Obsah (9)

§ 8§ 76§ 82§ 271§ 292§ 100§ 101§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2018, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-14301 Tsiviilasi Osaühi

) 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

1. Hageja nõuab kostjalt põhinõudena üürilepingu alusel tasumata jäänud 397 eurot 50 senti. Kohtule on esitatud eluruumi üürileping (edaspidi leping), mille on sõlminud
2. detsembril 2015 S.A. CITO OÜ ja Inge Ritson-Smitke. Lepingu esemeks on korteriomand. Lepingu punkti 2.1 kohaselt üürnik kohustub tasuma S.A. CITO OÜ-le eluruumi kasutamise eest igakuiselt üüri 50 eurot. Lepingu punkti 2.
3. kohaselt tasub üürnik lisaks lepingu kehtivusajal: kõigi tema poolt tarbitud kommunaalteenuste (sh soe ja külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu, üldelekter, küte) eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele teenust pakkuva või seda vahendava isiku poolt esitatud arvete alusel; igakuised korteriühistu poolt esitatavad hooldustasu ja internetiteenuse arved; elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel vastavalt voolumõõtja näidule. Lepingu punkti 2.3 sätestab, et üürnik tasub üüri maksustamisele kuuluva kuu eest jooksva kuu
4. kuupäevaks. Lepingu punkt 2.5 kohaselt üüri tasumisega viivitamisel maksab üürnik üürileandjale viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivtatud kalendripäeva eest. Eeltoodust tulenevalt on pooled kokku leppinud üüris 50 eurot kuus ning selles, et üürnik tasub ka lepingu esemega (korteriomandiga) seotud kõrvalkulud. Hagiavalduse kohaselt ei ole üürnik täitnud lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ning ei ole tasunud järgmisi arveid: nr 296 0,8 eurot, nr 362 50 eurot, nr 556 29,95 eurot, nr 434 50 eurot ja nr 554 239,15 eurot. Hageja on edastanud kohtule nimetatud arved ning ka konto väljavõtted, kus on kajastatud kostja tasutud summad.
5. Esmalt juhib kohus hageja tähelepanu, et arve nr 296, mille kohaselt kostja ei ole täitnud oma kohustust 80 sendi ulatuses ei ole põhikohustus (tasumata üür), vaid see on viivis, mis on kõrvalkohustus. Hageja on soovinud põhinõudena välja mõista 397 eurot 50 senti. 3 2-17-14301
6. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja teavitanud kostjat võlgnevusest kirjalikult e-posti teel ning edastanud need e-posti aadressile, millelt on kostja hagejaga suhelnud. Seega tuleb eeldada, et kostja on võlateatised kätte saanud. Samuti on
7. juulis 2017 saatnud hageja veelkord hoiatuskirja ning lisanud manusena tasumata arved. Konto väljavõtetest nähtub, et viimane laekumine kostjalt on olnud 50 eurot
8. märtsil
9. Hageja väidete ja esitatud tõendite kohaselt on tasumata: arve 362 juuni üüritasu 50 eurot, arve 434 juuli üür 50 eurot (teavitus juuni võlgnevuse kohta 50 eurot 80 senti), arve 554 239 eurot 15 senti, milles kajastub mitte üür, vaid kõrvalkohustused: kommunaalteenused ja halduskulud alates aprillist 2017 kuni juuli 2017 kokku 239 eurot 15 senti; arve 556 29 eurot 95 senti, millest lähtuvalt augusti üür 9 eurot 66 senti, kommunaal- ja halduskulud 20 eurot 29 senti. Kostja ei ole kohtule vastuväiteid esitanud.
10. Hageja on hagiavalduse punktis 5 märkinud, et ta ei saanud kostjaga kokkuleppele korteri vabastamise osas ning hageja pidi vahetama korteril luku. Paigaldatud luku maksumuseks on 27 eurot 60 senti. Kuigi hageja on ka selle nõude esitanud põhinõudena, on see kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõue.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 127

lg sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja on

1. juulil 2017 edastanud e-kirja kostjale, milles teavitas korteriukse luku vahetamise võimalusest, juhul kui kostja ei anna korterivõtmeid hagejale üle. Hageja hoiatas ka võimalikest kuludest, mis võivad tekkida luku vahetamisega. Hagiavalduse kohaselt kostja ei reageerinud hageja nõudele ning hageja vahetas luku
2. augustil
3. Hageja nõuab kostjalt luku maksumust. Kohus möönab, et olukorras, kus üürnik ei vabasta korterit õigel ajal võib üürileandjale tekkida kahju seeläbi, et ta on pidanud paigaldama uue ukseluku, kuid praeguses asjas on hageja ise olnud oma käitumises vastuoluline. Hageja on
4. juulil 2017 saadetud ekirjas kostjale teatanud: „hetke seisuga ei ole Teie võtit üle andnud, seega üürileping veel kehtib. Soovitame Teil võti üle anda, vastasel juhul oleme kohustatud tellima lukuabiteenuse, mille kulud ja uue luku hind ning paigaldus lisandub hagiavaldusele juurde.“. Sellest järeldab kohus, et hageja on ise jaatanud üürilepingu kehtivust. Hagiavaldusest ega ka kohtutoimikust ei nähtu, et hageja oleks üürilepingu üles öelnud. Seetõttu on hageja luku vahetanud alusetult, kuna kehtiva üürilepingu ajal ei saa nõuda üürnikult korteri vabastamist ja korteri üleandmist.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhinõue 397 eurot 50 senti tuleb rahuldada osaliselt ning põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõudena tasumata üür 109 eurot 66 senti (üüri võlgnevus alates juuni 2017 kuni august 2017) ja kõrvalkohustused: kommunaalja halduskulud 259 eurot 44 senti. Kokku 369 eurot 10 senti. Kohus jätab põhinõude 80 sendi ulatuses rahuldamata ning kahju hüvitamise nõude 27 eurot 60 senti täies ulatuses rahuldamata, 4 2-17-14301 sest hageja on põhinõude hulka lisanud ka arvest nr 296 tuleneva viivise, mis ei ole põhinõue, vaid kõrvalnõue. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et hagejal ei olnud alust luku vahetamiseks.
6. Kohus juhib hageja tähelepanu, et kuigi hageja on hagiavalduses välja toonud viivise selgitused punktis 4, ja esitanud viiviseraportid, hagiavalduse leheküljel 3 on märgitud „ Hageja nõuded kostja vastu on: viivised : Arve nr 362 summas 5 eurot 15 senti, arve nr 434 summas 3 eurot 65 senti, arve nr 554 summas 2eurot 19 senti, arve nr 556 (kommunaal) 19 senti, arve nr 556 (üür) 41 senti. Kokku viiviseid kuni 26.09.2017 seisuga summas 11 eurot 59 senti. Viivis arvestatud üüri puhul vastavalt lepingu punktile 2.5 0,1% päevas ja kommunaalteenuste osas vastavalt seadusele 8 % aastas.“ Hagiavalduse nõuete osas aga märgib hageja järgmised nõuded: „mõista Inge Ritson-Smitkelt S.A.Cito OÜ kasuks välja põhinõue summas 397,5 eurot; viivis 0,1 % päevas päevas tasumata rendisummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni, kindla summana sissenõutavaks muutunud osas otsuse tegemise aja seisuga ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina kuni põhinõude täitmiseni (üürilepingu punkt 2.5); Kommunaalvõlgade osas viivis vastavalt seadusele 8 % aastas tasumata kommunaalteenuste eest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kindla summana sissenõutavaks muutunud osas otsuse tegemise aja seisuga ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina kuni põhinõude täitmiseni“. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab sissenõutavaks muutunud viivise osa tähelepanuta, sest hageja ei ole esitanud selget taotlust sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist.
7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasumata üürisummalt viivis 0,1% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni, kindla summana sissenõutavaks muutunud osas otsuse tegemise aja seisuga ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina kuni põhinõude täitmiseni ning kommunaalvõlgade osas viivis vastavalt seadusele 8% aastas tasumata kommunaalteenuste eest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kindla summana sissenõutavaks muutunud osas otsuse tegemise aja seisuga ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
8. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal on tasumata üür 109 eurot 66 senti ja kõrvalkulud 259 eurot 44 senti, mille on kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Hagiavaldus on kohtusse esitatud
9. septembril 2017, kohtuotsuse tegemise päevaks on tasumata üüri viivis 12 eurot 50 senti ja tasumata kõrvalkohustuste viivis 6 eurot 48 senti. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 18 eurot 98 senti ning alates kohtulahendi tegemisest kuni nõuete täitmiseni tasumata põhinõudelt (109 eurot 66 senti ) 0,1% päevas ja kõrvalkohustuste nõudelt (259 eurot 44 senti) 8% aastas. Menetluskulud
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 5 2-17-14301 Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, ca 93% ulatuses, jätab kohus 93% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 7% hageja menetluskuludest jääb hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
11. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulu 93 eurot.
12. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 6