← Eesti

2-16-9497/62

Obsah (7)§ 657§ 651§ 175§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Otsuse kuupäev 08.02.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-16-9497 Kohtuasi XX (X) hagi

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjale osutati menetluses õigusabi kokku 28 tundi 50 minutit tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 4 152 euro ulatuses. Eelnevale lisandusid transpordikulud 56 eurot. Kohtu hinnangul olid kostja kulud osaliselt ülepaisutatud. Esimese astme menetluses oli põhjendatud kostja esindaja ajakulu 24 tundi 10 minutit. Arvestades tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks ja transpordikulu 56 eurot, oli kokku kostja põhjendatud õigusabikulude suurus 3 526,4 eurot. Osaliselt oli põhjendamatu 12.07.2016 ja 13.07.2016 hagile vastuse koostamise ajakulu 8 tundi. Kohtu hinnangul kulus dokumendi koostamiseks selle mahtu ja sisu arvestades 5 tundi. Ühe tunni võrra vähendas kohus ka põhjendatud ajakulu kohtuistungi ettevalmistamiseks. Muud kulud olid menetluskulude nimekirjas märgitud mahus põhjendatud, sh esindaja ajakulu 15.07.2016 ja 02.09.2016 menetlusdokumentide koostamiseks, kuigi dokumentides ei olnud kajastatud esindaja andmeid ja selle allkirjastas menetlusosaline ise. Nimelt olid dokumendid 2 ilmselt koostatud õigusteadmisi omava isiku poolt ning kostja esindaja kinnitas, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud dokumendid olid koostatud lepingulise esindaja poolt. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja palus maakohtu otsus osaliselt tühistada, s.o osas, milles kohus määras hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks enam kui 2 230,4 eurot (3 526,4 – 1 296). Hageja palus tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja 1 296 euro võrra väiksem menetluskulude hüvitis. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi. Maakohus rikkus kaalutlusõigust, kui kohustas hagejat kostjale hüvitama ka õigusabi osutaja väidetavad kulud seoses 12.07.2016-13.07.2016 ja 02.10.2017 kohtutoimingutega. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada kulutustega, mida isik sai ette näha ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja menetlusosalise õigusnõustamine ei muuda abistajat menetlusosalise esindajaks. Esindaja hilisem kinnitus ei võimalda hinnata, kas kostjal oli nende kulude kandmise kohustus tekkinud või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas osaliselt tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja teha

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks enam kui 2 230,4 eurot (3 526,4 – 1 296). Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise kuni 2 230,4 eurot. Nimetatud osas on kohtuotsus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Apellatsioonist nähtuvalt on hageja vaidlustanud kostja õigusabi kulud seoses menetluskulude nimekirja kantud 12.07.2016-13.07.2016 ja 02.10.2017 õigusabi osutaja toimingutega. Perioodil 12.07.2016-13.07.2016 koostas menetluskulude nimekirja järgi kostja õigusabi osutaja 8 tundi vastust hagile (I kd lk 266-267). Toimikumaterjalidest nähtuvalt päädis see 15.07.2016 kohtule esitatud menetlusdokumendiga, mille allkirjastas kostja isiklikult ning kus puuduvad andmed, mis viitaksid kostja õigusabi osutajale (I kd lk 48-53). Maakohus vähendas põhjendatud ajakulu viidatud toimingu tegemiseks 5 tunnile, mida kostja ei vaidlustanud. 02.10.2017 koostas menetluskulude nimekirja järgi kostja õigusabi osutaja 4 tundi vastust hageja 06.08.2017 menetlusdokumendile. 02.10.2017 kohtule esitatud menetlusdokument oli samuti allkirjastatud kostja enda poolt ning sealt puudusid andmed kostja õigusabi osutaja kohta (I kd lk 255-257). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus on 3 seisukohal, et maakohus ületas diskretsioonipiire, kui mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise perioodil 12.07.2016-13.07.2016 ja 02.10.2017 väidetavalt läbi viidud toimingute eest, mida tegi kostja isiklikult. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulud on

§ 138lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 2).

Nimetatud kohtuvälistest kuludest on hüvitatavad vaid menetlusosaliste esindajate kulud, sest

§ 175lg 2 teise lause järgi ei kuulu nõustaja kulud hüvitamisele.

Menetlusosaliste esindajate kulud on hüvitatavad põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Menetlusosalise kulud seoses esindaja kasutamisega (õigusabi kulu) loetakse õiguskirjanduse ja kohtupraktika järgi

§ 144p 2 mõttes kuluks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(1)tegemist on lepingulise esindajaga, kes on nimetatud

§-s 218 toodud loetelus;

(2)esindaja täidab esindusfunktsiooni konkreetse kohtumenetluse raames;
(3)esindaja on füüsiline isik ja ta on menetluse ajal kohtule ja teisele menetlusosalisele teada;
(4)esindaja tegevus on menetluses nähtav (koostab ja allkirjastab menetlusdokumendid või osaleb kohtuistungitel) (vt nt Riigikohtu 12.10.2011 määrust asjas nr 3-2-1-80-11, p-d 23-25). Kui asja materjalidest ei nähtu esindaja toimingud, puudub alus esindaja kulude hüvitamiseks (vt nt Riigikohtu 22.10.2012 otsust asjas nr 3-3-1-46-12, p 33). Vastavalt 18.10.2017 kostja menetluskulude nimekirjale (I kd lk 266-267) on kostja esindajad praeguses menetluses olnud advokaadid Raiko Lipstok, Kaarel Berg ja Anet Kaasik. Neist kolmest on kohtutoimiku kohaselt menetlusdokumente allkirjastanud ja esitanud vandeadvokaat R. Lipstok (kostja 06.04.2017 vastus, I kd lk 123-126) ning vandeadvokaat A. Kaasik (kostja 18.10.2017 menetluskulude nimekiri, I kd lk 266-267 ja kostja 20.10.2017 täiendav menetluskulude nimekiri, I kd lk 288-289). Kohtuistungitel osales kostja ühel korral esindajata ja 18.10.2017 istungil koos vandeadvokaat A. Kaasikuga (I kd lk 269-284). Palve võimaldada advokaatidele R. Lipstokile ja K. Bergile e-toimikule ligipääs esitati 06.04.2017 (I kd lk 131) ja advokaat A. Kaasikule 20.10.2017 (I kd lk 285). Enamus menetlusdokumentidest allkirjastas ja esitas kohtule kostja isiklikult (vt nt kostja 15.07.2016 vastust hagile, I kd lk 4853; kostja 02.09.2016 vastust hagejate vastusele, I kd lk 72-73; kostja 16.12.2016 vastust apellatsioonile, I kd lk 98-99). Samuti suhtles kostja kohtuga peamiselt ise (vt nt kostja 15.07.2016 e-kirja, I kd lk 60; kostja 02.09.2016 e-kirja, I kd lk 75; kostja 25.08.2017 taotlust protokolli parandamiseks, I kd lk 161). Seega, kuna kostja allkirjastas 15.07.2016 menetlusdokumendi ja esitas selle kohtule ise, kostja hilisemad esindajad soovisid juurdepääsu e-toimikus olevatele kohtuasja materjalidele alles
  1. aasta teises ja neljandas kvartalis ning teistele menetlusosalistele ei olnud
  2. aastal teada, et kostjal võis olla menetluses esindaja, s.t tegu oli kuluga, mida ei saanud vastaspool ette näha (vt ka Riigikohtu 23.11.2011 määrust asjas nr 3-2-1-112-11, p 17), ei olnud menetluskulu nimekirjas viidatud dokumendi koostamise kulu võimalik käsitleda õigusabi kuluna ja seda ei saanud teiselt poolelt põhjendatud ulatuses välja mõista. Pelgalt argumendid, et koostatud menetlusdokument oli asjalik ja kulu kajastus advokaadibüroo menetluskulude nimekirjas, ei olnud piisavad väidetava kulu (5 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks) vastaspoolelt väljamõistmiseks. Maakohus, leides otsuses vastupidist, ületas diskretsiooni piire. Teine vaidlusalune dokument, s.o kostja 02.10.2017 vastus hageja 06.08.2017 menetlusdokumendile oli samuti allkirjastatud kostja enda poolt, s.t esindaja tegevus ei olnud 4 vastaspoolele ja kohtule nähtav. Seepärast ei olnud selle dokumendi koostamise kulu sarnaselt eelnevaga võimalik käsitleda õigusabi kuluna ja seda ei saanud teiselt poolelt põhjendatud ulatuses välja mõista. Maakohus, leides otsuses vastupidist, ületas diskretsiooni piire. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja vähendada hagejalt väljamõistetavat kostja põhjendatud menetluskulu hüvitist 1 296 euro võrra (9 x 120 x 1,2). Kuivõrd maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3 526,4 eurot ja ringkonnakohus vähendas seda 1 296 euro võrra, kuulub lõppastmes hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 2 230,4 euro suurune hüvitis.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.