← Eesti

3-17-1736/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2017, Tartu Kohtuasja number 3-17-1736 Kohtuasi Meelis Kaldalu ja Reio Lauritsa kaebused Tartu maavanema
  2. juuli
  3. a korralduse nr 1-1/752 ja
  4. juuli
  5. a korralduse nr 1-1/762 tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada Meelis Kaldalu ja Reio Lauritsa kaebused. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
  6. Tartu maavanem moodustas
  7. juuli
  8. a korraldusega nr 1-1/752
  9. oktoobril 2017 toimuvateks Tartu linna ja Tähtvere valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega Vabariigi Valitsuse
  10. juuli
  11. a määruse nr 127 alusel Tartu Linnavolikogu valimisteks ühe 49-mandaadilise valimisringkonna nr 1, mis hõlmab Tartu linna ja Tähtvere valla haldusterritooriumeid.
  12. Tartu maavanem otsustas
  13. juuli
  14. a korraldusega nr 1-1/762 moodustada 13 valimisjaoskonda Tartu Linnavolikogu valimisteks.
  15. Meelis Kaldalu ja Reio Laurits esitasid Tartu Halduskohtule
  16. augustil
  17. a avalduse. Nad märgivad avalduses järgmist: 1) M. Kaldalu ja R. Laurits on valimisliidu Südamega Tartu loojad, juhid ja volitatud esindajad; 2) Tartu maavanema
  18. juuli
  19. a korraldus nr 1-1/752 ja
  20. juuli
  21. a korraldus nr 1- 1/762 tuleb tühistada, kuna need tekitavad õiguslikult võimatu olukorra; 3) Tartu ja Tähtvere valla ühinemine tuleb tagasi pöörata.
  22. oktoobril tuleb Tartu ja Tähtvere valla volikogud eraldi valida; 4) volikogude uued koosseisud peavad ühinemisläbirääkimisi arutama, võttes arvesse kohalike elanike tahet; 5) Tartu linnavolikogu saavad valida ainult Tartu linna elanikud, mitte aga Tähtvere valla elanikud; 6) tartlased on ühinemise vastu; 7) tekkinud olukorras vajavad tartlased ja vajab Tartu dialoogi haldusreformi ja Tartu tuleviku osas. Parima võimaluse pakub selleks valimiskampaania. Tartu rahval peab olema võimalus oma tahet väljendada ja kujundada. Optimaalse ja seadusliku võimaluse selleks loob sügisene valimine; 8) tegevus ei ole ajendatud isiklikust huvist, vaid kantud tartlaste tahte esindamise püüdlusest. KOHTU SEISUKOHT
  23. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajatele, kui kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et faktilised väited on tõesed (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 1).
  24. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2).
  25. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebajad pöördunud kohtusse enda õiguse kaitseks, vaid Tartus valijate nimekirja kantud valijate õiguste ja huvide kaitseks. Kohtu viimati märgitud seisukohta saab järeldada kaebajate avaldusest. Kaebajad märgivad, et praeguses olukorras on optimaalseks lahenduseks ühinemisprotsessi tagasipööramine selleks, et valijad saaksid enda tahet väljendada, mh ühinemise osas, samuti halvendab tänane olukord kohaliku omavalitsuse toimimist. Kaebajad lisavad, et tartlased on ühinemise vastu ning tartlased ja Tartu vajab ühinemise küsimuses dialoogi. Lõpetuseks lisavad kaebajad, et nende tegevus ei ole ajendatud isiklikust huvist, vaid kantud tartlaste tahte esindamise püüdlusest. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, kuidas ja milliseid kaebajate õigusi vaidlustatud korraldused piiravad. Eelnevast järeldab halduskohus, et kaebajate tahteks on taotleda halduskohtult vaidlustatud korralduste seaduslikkuse kontrolli, mitte aga otsida kohtuliku kaitset enda õiguste rikkumise vastu.
  26. Praeguses asjas ei võimalda kehtiv õigus (eeskätt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus) esitada (puudustega) kaebust teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks.
  27. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.