KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar ja Einar Vene 14. märts 2018, Tartu Haldusasi Oleg Kultajevi kaebus Sillamä

) § 45 lg 5 ja § 47 lg-d 1 ja

1. 3.
2. Sillamäe linna põhimääruse § 25 lg 1 sätestab, et volikogu kokkukutsumisel saadetakse linnakantselei poolt volikogu liikmetele elektrooniline kutse koos päevakorraga ja õigusaktide eelnõudega ning vastavad selgitavad materjalid vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt avalikustatakse volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalide linnakantseleis ja linna veebilehel hiljemalt neli päeva enne istungi algust. Põhimääruse § 26 lg 4 järgi kinnitatakse volikogu istungi päevakord poolthäälte enamusega. Põhimääruse § 31 lg-d 1–4 reguleerivad õigusakti eelnõu esitamist ja sellele esitatavaid nõudeid.

§ 45

lg-ga 5 sätestatakse volikogu otsuste tegemisel nõutav häälteenamus.

§ 47

lg 1 ls 3 kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

§ 47

lg 13 kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valmisliitude esindajate osakaalu volikogus. 3.

1. Kaebus on esitatud nii kaebaja enda kui ka teiste volikogu liikmete kaitseks. Teiste isikute õiguste kaitseks kaebuse esitamiseks ei ole kaebajal kaebeõigust. Kui kaebaja vaidlustab talle kui volikogu liikmele kuuluvate õiguste rikkumist, on tegemist haldusorgani sisese vaidlusega. Suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel, ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhtega. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei saa kasutada haldusõiguslikke kaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-55-04, p 14). Volikogu alatiste komisjonide kinnitamise otsuse haldusesiseseks aktiks olemist on kinnitanud ka Riigikohus
4. detsembri
5. a määruse asjas nr 3-3-1-74-08 p-s
6. 3.
7. Halduskohus selgitas, et vaidlus tuleb lahendada kohases haldusmenetluses. Kaebaja saab pöörduda taotlusega Justiitsministeeriumi poole, et see teostaks

§ 66lg-s 1 sätestatud järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle.

Kaebajal on võimalik alustada ka umbusaldusmenetlus volikogus

§-s 46 sätestatud korras. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. O. Kultajev esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse tühistada. Kaebaja vaidlustab enda kui konkreetse volikogu liikme õigust olla volikogu alatise komisjoni liige. Selline kaebus kuulub lahendamisele halduskohtus. Halduskohtu viited Riigikohtu lahenditele on asjakohatud, kuna hetkel ei ole tegemist analoogset vaidlusetega, sest kaasuse asjaolud ei lange kokku. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
6. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et kaebuses esitatud asjaolude pinnalt on õige järeldada, et tegemist on sisesuhtega, millest tekkinud vaidlusi ei saa lahendada halduskohtus. Riigikohtu halduskolleegiumi
7. novembri
8. a otsuses asjas nr 3-3-1-55-04 oli tegemist küll teabenõudega, mille kohaliku omavalitsuse volikogu liige oli esitanud kohaliku omavalitsuse organile, kuid sellest lahendist tuleneb põhimõte, mida saab kohaldada üleüldiselt sellistele suhetele, mis on tekkinud kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. Õigus saada teavet tuleneb samuti kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaadist, nagu ka õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Seega on kaebuses kirjeldatud asjaoludel tekkinud vaidlused lahendatavad teistsuguse korra kohaselt, kuna vaidlustatud otsustega ei reguleerida suhteid, mis on suunatud kohaliku omavalitsuse organist väljapoole, vaid tegemist on sisesuhete reguleerimisega.
9. Kaebaja tasus määruskaebuse kohaselt selle esitamisel riigilõivu 15 eurot. Vastavalt
10. jaanuaril 2018 jõustunud seadusemuudatusele ei võeta riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt haldusasjas määruskaebuse esitamisel enam riigilõivu. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 neljanda lause kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Sama lõike viienda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot kaebajale. Kuna asja materjalide juures puudub info kaebaja arvelduskonto numbri kohta, siis tuleb kaebajal ringkonnakohtule teatada arvelduskonto number, kuhu tagastamisele kuuluv riigilõiv kanda.
11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb O. Kultajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
12. detsembri
13. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3