← Eesti

1-17-2647/46

Obsah (4)§ 27§ 32§ 5§ 34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tar

) tulenev õigus käsutada ühingu raha ilma üldkoosoleku (liikmete) kooskõlastuseta.

§ 27ei piira juhatuse liikme õigusi majandustegevuse teostamisel.

Seetõttu ei viita kohtu tuvastatud X. i pangakontol olnud raha kasutamine deebetkaardi abil kuriteo tunnustele. X. i üldkoosolek kinnitas kõik S. Efremova ametiaja jooksul koostatud majandusaasta aruanded ilma märkusteta. Mittetulundusühingu juhatuse liikme vastutust reguleerib

§ 32

. Maakohtu otsuses pole süüdistatavale süüks arvatud konkreetset ametikohustuste rikkumist, millega oleks X. ile kahju tekitatud. Selle asemel väidetakse, et S. Efremova kasutas X. i sularaha, omamata selleks alust. S. Efremova X. i juhatuse liikmena kasutas ühingu raha ja tegi ühingu objektide renoveerimiseks tehinguid juhatuse liikme seaduslike õiguste raames. Süüdistusest ega maakohtu otsusest ei nähtu, milliste tehingutega süüdistatav raha omastas ja millisel seaduslikul alusel pidi süüdistatav ühingule tagastama ühingu objektide renoveerimise käigus kulunud raha.

  1. Süüdistusest võib järeldada, et S. Efremovale heidetakse ette ühistule kahju tekitamist juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega. Selline käitumine võib vastata KarS §-s 2172 ette nähtud kuriteo tunnustele, kuid praegusel juhul pole tuvastatav suure varalise kahju olemasolu. Maakohus pole kuritegude konkurentsile tähelepanu pööranud.
  2. Maakohus rikkus S. Efremovat süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust. S. Efremova pole end süüdi tunnistanud. Ta kasutas X. i deebetkaardiga välja võetud raha, et maksta ühingu elektriseadmeid renoveerinud töölistele. Kõik X. i objektide renoveerimistööd on kinni makstud ja pretensioone renoveerimise tulemuste osas pole keegi esitanud. Juhatuse uue liikme O. K arvamus S. Efremova töö tulemuste kohta on subjektiivne. Reaalset kahju X. ile pole tekkinud. Raha võidi kulutada renoveerimistöödele. Maakohus lükkas põhjendamatult tagasi süüdistatava esitatud kirjalikud tõendid. Kohus arvestas lubamatult revisjoniaktiga, mis on koostatud

§ 5(8) 34 lg 11 nõudeid rikkudes, kuna need on allkirjastanud X.

i juhatuse uus liige O. K ja raamatupidaja J. V. Kriminaalmenetluse alustamiseks puudus nõuetekohane ajend ja alus. Prokuratuuri apellatsioonivastus

  1. Prokuratuur palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  2. Apellandi viide

§-le 27 pole asjakohane. Ei ole vaidlust selles, et mittetulundusühingu juhatuse liikmena omas S. Efremova ühingu huvides õigust käsutada ühingu raha ilma täiendavate kooskõlastusteta. Tegu, mida S. Efremovale ette heidetakse, seisnes aga selles, et süüdistatav ei käsutanud X. i raha mitte ühingu, vaid enda huvides, pannes seega toime omastamise. Juhatuse liikmel ei ole õigust käsutada mittetulundusühingu vara isiklikes huvides.

  1. Ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet ei ole rikutud. Süüdistataval on olnud erinevates menetlusstaadiumites võimalus esitada tõendeid, sh kirjalikke dokumente, mis kinnitaksid seda, et ta kasutas X. i vara ühingu huvides. Selliseid tõendeid süüdistatav aga ei esitanud. Süüdistatav andis menetluse käigus vastuolulisi ütlusi ega ole suutnud neid vastuolusid mõistlikult põhjendada. Lisaks on vastuolud ilmnenud ka süüdistatava ütluste ja teiste tõendite vahel. Kaitsja arvamus
  2. S. Efremova kaitsja Sergei Belov esitas prokuratuuri apellatsioonivastuse kohta kirjaliku arvamuse, milles ta palub prokuratuuri seisukohad tagasi lükata ja apellatsiooni rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Maakohus tegi talle esitatud tõendite alusel kindlaks, et S. Efremova võttis X. i pangakontolt, ühingu liikmetelt ja kassast sularaha, mis kuulus X. ile, kuid mille kohta pole usaldusväärseid andmeid, et S. Efremova kasutanuks seda raha X. i tegevuse tarbeks või siis tagastanuks selle raha X. ile. Samuti tasus süüdistatav X. i pangakontolt ühingu tegevusega mitteseotud ostu (arve) eest ja tegi alusetu ülekande enda pangakontole.
  4. S. Efremova väidab, et ta kasutas X. i raha selle juriidilise isiku huvides. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et süüdistatav, kes esitab versiooni, et juriidilise isiku pangakontolt võetud sularaha kasutati juriidilise isiku huvides (ehkki kuludokumendid selle kohta puuduvad), peab selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. jaanuari
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 22;
  7. detsembri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 16.7 ja
  9. juuni
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-46-10, p 8.4).
  11. S. Efremova ei ole tõendanud ega loonud menetlejale reaalset võimalust kontrollida versiooni, et ta kasutas süüdistuses omastamise objektina käsitatud raha X. i huvides. Kuludokumente, mis kinnitaksid süüdistuses märgitud raha kasutamist X. i tegevuseks, pole leitud. Samas ei ole süüdistatav esitanud või viidanud ka mingitele muudele tõenditele, mis kinnitaksid, et vaatamata 6

(8)kuludokumentide puudumisele kasutati raha siiski X. i huvides. Seda asjaolu ei tõenda ka S. Efremova poolt maakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, mille maakohus asjasse mittepuutuvatena tõendikogumist välja jättis. Süüdistataval olnuks võimalik selgitada, konkreetselt kellele ja milliste kaupade või teenuste eest tasumiseks ta süüdistuses omastamise objektina käsitatud summasid kasutas. Seda S. Efremova aga ei teinud. Seega polnud menetlejal ka võimalik kontrollida väidet, et raha kasutati X. i huvides. Maakohtu istungil prokuröri küsimustele vastates märkis S. Efremova, et ta ei mäleta, milleks tal oli vaja
  1. aastal X. i pangakontolt sularaha võtta.
  2. aastal välja võetud sularaha kohta selgitas süüdistatav, et oli vaja „midagi“ tasuda. Süüdistatav kinnitas küll, et isiklikul eesmärgil ei ole ta X. i raha võtnud ja viitas ka ühistu huvides tehtud tööde eest maksmisele, kuid jäi seejuures ebamääraseks ja üldsõnaliseks ega esitanud enda väiteid kinnitavaid tõendeid. (KoTo, kd 2, tl 80 pöördel–81)
  3. S. Efremova kaitseversiooni usutavust murendab veelgi tõik, et süüdistatav andis maakohtus X. i raha kasutamise kohta ütlusi, mis olid mitmes olulises küsimuses vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Nii väitis süüdistatav maakohtus, et pärast X. i juhatusest lahkumist ei jäänud tema kätte mitte mingisugust ühistu vara. KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel avaldatud S. Efremova kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt jäi tema kätte aga 800 eurot X. ile kuuluvat sularaha. (KoTo, kd 2, tl 81–82) Pärast kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, väitis süüdistatav, et ta maksis pärast X. i juhatusest lahkumist tema kätte jäänud ühingu raha eest ära ühingu võlgnevuse OÜ H ees (KoTo, kd 2, tl 85 pöördel). Usutavat seletust selliste vastuolude kohta oma ütlustes süüdistatav ei andnud. Samuti olid S. Efremova kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused omavahel vastuolus küsimuses, millised dokumendid ta uurijale üle andis (KoTo, kd 2, tl 88–89 pöördel). S. Efremova ütluste vastuolulisuse tõttu jättis maakohus need tõendikogumist välja.
  4. Sellises olukorras luges esimese astme kohus kolleegiumi hinnangul õigustatult tõendatuks, et S. Efremova ei kasutanud süüdistuses märgitud raha mitte ühingu, vaid enda tarbeks. Mitte miski apellatsioonis märgitust ei anna mõistlikku alust maakohtu sellist järeldust kahtluse alla seada. Apellandi väide, et tema poolt X. i nimel tellitud renoveerimistööde kohta pole pretensioone esitanud, ei kinnita, et süüdistuses omastamise objektina käsitatud sularaha kulus renoveerimistöödele. Ühtlasi pole apellatsioonis vaidlustatud maakohtu järeldust, et X. i pangakontolt kaardiga tasutud Y. AS-i
  5. mai
  6. a arve nr 13914 (KoTo, kd 1, tl 41) ei ole seotud X. i tegevusega. Kolleegium märgib, et selle arve alusetu tasumine X. i rahast täidaks isegi eraldivõetuna KarS § 201 lg-s 1 ette nähtud kuriteo koosseisu.
  7. Apellant leiab, et X. i juhatuse liikmena oli tal seadusest tulenev õigus käsutada ühingu raha ilma üldkoosoleku (liikmete) kooskõlastuseta. Kolleegium märgib, et see, et juriidilise isiku juhatusel on seadusest ja ametilepingust tulenev õigus ning kohustus juriidilist isikut juhtida ja esindada, sh juriidilise isiku nimel tema vara käsutada ja kohustusi võtta, ei anna juhatuse liikmele õigust juriidilise isiku vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. juuni
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-43-13, p 24). Juhatuse liikme poolt juriidilise isiku vara kasutamine enda või kolmanda isiku tarbeks on üldjuhul KarS § 201 mõttes ebaseaduslik, kuna see rikub juriidilise isiku ja juhatuse liikme vahelisest sisesuhtest tulenevaid kohustusi, eeskätt 7
(8)tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 35 ja ka

§ 32lg-s 1 ette nähtud juhatuse liikme üldist hoolsus- ja lojaalsuskohustust. 25. Põhjendamatu on ka apellandi viide Kar

S §-le 2172. KarS § 2172 lg 1 sätestab otsesõnu, et usalduse kuritarvitamise koosseis on kohaldatav üksnes juhul, kui puudub KarS §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. See, kui mittetulundusühingu juhatuse liige kasutab talle usaldatud ühingu raha pädeva organi (üldkoosoleku) nõusolekuta enda või kolmanda isiku tarbeks, on käsitatav juhatuse liikme

§ 32

lg-st 1 tulenevate kohustuste rikkumisena ja ühtlasi ka teise isiku vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamisena KarS § 2172 lg 1 mõttes. Samas välistab KarS § 201 kui erinormi kohaldumine sellises olukorras KarS § 2172 lg 1 kohaldamise (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-84-10, p-d 26–27 ja 2. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-23-14, p 19). 26.

§ 34lg 11 väidetav rikkumine X.

i revisjoniaktide koostamisel ei muuda neid kriminaalmenetluses lubamatuks tõendiks. Esmalt tuleb silmas pidada, et osutatud sätte mõtte kohaselt on keelatud see, kui revidendiks või audiitoriks on isik, kes on või oli mittetulundusühingu juhatuse liige või raamatupidaja revideeritaval või auditeeritaval perioodil. Normi eesmärk on vältida olukorda, kus isik kontrolliks iseenda tegevust.

§ 34

lg 11 rikkumisega ei ole aga tegemist siis, kui mittetulundusühingu juhatuse liige või raamatupidaja revideerib või auditeerib perioodi, mil ta ise veel ei olnud juhatuse liige või raamatupidaja. O. L. revideeritud perioodil X. i juhatusse ei kuulunud, järelikult ei saa rääkida ka huvide konfliktist, mille vältimisele

§ 34lg 11 on suunatud.

Sõltumata eeltoodust leiab kolleegium, et isegi

§ 34

lg 11 nõuete rikkumine ei too automaatselt kaasa revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kriminaalmenetluses tõendina kasutamise lubamatust. Käesolevas kriminaalasjas ei moodusta vaidlusalused revisjoniaktid S. Efremova süüditunnistamise aluseks olevast tõendikogumist ka kuigivõrd kaalukat osa.

  1. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et ükski apellandi väidetest ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsuse muutmata ja S. Efremova apellatsiooni rahuldamata. Andmeid apellatsioonimenetluse kulude kohta pole ringkonnakohtule esitatud. Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.