← Eesti

1-16-9487/54

Obsah (11)§ 180§ 175§ 313§ 307§ 289§ 294§ 15§ 60§ 7§ 63§ 337

1-16-9487 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2018. a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-9487 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu 1881 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogiaekspertiisi kulu 507,50 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstlik ekspertiisi kulu 285 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 864 eurot,

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175 eurot.

Määrati, et

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 4712,50 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 392,71 eurot ja viimasel kuul tuleb tasuda 392,69 eurot. Jäeti DNA ekspertiisikulu summas 1710 eurot ning sõrmejäljeekspertiisi kulu 663 eurot riigi kanda. Jäeti M. Šapovalovi taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks rahuldamata. 3. Maakohus kriminaalasja arutamise järgselt ning asjas kogutud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudis seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Maakohus asus seisukohale, et M. Šapovalovi 27.06 ja 22.08.2016 eeluurimisel antud ennast süüstavad ütlused riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega – eelkõige tunnistaja DD ütlustega, kes kirjeldas kuidas Mihhail Šapovalov alkoholi joomise käigus agressiivseks muutus, võttis kodust nuge kaasa ning läks kodutute juurde, DD kõnega häirekeskuse hädaabinumbrile ning DNA ekspertiisiga, millega tuvastati, et sündmuskoha lähedal leitud noalt võetud proovides ei saa välistada M. Šapovalovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Maakohus märkis, et samuti nähtub vahistamismäärusest, et M. Šapovalov on oma süüd tunnistanud ka tõkendi valimisel (II kd tl 163). Maakohus leidis, et M. Šapovalovi kohtus antud ütlused, et ta ei mäleta sündmusi, mis toimusid vahemikus kui ta välja läks kuni kinnipidamiseni, ei ole usaldusväärsed, need on vastuolus varasemalt antud ütlustega ja need tuleb tõendikogumist kõrvale jätta. Maakohus leidis, et usaldusväärsed on tema kohtueelses menetluses antud ütlused, mis riimuvad asjas kogutud teiste tõenditega ja millised kohus on tõendina seaduslikul alusel täies mahus avaldanud ja vastu võtnud. Asjaolu, et XXX maja juurest leitud noalt ei leitud kannatanu bioloogilist materjali ei veennud maakohut selles, et M. Šapovalov ei tapnud XX. M. Šapovalovil oli piisavalt aega selleks, et nuga puhastada. Tegutsemiseks oli M. Šapovalovil aega vähemalt 18 min. Avalikult kättesaadavatele andmetele (Google maps) tuginedes kulub Šapovalovite elukohast sündmuskohale kõndimiseks ca 7 min, edasi tagasi kõndimiseks ca 14 minutit. Maakohus viitas, et M. Šapovalovi seljas olnud jopel 2

(10)tuvastati parempoolse varruka voodril õmbluse kõrval pikisuunaline siledate servadega 4 cm pikkune vigastus. Eeluurimisel seletas M. Šapovalov, et hoidis nuga varrukas, seega on tõenäoline, et jope vigastus tekkis noast ning see nuga oli kodust kaasa võetud. Eelnimetatud otseste ja kaudsete tõendite põhjal asus maakohus seisukohale, et M. Šapovalovi süü KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. ESITATUD APELLATSIOON
  1. Apellatsiooni esitas süüdistatava M. Šapovalovi kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, kes vaidlustab otsust M. Šapovalovi KarS § 113 lg 1 järgi süüdimõistmises ning palub Harju Maakohtu 24.08.
  2. a otsus tühistada ning mõista M. Šapovalov õigeks. Apellant leiab, et kuriteo toimepanemine M. Šapovalovi poolt pole tõendamist leidnud ning et maakohus on rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Samuti on maakohus jätnud isiku süüdiolekus tekkinud kahtlused tema kasuks tõlgendamata ning süüdistatava õigeks mõistmata. Kaitsja asub kaebuses seisukohale, et asjas kogutud tõendeid tuleb pidada kaudseteks ning need ei moodusta tõendite süsteemi, mis saaksid tõendada kuriteo toimepanemist M. Šapovalovi poolt. Kaitsja hinnangul võib tõsikindlalt tõendatuks lugeda ainult selle, et süüdistatav väljus 25.06.16 õhtul kl 23.51 paiku kodust ning peeti kodu juures kinni 26.06.16 veidi pärast südaööd. Samas ei tõenda süüdistatava sündmuskohal viibimist ning tapetuga kokkupuutumist ükski tõend, ka tema enda ütlused mitte, sest neid on ta andnud korduvalt ning neis esineb hulgaliselt vastuolusid. Süüdistatava ütlustega on vastuolus ka mitmed teised tõendid. Lisaks on süüdistatav korduvalt öelnud, et ta ei mäleta, et oleks kuriteo toime pannud. Esimesel ülekuulamisel ja kohtus ta oma süüd ei tunnistanud. Senine kohtpraktika on välistanud vastuoluliste ja teiste tõenditega vastuolus olevate ütluste tõendina kasutamise. Asjas on kogutud ka mitmeid tõendeid, mis välistavad süüdistatava süüdioleku või vähemalt seavad selle kahtluse alla. Lisaks on maakohus jätnud alusetult rahuldamata kaitsja taotlused ekspertiiside määramiseks, mis olid esitatud eesmärgiga koguda süüdistatava süüd välistavaid tõendeid. Kaitsja märgib, et surnu ekspertiisiakti arvamuse p 4-5 on toodud üldine järeldus, et XX vigastused võidi tekitati noaga ning p-s 11, et need võidi tõenäolisemalt tekitada noaga pakendis nr
  3. Kaitsja leiab, et eksperdi järeldused ei ole piisavad selleks, et järeldada, et XX-le tekitati vigastusi just nende nugadega (noad pakendites nr 4 ja 1/10). See, kas neist ühe või teise noaga tekitati vigastusi tõenäolisemalt, ei muuda eksperdi üldist ja konkretiseerimata järeldust, et vigastused võidi põhimõtteliselt (on võimalik) tekitada noaga. Kaebuses asutakse seisukohale, et ekspert pole uuritud nugade kohta isegi seda väitnud, et esineb tõenäosus, et neist ühte on tapmiseks kasutatud. Sellised järeldused ei kinnita süüdistaja väidet ja kohtuotsuses toodud järeldust selle kohta, et XX tapeti tõenäoliselt pakendis nr 4 oleva noaga ning kindlasti mitte seda, et tapjaks oli M. Šapovalov. Kui surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis toodule lisada veel järgnevates tõendites toodud järeldused, siis pole võimalik tuvastada M. Šapovalovi kokkupuudet tapetuga ega ka kummagi uuritud noaga. Kaitsja märgib, et sõrmejälje ekspertiis (ekspertiisiakt nr 16E-SS0058) ei andnud süüdistaja jaoks mingit tulemust (vt prokuröri seisukoht, I kd tl 54), sest nugadelt ei leitud ei M. Šapovalovi ega ka tunnistaja DD sõrmejälgi. DNAekspertiisiakti (ekspertiisiakt nr 16E-GE0784) kohaselt ei leitud kummaltki noalt, M. Šapovalovi kehalt, riietelt ega ka jalanõudelt tapetu bioloogilist materjali, samuti ei saa olla kindel, et M. Šapovalov ka ise kummagi noaga kokku puutus (ekspert on öelnud arvamuse p 1.1 ja 1.2 pakendis nr 4 oleva noa uurimise tulemusena vastavalt, et ei saa välistada ning et ei saa kindlalt välistada M. Šapovalovi bioloogilise materjali leidumist). Kokkuvõtvalt tulebki märkida, et DNA-eksperdi järeldused ei anna ka alust kumbagi nuga M. Šapovaloviga seostada. Kaitsja leiab, et eelkäsitletud tõendid ei saa kindlasti M. Šapovalovit süüstada, vaid tegemist on pigem teda õigustavate tõenditega. Ei ole eluliselt usutav, et mitmete sügavate haavadega tapmisest ei jää tapmiseks kasutatud nugadele (või noale) ning tapja riietele ega kehale tapetu bioloogilist 3
(10)materjali. Seda enam, et surnu kohtuarstliku ekspertiisakti arvamuse punktis 10 on ekspert teinud järelduse, et ohver püüdis ennast kaitsta. See tähendas meeleheitlikku rabelemist ning suure tõenäosusega pidi toimuma ka ründaja ja ohvri vaheline kehaline kontakt. Kaitsja vaidleb maakohtu järeldusele vastu, et süüdistatav võis nuge XX tapmise järgselt puhastada, kuna M. Šapovalov oli joobes ja lisaks rahustite mõju all, seega on vähetõenäoline, et ta oleks suutnud pärast tapmist ühtäkki kainelt kalkuleerida ja noa selliselt mõne minuti jooksul ära puhastada, et tapetu verd jm bioloogilist materjali üldse noale ei jäänud. Kaitsja leiab, et veel vähem usutav on keha ja riiete ning jalanõude täielik ja tulemuslik puhastamine verest joobes inimese poolt, kui tal on aega tapmispaigale minemiseks ja sealt tagasijõudmiseks ainult 14 minutit ning nn „tegutsemiseks“ kokku ainult 18 minutit. Maakohus on paraku selle küsimuse üldse käsitlemata jätnud, kuigi kaitsja on selle küsimuse korduvalt püstitanud (nii kaitseaktis, ekspertiisitaotluses kui ka kohtuvaidluse teesides). Sellises ulatuses „vedamine“ ei ole tänapäeva jäljeteaduse võimaluste juures võimalik, vähemalt vastupidise tõenäosust ei ole maakohus, prokurör ning uurijad vajalikuks pidanud, vaatamata kaitsja taotlusele, välja selgitada. Kaebuses analüüsitakse M. Šapovalovi poolt erinevatel ajahetkedel ehk nii eeluurimisel, kui ka kohtulikult arutamisel antud ütlusi koos teiste tõenditega ning maakohtu seisukohti. Kaitsja osundab, et eeluurimisel 26.06.16 ülekuulamisel eitas süüdistatav oma süüd ning väitis, et ta ei mäleta, et oleks kellelegi kallale tunginud. 27.06.16 ütlustes tunnistas süüdistatav end osaliselt süüdi. 22.08.16 antud ütlustes tunnistas ta end juba täielikult süüdi, väitis, et lõi meesterahvast noaga 3-4 korda. Maakohtus süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud ning rääkis, kuidas ta koduks olevast korterist väljus ning kuidas ta kinni peeti. Vahepealset ta ei mäleta. Samuti rääkis ta sellest, kuidas politseitöötajad nö aitasid tal sündmust mälus taastada. M. Šapovalovi kinnipidamise protokollist, mis on esimene allikas, millest nähtub tema seisukoht kuriteo toimepanemise kohta, nähtub, et ta eitab, et oleks üldse mingi kuriteo toime pannud. Maakohus on otsuses ekslikult märkinud, nagu tuleneks M. Šapovalovi vahistamismäärusest, et viimane olevat ennast süüdi tunnistanud. Vahistamismääruses on märgitud, et M. Šapovalov ennast süüdi ei tunnista. Pealegi ei saa vahistamismäärus olla tõendiks, tegemist on menetlusdokumendiga. Kaitsja veendumusel tuleb põhjendamiskohustuse rikkumiseks lugeda ka seda, et maakohus on üldja paljasõnaliselt väitnud, et M. Šapovalovi 27.06.16 ja 22.08.16 eeluurimisel antud ütlused riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavat on mõjutatud uurijate poolt ütlusi andma. Selle, et see nii võiski olla, teeb usutavaks asjaolu, et M. Šapovalovi 2. ja 3. ülekuulamine leidsid aset vastavalt 27.06.16 ja 22.08.16, kuid surnu ekspertiisiakt ja DNA-ekspertiisiakt on vastavalt dateeritud hilisemate kuupäevadega - 07.10.16 ja 05.09.16. Sõrmejälje ekspertiisiakt on dateeritud 24.08.16. Sellisel viisil ütluste saamise probleemiks ongi see, et ütlused on vastuolulised ja vastuolus ka teiste asjas kogutud tõenditega. Isik võidakse selliselt viia süü tunnistamiseni, kuid ütluste kvaliteet on selline, et need ei ole kasutatavad. Kaitsja märgib, et tuleb tõdeda, et menetletavas kriminaalasjas süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused väidetavalt tema poolt toime pandud kuriteo asjaolude kohta on vastuolulised, ebaloogilised ja vastuolus ka teiste asjas kogutud tõenditega. Kõigil ülekuulamistel on süüdistatav läbivalt rääkinud alkoholi ja rahustite koostarbimisest ning väga tihti kordub tema ütlustes fraas „ma ei mäleta“. Tema poolt antud erinevad ja vastuolulised ütlused tekitavad põhjendatud kahtluse, et süüdistataval esines 25.06.16 ööl vastu 26.06.16 mälulünk. Ka psühhiaatriaekspert VS poolt 17.05.17 kohtuistungil avaldatud seisukohad, mille kohaselt või esineda süüdistataval mälulünk, kinnitavad seda kahtlust. Kaitsja toob kaebuses välja tema hinnangul asja lahendamisel tähtsust omavad Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-87-11; 3-1-1-25-15; 3-1-1-131-13. Seejuures juhib kaitsja tähelepanu sellele, et maakohus on vastuolus eelviidatud Riigikohtu lahenditega lugenud usaldusväärseks süüdistava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused ning kui maakohus leidis, et süüdistatav kohtus valetas, siis oleks kohus pidanud tema ütlused tervikuna kõrvale jätma. Samuti viidatakse kaebuses lahendi nr 3- 4
(10)1-1-131-13, p-le 12 ja lahenditele nr 3-1-1-100-15; 3-1-1-10-11, p 21; 3-1-1-17-03, p 13; 3-1-1-1015; 3-1-1-10-11, p 26; 3-1-1-29-14; 3-1-1-114-13, p
  1. Kaitsja leiab kokkuvõtvalt, et tõendid on selle kohta, et süüdistatav läks nugadega kodust välja ja peeti ka kodu juures kinni. Samas ühtegi tõendit selle kohta, et ta kuriteopaigas oleks viibinud ja ohvriga kokku oleks puutunud, pole. Ilmselgelt ei piisa neist kaudsetest tõenditest, et teha tõsikindlat järeldust, et kuriteo pani toime süüdistatav. Mitmed muud asjas kogutud tõendid (ekspertiisiaktid ja tunnistaja SS ütlused) viitavad pigem sellele, et süüdistatav ei ole inkrimineeritud kuritegu toime pannud. Sündmuskoha lähedalt leiti nahktagi ja tühi pudeli (süüdistusaktis tõendina märgitud fototabel, fotod nr 49 - 57). Tuunistajana üle kuulatud vanemuurija JJ väitis, et see oli uurimist juhtinud prokuröri otsus, et lähtutakse süüdistatava ütlustest ning jope suhtes ekspertiisi ei määrata. Samas kriminalistid, kes teostasid toiminguid sündmuskohal, juhtisid mingil põhjusel koerajuhi just jope juurde, mis oli vaid ca 100 m kaugusel sündmuskohast. Tunnistaja JJ avaldas kahetsust, et tänavakaameratest abi polnud, sest sündmuskoht ei jäänud kaamerate ulatusse. Uurija rääkis ka mitmetest uurimisversioonidest, kuid jäädi ikkagi selle juurde, et süüdlane on süüdistatav. Samas ei nähtu kohtueelse menetluse toimikust, et oleks muid versioone uuritud. Kriminalistikaekspertiisi ei määratud uurija sõnul seepärast, et see oleks võtnud liiga palju aega ning DNA-ekspertiisi eelnimetatud jope osas ei määratud, kuna otsustati lähtuda süüdistatava ütlustest. Välja on jäetud selgitamata kuidas paiknes kannatanut rünnanud isik ohvri suhtes ohvrile löökide andmise ajal, kas ründaja tekitas rünnatavad haavad kahe või ühe noaga, milline oli noalöökide suund (kas ülevalt alla või alt ülesse jms), kas löögid sooritati vasaku või parema käega või mõlemaga ning kas ründajaid võis olla rohkem kui üks. Kaitsja leiab, et menetletavas kriminaalasjas eksisteerib kõrvaldamata kahtluste kogum, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning Mihhail Šapovalov KarS § 113 lg 1 järgi õigeks mõista. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  2. Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2017 toimunud istungil jäi apellatsiooni esitaja oma seisukohtade juurde, taotles täiendava DNA ekspertiisi tegemist sündmuskoha lähedalt leitud nahktagi ja tühja pudeli suhtes, kuna just nimetatud objektidest jäljekoer politsei kinoloogi juhtimisel võttis üles jälje, mis viis koera väidetavalt kuriteoga seotud noa (pakend nr 4) avastamiseni. Prokurör vaidles kaitsjale vastu ning avaldas, et kaitsja apellatsioonis nimetatud esemed ei ole puutumuses M. Šapovalovile süüks arvatud kuriteoga. Ringkonnakohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse täiendava DNA ekspertiisi tegemiseks kaitsja taotluses nimetatud esemete suhtes prokuröri poolt toodud põhjendusel. Kaitsja palus apellatsiooni rahuldada, kuna kriminaalasjas eksisteerib kõrvaldamata kahtluste kogum, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Prokurör palus jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata, kuna Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  3. 29.11.2017 ringkonnakohus uuendas oma määrusega kriminaalasjas kohtuliku uurimise

§ 307

lg 1 p 1 alusel, kuna leidis, et on tekkinud vajadus täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu. Maakohtus ülekuulatud tunnistaja KP ütlustest nähtub, et tema on politsei kinoloog, kes saabus 26.06.2016 jäljekoeraga sündmuskohale. Temale näidati prügikottide peal nahktagi ning sealt tuli jäljeajamist alustada. Koer võttis jälje üles ning leidis XXX maja juures noa (Kd I lk 50 pöördel). Ringkonnakohtu 13.11.2017 istungil selgitas prokurör vastuseks kaitsja taotlusele leitud nahktagi suhtes DNA ekspertiisi läbiviimiseks, et nimetatud nahktagi ei ole puutumuses toimepandud kuriteoga. Süüdistuse versiooni kohaselt kuriteoga on aga seotud koera poolt leitud nuga (pakend nr 4). Nimetatud noa suhtes viidi läbi DNA ekspertiis (16E-GE0784) ning nähtuvalt eksperdiarvamuse p- 5

(10)st 1.1 26.06.2016 sündmuskoha vaatluse käigus XXX maja eest leitud kööginoa kolmest DNA proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada M. Šapovalovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Keegi pooltest ei ole taotlenud käesolevas kriminaalasjas DNA tõenäoliku eksperdiarvamuse tegemist seoses ekspertiisiaktis nr 16E-GE0784 saadud mittekategoorilise tulemusega M. Šapovalovi suhtes. Kohtukolleegium leidis, et eelnimetatud tõenäolik ekspertarvamus on vajalik käesoleva kriminaalasja õigeks lahendamiseks ning selle kogumiseks kohtulik uurimine uuendada.
  1. 08.01.2018 toimunud kohtuistungil kuulas ringkonnakohus üle kohtuekspert MN (endise perekonnanimega P), kes 29.11.2017 kohtumääruse alusel esitas kohtule ekspertarvamuse täienduse DNA ekspertiisiaktile nr 16E-GE0784, mille kohaselt saadi tulemuseks, et antud DNA-profiili saamine on 108 (proovid A162869 ja A162874) ja 109 (proov A162973) korda tõenäolisem juhul, kui proovides A162869, A162973, A162874 leiduva bioloogilise materjali allikaks on M. Šapovalov ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Ekspert selgitas, et saadud DNA segaprofiilis on esindatud seejuures kõik M. Šapovalovil esinevad alleelid. Kaitsja jäi oma apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde, palus apellatsiooni rahuldada ning rõhutas, et kannatanu bioloogilist materjali ei ole avastatud ühelgi esemel, mis oleks kuidagi seotud süüdistatavaga. Samuti rõhutas kaitsja, et eksperdiarvamus on endiselt mittekategoorilises vormis. Prokurör vaidles kaitsjale vastu ning asus seisukohale, et kaitsja apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ning kaitsja apellatsioonis toodud väidetega, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ning küsitlenud kohtueksperti leiab, et apellatsiooni argumendid väärivad osaliselt tähelepanu, kuid sellele vaatamata ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist, kuna maakohus jõudis õigete lõppjäreldusteni M. Šapovalovi süüküsimuse ning tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas.
  3. Ringkonnakohus nõustub kaitsja apellatsioonis toodud kriitikaga, et maakohus on vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga lugenud usaldusväärseks süüdistava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Kaitsja märgib õigesti et, kui maakohus leidis, et süüdistatav kohtus valetas, siis oleks kohus pidanud M. Šapovalovi ütlused muudetud osas tõendikogumist kõrvale jätma. Kohtukolleegium osundab kohtupraktikas väljakujunenud arusaamale, et avaldades süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi

§ 289

lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama süüdistatava vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist süüdistatavat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb süüdistatava ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta (vt RKKK 3-1-1-63-13, p 20.2). Oma hilisemas praktikas asus Riigikohus seisukohale, et ütluste osaline arvestamine on teatud juhtudel siiski võimalik, näiteks võib ütluste osaline arvestamine kõne alla tulla eeskätt siis, kui ütlused tervikuna puudutavad mitut kuritegu ja diametraalsed vastuolud ilmnevad pelgalt ühe või mõne teo osas või ka juhtudel, mil mitut toimepanijat hõlmava süüteo puhul esinevad diametraalsed vastuolud üksnes isikute teopanuse osas (RKKK 3-1-1-131-13, p 13). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna maakohus seaduslikul alusel

§ 294p 1 kohaselt avaldas M.

Šapovalovi eeluurimisel antud ütlusi, siis ei ole mingit alust neid tõendikogumist kõrvale jätta vaid seetõttu, et süüdistatav ja kaitsja otsustasid keset kohtulikku uurimist oma kaitsetaktikat muuta ja siiski ristküsitluse käigus ütlusi anda. Selline maakohtu käsitlus rikuks süüdistatava kaitseõigust ning

§ 15lg 1 kohaselt kohtuliku arutamise vahetuse 6

(10)põhimõtet. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtul esines vaid seaduslik alus (

§ 294

lg 1) süüdistatava eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks ehk nende tõendina esitamiseks. Juhul, kui süüdistatav siiski otsustab ütlusi anda, siis vastuolude esinemisel kuuluvad tema eeluurimisel antud avaldatud ütlused üksnes kõrvutamisele kohtuistungil ristküsitluse käigus saadud ütlustega nende usaldusväärsuse kontrollimiseks. Maakohus peab aga süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel lähtuma varasemalt kujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt ei tule kohtul lahendada küsimust, millised sama süüdistatava ütlusi eelistada, vaid millises osas süüdistatava ristküsitlusel antud ütlusi saab usaldusväärseks tõendiks lugeda. Sellest tulenevalt saab M. Šapovalovi ütlusi arvestada tõendina vaid osas, mis on jäänud muutmatuks nii eel- kui ka kohtulikul uurimisel ehk osas, milles M. Šapovalov avaldas, et mäletab kuidas tarvitas koos vennaga kanget alkoholi, samas tarvitas rahusteid, väljus kodust kella 00.00 paiku ning peeti hiljem politsei poolt kinni (Kd I lk 91 pöördel).

  1. Kuigi maakohtu järeldused M. Šapovalovi süü küsimuse otsustamisel põhinevad suures osas M. Šapovalovi poolt eeluurimisel antud ning kohtulikul uurimisel avaldatud oma süüd ülestunnistavatel ütlustel, leiab kohtukolleegium, et nende tõendikogumist kõrvale jätmine ei mõjuta maakohtu poolt tehtud lõppjäreldusi, kuna kriminaalasjas on uuritud sellise kvaliteediga otseste ja kaudsete tõendite kogum, mis lubab üheselt tuvastada, et XX tappis just M. Šapovalov. 10.
  2. Maakohus uuris asitõendina süüdistatava venna DD 25.06.2016 kell 23.51 kõnet häirekeskuse hädaabinumbrile 112, milles viimane teatab, et tema vennal M. Šapovalovil on deliirium, ta on teistele inimestele ohtlik, kuna võttis kaasa kaks suurt nuga ning läks keskturu juurde, kus on kodutud. Väärib tähelepanu, et toimunud kõnes DD teatab häirekeskusele, et vend võib kellegi tappa ja rõhutab mitmel korral, et ta läks just kohta, kus kogunevad kodutud (Kd II lk 91-93). Tegemist on otsese tõendiga. Tunnistajana ülekuulamisel maakohtus avaldas DD, et teatas, et keskturu juures on kodutud, kuna see on üldteada asjaolu. Kohtukolleegium seab selles osas kahtluse alla DD ütluste siiruse, kuna nimetatud väide on vastuolus tema häirekeskusele tehtud kõne sisu ja iseloomuga. Hädaabinumbrile tehtud kõne sisust võib teha ainuvõimaliku järelduse, et ohus on eelkõige kodutud ja just nende kogunemiskohta tema agressiivne vend kahe suure noaga läks. DD avaldas häirekeskusele samuti, et tema vend võib kellegi tappa. Sellest võib teha järelduse, et Mihhail Šapovalov on vennale oma kavatsustest teada andnud. 10.
  3. Maakohus märkis, et avalikult kättesaadavatele andmetele (Google maps) tuginedes võis kuluda M. Šapovalovil elukohast sündmuskohale kõndimiseks kuni 7 min. Kohtukolleegium kontrollis üle sama rakenduse (Google maps) kaudu sündmuskoha kauguse süüdistatava elukohast ning tuvastas, et XXX ja Torupilli 2 ees asuva pingi vaheline vahemaa, mille peal oli leitud XX surnukeha, on 270 m ning rakenduse poolt pakutud kõndimise ajakulu (Kreutzwaldi tn kaudu nagu selgitas DD kohtuistungil) on 3 minutit. DD ütlustest nähtub, et ta helistas politseisse M. Šapovalovi lahkumise järgselt kell 23.51 (Kd I lk 41). See tähendab, et M. Šapovalov ei jõudnud sündmuskohale varem kui kell 23.
  4. Kõne häirekeskusele juhuslikult möödujalt pussitatud inimese kohta Tartu maanteel saabus 26.06.2016 kell 00.
  5. Kohtukolleegium märgib, et tõendusliku tähendusega XX ründe- ja tema surmaaja tuvastamiseks on XX elustamiskaart, millest nähtub, et XX leiti juba surnuna. Tallinna kiirabi on alustanud viimase elustamisega kell 00.21 ning kliinilise surma eeldatavaks ajaks on selleks hetkeks märgitud 10 minutit (Kd II lk 3). See tähendab, et XX kliiniline surm saabus kella 00.11 paiku ehk vahetult enne kiirabi väljakutset, mis toimus kell 00.
  6. Ülaltoodud andmetest nähtub, et XX rünnati ühe või mitme noaga (Kd II lk 14) ajavahemikul 25.06.2016 kell 23.54 kuni 26.06.2016 kell 00.
  7. M. Šapovalov oli kahtlustatavana kinni peetud tema elukoha juures aadressil XXX 26.06.2016 kell 00.22 (Kd II lk 76). Väärib tähelepanu, et üks nugadest leiti 26.06.2016 jäljekoera poolt hiljem just 7

(10)süüdistatava elukoha XXX maja eest muru seest. See nuga pakendati menetleja poolt pakki nr 4 (Kd II lk 101). Sarnaselt maakohtuga on kohtukolleegium veendumusel, et aeg kannatanu tapmisest kuni M. Šapovalovi kinnipidamiseni oli piisav selleks, et M. Šapovalov saaks noad verest puhastada ning maha visata. Kriminaalasjas on tuvastatud, et mõlemad noad, mis DD ütluste kohaselt olid M. Šapovalovi poolt kaasa võetud, leiti Šapovalovite elukoha (XXX) vahetust lähedusest aadressil XXX ja 9 majade ees olevatelt haljasaladelt, üks nendest mulla sisse torgatuna. Väärib märkimist, et kohtueksperdi selgituste kohaselt sisaldub mullas selliseid osi, mis takistavad DNA-profiili määramist, sellega võib olla seletatav asjaolu, et kannatanu DNA-d nugadel ei leitud. 10.
  1. Surnu ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamuse kohaselt surnul avastatud torke-lõikehaavade morfoloogilisi iseärasusi arvestades on neid võimalik tekitada mõlema ekspertiisiks esitatud noaga (teine nuga avastati 28.06.2016 täiendava sündmuskoha vaatlusel aadressil Lastekodu 9 ees asuva lillepoti mullapinnases ning pakendatud nr 10 all), kuid tõenäolisem on nende tekitamine noaga pakendis nr 4 (Kd II lk 14). 10.
  2. Vastuseks kaitsja argumendile, et nii verise tapmise puhul ei ole eluliselt usutav, et peatselt kinnipeetud süüdistataval ega viimase elukoha lähedalt leitud nugadel ei avastatud kannatanule kuulunud verd, märgib kohtukolleegium järgmist. Nähtuvalt surnu ekspertiisiakti eksperdiarvamusest ei ole täpselt võimalik kindaks teha kannatanu kehaasendit tervisekahjustuse tekitamise ajal, kuid on alust arvata, et vähemalt osad vigastustest on tekitatud lamavas asendis (kõhuli või paremal küljel) olevale kannatanule. Ekspertiis tuvastas samuti XX surnukeha verest 1,17 mg/g ja silma klaaskehavedelikust 1,71 mg/g etanooli, verest 0,41 mg/g ja silma klaaskehavedelikust 0,57 mg/g atsetooni, verest 0,52 mg/g silma klaaskehavedelikust 0,64 mg/g isopropanooli (Kd II lk 14). Kohtukolleegiumi veendumusel selliste ainete ja sellistes kogustes sisaldus kannatanu bioloogilistes vedelikes on tunnistuseks sellele, et kannatanu tarvitas ebakvaliteetseid alkohoolseid jooke, mille tarvitamisest tekkiv joove on tavalisest oluliselt raskem. Sellist veendumust toetavad maakohtus ülekuulatud tunnistaja II ütlused, millest nähtub, et XX ja LL tarvitasid tema juuresolekul odekolonni kuni viimase trammini ehk kellani 00.00 (Kd I lk 51). Nähtuvalt tunnistaja SS ütlustest lahkusid IŠ ja LL, kui XX jäi nagu alati pingi peale magama (Kd I lk 60 pöördel). Ülalnimetatud tõenditest võib teha ainuvõimaliku järelduse, et süüdistatav ründas noaga pingil lamavat ja juba magavat kannatanut. Asjaolu, et torke-lõikehaav vasaku küünarvarre sirutuspinnal võis olla eksperdiarvamuse järgi tekitatud enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel ei tähenda, et XX pidi lamavat asendit enesekaitseks muutma, vaid viitab üksnes sellele, et oma seisundist tulenevate võimete piires üritas kannatanu end lamades noalöökide eest kaitsta. Versiooni kannatanu ühel kohal lamavas asendis olemisest noalöökide tekitamise ajal toetab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ning fototabel selle juurde (Kd II lk 100-129), millest nähtub, et verejäljed on avastatud ainult pingi ning verest imbunud jope all, mis oli kannatanu seljast ära võetud temale erakorralise meditsiiniabi osutamise käigus. Kohtukolleegium on seega seisukohal, et kuna tõendamist on leidnud, et tapmise ajal oli XX vastupanuvõimetu ning võis magada, siis on loogiliselt seletatav, miks süüdistatava riietel ning jalatsitel ei ole avastatud kannatanu verd. Viimane ei osutanud M. Šapovalovile mingisugustki vastupanu. 10.
  3. Maakohus märkis oma otsuses, et DD ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga (XXX) on tõendatud, et pakendisse nr 4 pakitud noa võttis M. Šapovalov kodust kaasa ja ründas sellega kannatanut. Maakohus märkis, et DNA ekspertiisi kohaselt XXX maja juures olevalt haljasalalt leitud noa teralt ja käepidemelt võetud proovidest saadud tulemuste alusel ei saa välistada sellel M. Šapovalovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. 8
(10)Kaitsja versiooni kontrollimiseks, et nimetatud nuga ei pruugi olla M. Šapovaloviga seotud, kuna oli leitud jäljekoera poolt, kes tunnistaja koerajuht Kristi Pai ütluste kohaselt alustas jälje võtmist temale näidatud prügikottide peal oleva nahktagi juurest, (mis süüdistuse versiooni kohaselt ei ole üldse puutumuses uuritava kuriteoga) küsitles ringkonnakohus DNA kohtueksperti. Ekspert esitas ringkonnakohtule eksperdiarvamuse, milles arvutas tõenäosuse suhte, et XXX ees leitud noalt leitud DNA võib kuuluda M. Šapovalovile. Kohtukolleegiuim märgib, et DNA-eksperdi arvamuse tõendina kasutamisel tuleb arvestada, et

§ 60

lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab

§ 60

lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist

§ 7

lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNA-ekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada (RKKK 3-1-1-29-14, p 12) 08.01.2018 toimunud kohtuistungil kuulas ringkonnakohus üle kohtuekspert MN (endise perekonnanimega P), kes 29.11.2017 kohtumääruse alusel esitas ringkonnakohtule ekspertarvamuse täienduse DNA ekspertiisiaktile nr 16E-GE0784, mille kohaselt saadi tulemuseks, et pakendis nr 4 olevalt (XXX leitud) noalt tuvastatud DNA-profiili saamine on 108 (proovid A162869 ja A162874) ja 109 (proov A162973) korda tõenäolisem juhul, kui proovides A162869, A162973, A162874 leiduva bioloogilise materjali allikaks on M. Šapovalov ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Esimene hüpotees kolmest tundmatust isikust ja teine hüpotees M. Šapovalovist ning kahest tundmatust isikust püstitati seetõttu, et tegemist on DNA segaprofiiliga, milles on kolme erineva isiku DNA profiililid, seejuures saadud DNA segaprofiilis on esindatud kõik M. Šapovalovil esinevad alleelid. Ekspert selgitas samuti, et DNA tõepärasuhte ekspertiis viiakse läbi Eesti populatsiooni alleelisageduste põhjal. Saadud tõepära suhte number 109 on Eesti populatsioonist oluliselt (ligi 770 korda) suurem number. 10.6. Kohtukolleegium on seega seisukohal, et võttes arvesse tuvastatud tõenäosust, et leitud noalt avastatud DNA kuulub M. Šapovalovile, aga samuti seda, et nuga leiti tema elukoha ees aadressil XXX, kus M. Šapovalov ka varasemalt kinni peeti ning tema venna DD ütlusi, et M. Šapovalov lahkus kodust kahe suure kööginoaga, on väljaspool igasugust kahtlust, et M. Šapovalov lahkus kodust just selle noaga. 10.7. Menetletavas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud (eelkõige DD kõnega hädaabinumbrile), et alkoholijoobes ning agressiivne M. Šapovalov lahkus kodust kahe suure kööginoaga keskturu poole kodutute juurde ning võib kedagi tappa. 20 minutit peale M. Šapovalovi lahkumist 270 m kaugusel 9

(10)tema elukohast avastati Tartu mnt pingil kodutu XX surnukeha, kes oli vahetult enne tema leidmist surnuks pussitatud. M. Šapovalov peeti politsei poolt aadressil XXX ees kinni peale XX surnukeha avastamist 8 min hiljem. Veidi hiljem, M. Šapovalovi elukoha aadressil XXX maja ees leiti nuga, mis oli tema poolt varasemalt kodust kaasa võetud. Kohtuekspert on asunud seisukohale, et surnul avastatud torke-lõikehaavu on tõenäolisemalt tekitatud just selle noaga, kuid pole välistatud, et vigastusi tekitati ka noaga, mis leiti 28.06.2016 Lastekodu 9 maja juures asuva lillepoti mullapinnasest. Kohtukolleegium on seisukohal, et tuginedes eelpool nimetatud tõenditele ja asjaoludele saab tulla ainuvõimalikule järeldusele, et XX tappis just M. Šapovalov. Kohtukolleegium märgib ka seda, et avalikest statistilistest andmetest lähtuvalt pandi Harjumaal 2016. aastal toime 18 tapmist. Valdav osa tapmistest on olnud nn olmetapmised. (http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_ est_web_0.pdf , lk 36). Uuritav kuritegu ei kuulu nn olmetapmiste hulka. Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina

§ 63lg 1 tähenduses (vt RKKK nr 3-1-1-72-13, p 14).

Kohtuotsus saab

§ 60

lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kohtukolleegium leiab, et lisaks eelpool hinnatud tõenditele ja asjaoludele, pole eluliselt usutav, et samal lühikesel ajavahemikul, kui agressiivne ja purjus M. Šapovalov lahkus kodust kahe suure noaga kodutute juurde, võis keegi eeluurimise poolt tuvastamata jäänud kolmas isik pussitada M. Šapovalovi elukoha vahetus läheduses kodutut XX surnuks praktiliselt samasuguste nugadega nagu M. Šapovalov kodust kaasa võttis.

  1. Esitatud apellatsioonis ei vaidlustanud kaitsja eraldi M. Šapovalovi süüvõimet seoses viimasel väidetavalt esinenud mälulüngaga. Kaitsja viitab väidetavale mälulüngale üksnes seoses versiooniga, et M. Šapovalovit veendi eeluurimisel, et just tema on kuriteo toimepanija, seega tema eeluurimisel antud ütlused on ebausaldusväärsed. Kohtukolleegiumi veendumusel on maakohus tuvastanud ainuõigesti, et M. Šapovalov on süüvõimeline ning pani talle inkrimineeritava kuriteo toime tavalises alkoholijoobes. Kohtu veendumusel andis M. Šapovalov endale aru kuhu ta läheb, mida ning kuidas ta kavatseb teha, millest annab tunnistust tema venna DD kõne hädaabinumbrile M. Šapovalovi tegevuse ja kavatsuse kirjeldusega.
  2. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellandi poolt nimetatud ja

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 24.

augusti 2017 otsuse Mihhail Šapovalovi suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.