Obsah (7)

§ 116§ 120§ 124§ 118§ 145§ 137§ 123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-13955 Tsiviilasi Xxxxava

§ 116lg 1 järgi on vanematel üldjuhul oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

10. Vanema ja lapse õigustest olulisema osa moodustab hooldusõigus.

§ 116

lõike 2 teise lause kohaselt hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem

§ 120lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus).

Vanema isikuhooldusõigus hõlmab

§ 124

lg-st 1 ja § 126 lg 2 järgi muuhulgas vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Lapse viibimiskoha määramine hõlmab lisaks võimalusele määrata, kus laps peamiselt elab, ka seda kellega, kus ja millal laps viibib. Siia juurde kuulub ka õigus saada teavet lapse viibimiskoha kohta.

§-ide 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. 11. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad

§ 118

lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Lastekaitseseadus nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule. 3 12. Vanemate ühine hooldusõigus säilib ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju

§ 145lg 1 järgi endiselt ühiselt.

Lapse igapäevaküsimusi otsustab

§ 145lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. 13. Vastavalt

§ 137

lg 1 on kummalgi vanemal õigus juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Sama §-i lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. 14. Kohus saab ainuhooldusõiguse üle anda vaid avalduse esitanud vanemale, mitte aga vanemale, kes avaldust ei esitanud. Lisaks saab kohus avalduse rahuldada vaid taotletud ulatuses, kohus ei saa ette näha midagi, mida taotletud ei ole, st et kohus ei saa ka avalduse esitanud vanemale üle kanda rohkem õigusi, kui on taotletud esitatud avalduses. 15.

§ 123

kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele.

1. Üldjuhul tuleb eeldada, et lapse huvides on vanemate ühise hooldusõiguse jätkumine ka peale lahkuminekut võimalikult suures ulatuses. Teisalt on lapse huvides ka see, et edasine hooldusõiguse teostamine oleks võimalikult sujuv ja probleemide vaba. Lapse huvides ei ole, et lapsevanemad iga väiksemagi vastuolu korral laskuksid hooldusõigust teostades omavahelistesse vaidlusesse või üks vanematest ignoreeriks hooldusõiguse teostamist. Samuti on aktsepteeritav ühise hooldusõiguse lõpetamise alusena kui üks vanematest reaalselt ei soovi hooldusõigust teostada.
2. Kohus leiab, et lapse ainuhooldusõigus peaks kuuluma lapse emale, kellega koos laps elab ja kes on hooldusõigust ka seni reaalselt teostanud, olles taganud lapsele eluks vajalikud elamistingimused, samuti hoolitsuse ja turvalisuse. Lapse arengu huvides on see, et teda reaalselt igapäevaselt kasvatav vanem saaks teha takistuseta otsuseid lapsele olulistes küsimustes. Lapse isa käis last viimati vaatamas kui laps oli aastavanune, ei ole suhelnud oma lapsega, osalenud tema kasvatamises ega teostanud hooldusõigust oma lapse üle. Arvestades lapse huvisid, lapse ema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele, samuti asjaolu, et lapse isa käitumisest ja suhtumisest võib järeldada, et lapse isa ei ole soovinud hooldusõigust lapse suhtes teostada, lõpetab kohus käesoleva kohtumäärusega vanemate ühise hooldusõiguse ja annab lapse emale lapse 4 ainuhooldusõiguse. Ainuhooldusõiguse andmisega lapse emale viiakse tegelik olukord vastavusse ka õiguslikult ja tagatakse selles asjas selgus. Lapse emast saab käesoleva kohtumääruse alusel lapse ainuke seaduslik esindaja, kellele kuulub lapse isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus.
3. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise laste huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus neid kandnud isikute kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5