellatsioonimenetluse piirid (

§ 331

lg 2), käesoleva kriminaalasja teistkordsel arutamisel ringkonnakohtus, st, et ringkonnakohtul tuleb anda omapoolne hinnang J. Hohlovile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse suuruse ning apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise osas.

1. veebruaril 2018 koostas ringkonnakohus määruse, millega andis menetlusosalistele võimaluse esitada oma taotlusi ja kirjalikke seisukohti seoses Riigikohtu lahendis nr 1-17-1327 esitatud seisukohtadega.
2. veebruaril 2018 esitas J. Hohlovi kaitsja kirjalikud seisukohad. Kaitsja leiab, et maakohtu
3. aprilli 2017 otsusega J. Hohlovile mõistetud karistuse muutmine ei ole põhjendatud. Vastuväidetes rõhutab kaitsja eelkõige seda, et J. Hohlovi suhtes puuduvad tema karistust raskendavad asjaolud. Ka leiab kaitsja, et J. Hohlovi süü suurus vastab keskmisele määrale ning seetõttu ei ole tema karistamine sanktsiooni ülemmääras põhjendatud. Kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja senise menetluskäigu, sh Viru Maakohtu
4. aprilli 2017, Tartu Ringkonnakohtu
5. augusti 2017 ja Riigikohtu
6. veebruari 2018 otsuse, prokuratuuri apellatsioonis esitatud sellekohaste seisukohtadega ning kaitsja vastuväidetega, leiab, et Viru Maakohtu otsus J. Hohlovile mõistetud karistuse osas kuulub selle mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule, tühistamisele. Karistuse esmaseks aluseks on isiku süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. Maakohus, hinnates J. Hohlovi süü suurust keskmiseks, on kohtuotsuses viidanud vaid asjaolule, et süüdistatav lõi kannatanut kahel korral noaga. Mingeid teise süüdistatava süü suurust mõjutavaid asjaolusid maakohus otsuses käsitlenud ei ole. Ringkonnakohus peab maakohtu taolist süü suuruse hindamist pealiskaudseks. Ringkonnakohus, erinevalt maakohtust, hindab J. Hohlovi süü kuriteo toimepanemisel suureks. J. Hohlovi süü suuruse hindamisel arvestab ringkonnakohus, et kannatanu oli süüdistatava jaoks võõras inimene, kellega J. Hohlov kohtus esmakordselt. Ringkonnakohus arvestab ka asjaolu, et süüdistatav ründas kannatanu A.N. t sisuliselt tühisel põhjusel. J. Hohlovi rünnakut ei hoidnud ära ka kannatanu üheselt mõistetav soov lahendada tekkinud konflikt rahumeelselt (pakkus võimalust tuua raha hiljem, võimaldas J. Hohlovil veenduda, et tal raha hetkel ei ole). Ringkonnakohtu arvates suurendab J. Hohlovi süü suurust ka asjaolu, et ründeks kasutas süüdistatav nuga ning tekitas sellega kannatanule kaks haava. Kuigi tekitatud haavad ei põhjustanud kannatanule tervisekahjustust, mis oleks kestnud üle nelja nädala, põhjustasid need siiski talle füüsilisi vaevusi. Kannatanu A.N. ütluste kohaselt vajasid haavad veel pikka aega puhastamist ja sidemete vahetamist. Ringkonnakohtu arvates viitab ülalkirjeldatud J. Hohlovi käitumine sellele, et süüdistatav püüab tekkinud konflikte lahendada vägivaldselt, mis omakorda viitab tema ohtlikkusele teiste ühiskonna liikmete suhtes. Taolist järeldust kinnitab ka asjaolu, et J. Hohlov on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud ning mõlemal korral vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest. Tähelepanuvääriv on ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et J. Hohlov vabastati varasema karistuse kandmiselt
7. juulil 2015, kuid juba 9 kuu möödumisel,
8. märtsil 2016, pani süüdistatav toime käesoleva kriminaalasja aluseks oleva vägivaldse teo. Nimetatust nähtub, et 5 varasemad karistused, ei ole suutnud mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. J. Hohlovi suhtes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Arvestades J. Hohlovi süü suurust ning tema varasemat karistatust vägivaldsete kuritegude eest, leiab ringkonnakohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistusega. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks prokuröri taotlust karistada J. Hohlovi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, s.o 5 aastase vangistusega. Esitatud apellatsioonist võib järeldada, et üheks J. Hohlovi süü suurust määravaks asjaoluks peab prokurör seda, et J. Hohlov tegutses kättemaksu motiivil (KoTo I tl 116). Ringkonnakohtu jaoks on arusaamatu prokuröri poolt väidetu, nagu tegutsenuks J. Hohlov kannatanut noaga lüües kättemaksuks selle eest, et ei saanud narkootikume. Millistele tõenditele prokuröri taoline väide põhineb, ei ole apellatsioonist tuvastatav. Samas on ju kannatanu andnud kohtuistungil ütlusi, et tüli tekkis hoopiski sellel pinnal, kes maksab taksoarve. Kohtukulu J. Hohlovi kaitsja R. Sprengk on esitanud taotluse õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja nende väljamõistmiseks apellatsioonimenetluses. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal asja materjalidega tutvumiseks, süüdistatavaga kohtumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 5,5 tundi. Lisaks palub kaitsja hüvitada talle sõidukulu marsruudil Narva -Jõhvi- Narva. Kokku palub kaitsja hüvitada 282 eurot, s.h käibemaks 47 eurot. Hinnates kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ja prokuröri apellatsioonile esitatud vastuväidete eest menetluskulude hüvitamise põhjendatust, leiab ringkonnakohus et osutatud õigusabi oli vajalik selle maht proportsionaalne kriminaalasja mahuga ning need tuleb hüvitada.

§ 185

lg 1 ja 2 kohaselt kui ringkonnakohus teeb ühe

§ 337

lg 1 p 2-4 nimetatud lahendi või kui apellatsiooni on esitanud prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd käsitletavas kriminaalasjas tegi ringkonnakohus

§ 337

lg 1 p 4 ettenähtud lahendi ja lisaks oli käesolevas asjas esitanud apellatsiooni prokuratuur, siis tuleb kaitsjale hüvitatav summa jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 6