← Eesti

3-15-443/37

Obsah (6)§ 180§ 114§ 182§ 5§ 108§ 109

3-15-443 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 9.veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-443 Haldusasi Mahefarm OÜ kaebus Vet

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 1 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1.22.10.2014 ja 26.10.2014 teostasid Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) Harjumaa Veterinaarkeskuse (HVK) järelevalveametnik Kreete Pello, volitatud veterinaararst Vladimir Harkovski ja VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar järelevalvetoiminguid OÜ Mahefarm üle, tuvastatu fikseeriti 27.10.2014 kontrollaktis nr 01218-14/089 ( I kd tl 12-17). Kontrollaktiga tehti OÜ-le Mahefarm järgmised ettekirjutused; Ettekirjutusega nr 1 pandi kaebajale kohustus esitada hiljemalt 30.11.2014 PRIA-le andmed kitsede ja küülikute pidamise lõpetamise kohta; Ettekirjutusega nr 2 pandi kaebajale kohustus koostada ja esitada hiljemalt 30.11.2014.a. arvestus farmis peetavate sigade ja nende liikumise kohta 2013.a. ja 2014.a. Ettekirjutusega nr 3 pandi kaebajale kohustus esitada PRIA-le tõesed ja kontrollitud andmed sigade arvu kohta seisuga 01.05.2014.a. hiljemalt 30.11.2014.a. Ettekirjutusega nr 4 pandi kaebajale kohustus esitada kõigi lammaste märgistamise korral PRIAle taotlus lamba andmete kandmiseks loomade registrisse 7 päeva jooksul lamba märgistamisest arvates. Ettekirjutusega nr 5 pandi kaebajale kohustus pidada alates 20.11.2014.a. nõuetekohast arvestust põllumajandusloomale manustatud ravimite kohta ning tagada aruande kättesaadavus kaebaja tegutsemiskohas. Ettekirjutusega nr 6 pandi kaebajale kohustus teavitada piirkonda teenindavat veterinaararsti või riiklikku järelevalvet loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest. Ettekirjutusega nr 7 pandi kaebajale kohustus luua tingimused haigete loomade tervetest loomadest eraldi hoidmiseks. Ettekirjutusega nr 8 pandi kaebajale kohustus tagada, et kõik hukkunud või hädatapetud loomade korjused jm loomsed kõrvalsaadused viiakse farmist välja selleks tunnustatud ettevõttesse ilma asjatu viivituseta, samuti tagada nõuetekohaste saatedokumentide koopiate kättesaadavus tegutsemiskohas. Ettekirjutusega nr 9 pandi kaebajale kohustus tagada nõuetekohane loomade fikseerimine ja abistamine, et läbi viia riikliku loomatauditõrje programmi rakendusmeetmete raames teostatavad diagnostilised uurimised. Ettekirjutusega nr 10 pandi kaebajale kohustus võimaldada regulaarselt ja vastavalt vajadusele läbi viia riikliku järelevalve toiminguid Mahefarm OÜ-s ja tagada igakülgne abi järelevalveametniku õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel. 2.VTA kontrollaruande nr 14-0241-VTA lisalehtede ( I kd tl 18-23 pöördel) kohaselt on need koostatud loomade identifitseerimise ja registreerimise nõude kohta, veterinaarravimite kasutamise nõude kohta, toiduohutuse nõude kohta , loomatervise nõude kohta ja loomaheaolu nõude kohta. Kokku vormistati algselt kontrollaktiga nr 01-218-14/089 tuvastatud asjaoludele tuginevalt koostatud kontrollaruandele 12 lisalehte rikkumiste kohta. 3.OÜ Mahefarm esitas 5.12.2014 VTA peadirektorile vaide VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse kontrollakti tühistamiseks. 13.01.2015 teostasid VTA ametnikud kontrolltoiminguid OÜ-s Mahefarm, juures viibis HVK juhataja V.Vahesaar.Kontrollkäigu eesmärgiks oli hinnata olukorda kohapeal ja kontrollida 2 Mahefarm OÜ poolt vaides toodud väiteid. VTA 22.01.2015 ( dokumendil ilmselgelt ekslikult märgitud aastaarvuks 2014) vaideotsusega nr 2 (I kd tl 79-82) jäeti vaie rahuldamata ja tehtud ettekirjutused jõusse, samas korrigeeriti lisalehti ning algsest kontrollaruande 12-st lisalehest jäi kehtivana CCS infosüsteemi alles 4 lisalehte. 4.Mahefarm OÜ esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule Veterinaar- ja Toiduameti 22.01.2014 vaideotsuse nr 2 ning kontrollakti nr 01-218-14/089 ja selle alusel koostatud lisalehtede tühistamise nõudes. II POOLTE SEISUKOHAD A.KAEBUSE PÕHJENDUSED 5.VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse 22.10.2014.a. kontroll oli reageering kaebaja kaebusele, mis oli esitatud HVK järelevalveametniku A. Raie varasema tegevuse peale. Kontrolli tulemusel koostatud kontrollaktiga ja lisalehtedega tehti kaebajale kümme otsitud ettekirjutust ja kaksteist liialdatud hinnanguga rikkkumist, mille põhjal tehti omakorda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile PRIA-

  1. le)ettepanek vähendada kõiki põllumajandustoetusi 15+15%. PRIA poolt OÜ Mahefarm kõikide põllumajandustoetuste vähendamisega 30 % sattus ohtu ettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus. 6.Kuivõrd kontrollaktiga 01-218-14/089 on koostatud kohustuslike nõuete lisalehed, on kaebaja seisukohal, et nimetatud kontrollakt ja PRIA-le esitatud lisalehed on koostatud kohustuslike majandamisnõuete kontrolli raames.Kuigi lisalehtedel on märgitud, et tegemist on kontrollakti nr 14-0241-VTA lisalehtedega, ei ole sellesisulist kontrollakti kaebajale esitatud. Kontrollakt 01-218-14/089 koos lisalehtedega ja vaideotsus tuleb tühistada, sest kontrollakti, lisalehtede ja vaideotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud puuduvad ning kontrollaktis märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele. 7.Oluliselt on rikutud kohapealse kontrolli läbiviimise reegeleid. 22.10.2014.a. ja 26.10.2014.a. toimus OÜ-s Mahefarm kohustuslike majandamisnõuete kohapealne kontroll. Nimetatud kontrolli läbiviimist reguleerib VTA peadirektori 26.08.2014 käskkiri nr. 132 (Käskkiri). Vastavalt Käskkirja punktile 2.5. peab kontrollija olema osalenud VTA ja PRIA poolt läbi viidud kohustuslike majandamisnõuete kontrolli koolitusel. Puuduvad andmed, et 22.10.2014.a. ja 26.10.2014.a. toimunud kontrollis osalejad oleksid sellised koolitused läbinud. Käskkirja punktidest 3.2.2. ja 3.2.3. tuleneb kontrolli läbiviija kohustus enne kontrolli läbiviimist printida välja eeltäidetud andmetega
  2. a)kontrollakt;
  3. b)kontroll lehed;
  4. c)liikumiste ettetrükid,
  5. d)nõuetele vastavuse nõuete kontrollakt ja kontrollaktile lisatavad lisalehed. Sellest järeldub, et kohapealse kontrolli käigus täidetakse kohapeal vastavad dokumendid kõigi osapoolte juuresolekul (v.t. Käskkirja punkt 3.3.7). Seega tuleneb kohapealse kontrolli läbiviimise korrast, et kohapealse kontrolli käigus fikseeritakse kõik asjaolud eelnevalt väljatrükitud dokumentides. Kontrolli läbiviimisel ei ole 22.10.2014.a. ja 26.10.2014.a. kohapealse kontrolli käigus täidetud Käskkirja punktidest 3.2.2 ja 3.2.3. tulenevaid dokumente, millest järeldub, et kontrolli ei ole kooskõlas kehtivale korrale läbi viidud. Käskkirja puntist 3.3.3. tuleneb kohustus selgitada kontrollitavale isikule kontrolli eesmärki ja samuti selgitada, mida parajasti kontrollitakse. Ka nimetatud nõuet on kontrolli läbiviimisel rikutud. Kaebuse esitajale ei ole selgitatud 22.10.2014.a. ja 26.10.2014.a. kontrolli eesmärki ja seda, mis kontroll üldse toimub. 3 Käskkirja punktist 3.3.9. tuleneb kohustus selgitada kontrolli lõppemisel kontrolli tulemusi punkt punktilt ning seejärel võetakse kohapealse kontrolli fikseerimiseks kontrollitava isiku allkiri. Sisuliselt tähendab see seda, et avastatud rikkumisi, mille kohta on koostatud kohapealse kontrolli käigus ka lisalehed (Käskkirja punkt 3.3.15) tutvustatakse ja selgitatakse kontrollitavale isikule ning peale seda võetakse isikult ka allkiri kohapealse kontrolli toimumise ja tuvastatud asjaolude kohta. Käesoleval juhul ei ole kontrolli tulemusi enne kohapealse kontrollakti allakirjutamist Kaebuse esitajale selgitatud. Käskkirja punkti 3.3.11. näeb ette, et kontrollija selgitab taotlejale, et rikkumistest teavitamiseks saadetakse kontrollitavale koopia kontrollaktist (koos lisade ja maatriksi tabeliga) hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kontrollakti lõplikku vormistamist. Käesoleval juhul jäätis kontrollija saatmata toetustevähendamise ettepanekutega lisalehtedes koopiaid. Kontrollitav sai need alles PRIA päringu järel. 27.10.2014.a. kontrollakti väidetav koostamine ja allkirjastamine 18.11.2014.a. ei ole Käskkirjast tulenevate kohapealse kontrolli nõuete järgimine, kuna puuduvad kohapeal tuvastatud ja fikseeritud asjaolud. Veelgi enam, kontrollakti osaks olevad lisalehed on koostatud samuti alles 18.11.2014.a. (s.o. 23 päeva peale viimast kohapealset kontrolli). Vastavalt Käskkirjale on lisalehed vaieldamatult kohapeal koostatava kontrollakti lisaks, mis täidetakse kohapeal, seega oleks tulnud PRIA-le edastatud 12 lisalehte täita kohapealse kontrolli ajal OÜ-s Mahefarm. Haldusorgan ei ole seda teinud ja on lisalehed koostanud tagant järgi s.o. 18.11.2014.a. (seega võltsinud). Lisaks sellele, et haldusorgan on kontrolli läbiviimisel rikkunud olulisel määral kontrolli läbiviimise nõudeid, siis lisaks kontrollakti nr. 01-218-14/089 koostamisel, lisalehtede koostamisel aga ka vaide läbivaatamisel on jäetud tähelepanuta kaebaja poolt täiendavalt esitatud selgitused ja märkused (s.h. fotod, väljatrükid jms). Elektroonilise kontrollakti koostajad ei ole kontrollitava isiku poolt elektronpostiga saadetud seisukohti lisanud, ei ole neid analüüsinud ega märkinud, milline on järelvalveametniku seisukoht esitatud seisukohtadega seoses. Samuti ei ole neile hinnangut antud vaidemenetluses. Kontrollakti koostamisel ja vaide lahendamisel ei ole hinnatud ega ilmselt ka läbi vaadatud antud 15lk PDF faili selgitusi koos asjaolusid tõendavate fotodega. Puuduvad mistahes viited viidatud seisukohtadele ja järelevalve läbiviijale esitatud fotomaterjalile. Seega esinevad olulised menetluslikud rikkumised (HMS § 54, 55 lg 1 ja 56) , mille tulemusena tuleb 18.11.2014.a. allkirjastatud kontrollakt koos lisalehtedega ja 22.01.2015.a. vaideotsus tühistada. Nimetud rikkumisi ei saa enam kõrvaldada hilisemas menetluses. 8.Tegemist on nii vormi (HMS § 55 lg 1) kui ka põhjenduskohustuse (HMS § 56) rikkumisega haldusakti andja poolt. Olukorras, kus haldusakt on koostatud ilma alusdokumentideta ja haldusaktist ei nähtu millistele dokumentidele on selle andmisel tuginetud ning haldusaktile juurdelisatud dokumendid ei ühti haldusaktis märgitud dokumentidega on tegemist olulise vormiveaga, mida ei saa hilisemas menetluses kõrvaldada ja mis toob kaasa haldusakti tühistamise

§ 5lg1 p1 alusel.

Lisaks ei ole arvestatud menetlusosalise poolt haldusorganile esitatud selgituste ja vastuväidetega ja neid ei ole haldusakti põhjendustes käsitletud ega neile ka viidatud. Seega on haldusorgan jätnud kõrvale haldusmenetluses esitatud seisukohad ja tõendid, rikkudes sellega HMS § 56 sätestatut. 18.11.2014.a. koostatud lisalehed , mis oleks tulnud koostada kohapealse ülevaatuse käigus ja, mis on koostatud tagant järgi (seega võltsitud) ei vasta tegelikkusele. Nimetatud lisalehtedel 4 kajastatud faktilised asjaolud on ebaõiged. Seega ei vasta haldusakt tegelikele faktilistele asjaoludele ning rikutud on HMS § 56 lg 2. Kontrollaktile ei ole alla kirjutanud kontrollis osalenud veterinaararst Vladimir Harkovski. Seega puudub kontrollaktil selles osalenud isiku allkiri ja kinnitus aktis kajastatud info õigsuse kohta. Kontrollakti lisalehtedel aga puuduvad nii Kreete Pello, Vladimir Vahesaare ja Vladimir Harkovski allkirjad. Lisalehed on allkirjastanud aga isik (Arvi Raie), kes kontrollis üldse ei osalenud ja ei saanudki fikseerida kohapealseid faktilisi asjaolusid. Samuti ei ole vastavalt kontrollakti lisalehel võetud OÜ Mahefarm esindaja allkirja, mis vastavalt lisalehe vormile ja Käskkirjale on kohustuslik. Sellega on rikutud HMS § 55 lg 4 sätestatut. Juhul, kui keegi isikutest signeerib dokumendi käesolevas menetluses on tegemist ametialase võltsimisega. Seega ei saa ka nimetatud puudusi kõrvaldada hilisemas menetluses. VTA tegi vaideotsuse HVK ametnike kallutatud puuduliku info põhjal. Sisulises osas on üldsõnaliselt leitud, et asjaolud on järelevalveametnike poolt õigesti tuvastamist leidnud. 9.Kuna lisalehtedele 14-0241-VTA on kantud kontrollaktis 01-218/089 punktist 7 tulenevad etteheited (rikkumised), siis vaidlustab kaebaja lisalehtedel märgitud asjaolud samadel sisulistel põhjustel, kui kontrollaktis märgitud väidetavad rikkumised. Asjaolude, ettekirjutuste, kohustuslike majandamisnõuete rikkumiste, VTA vaideotsuse ja kaebaja vastuväited on esitatud kaebuse lahutamatuks osaks oleva asjaolude ja rikkumiste koondtabelina ( I kd tl 134-141). B. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 10. Vastustajad vaidlevad kaebusele vastu, peavad kaebust põhjendamatuks ja paluvad jätta kaebuse rahuldamata. 11.VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse 22.10.2014.a. kontrollkäik, mille tulemused fikseeriti kontrollaktis nr 01-218-14/089, oli tingitud kahest asjaolust:

  1. a)kaebaja suhtes oli varasemalt (18.08.2014.a.) läbi viidud kontroll, mille tulemuste kohta koostati kontrollakt nr 01-218-14/086 koos ettekirjutustega ning 22.10.2014.a. kontrollkäigu üks eesmärke oli järelkontroll varasemate ettekirjutuste täitmise üle ( vt ka kontrollakti nr 01-218-14/089 esimesel lehel punktis 3 "kontrollimise põhjus" tehtud linnuke punkti 3.2 juures);
  2. b)kaebaja suhtes oli PRIA) saatnud vastustajale pöördumisi, mille sisuks oli palve kontrollida kaebaja tegevuse vastavust seaduse nõuetele (viited probleemidele loomade üle arvestuse pidamisel) ( vt märgitud linnuke p 3.4 "kaebus/vihje" juures). 12. 22.10.2014.a. kontrollkäigu tulemuste kohta saatis VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja V. Vahesaar kaebajale e-kirja 28.10.2014.a., mille manuses oli Exceli-dokumendi formaadis kontrollakti projekt. Kontrollaktil nr 01-218-14/089 ei olnud 28.10.2014.a. seisuga lisasid ning lisasid ei ole kontrollaktile ka hiljem lisatud. Kaebaja saatis 04.11.2014.a. e-kirjaga vastustajale oma seisukohad ja vastuväited, mis olid esitatud kahes meilile lisatud failis. 18.11.2014.a. vormistas VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja V. Vahesaar kontrollakti nr 01-218-14/089 koos selles sisalduvate ettekirjutustega haldusaktina (sh allkirjastas dokumendi elektrooniliselt) ning edastas selle e-kirja teel kaebajale. Kontrollakti allkirjastas elektrooniliselt ka VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse ametnik Kreete Pello. Kontrollakti osas soovib vastustaja rõhutada järgmist: 5
  3. a)kontrollaktil ei olnud lisasid. Kontrollakti viimasel lehel kajastuv number 5 oli mõeldud tähistama kontrollakti lehekülgede arvu;
  4. b)kontrollakt tõepoolest ei kajasta fakti, et kaebaja oli tuvastatud asjaolude kohta esitanud oma selgitused ja vastuväited. Vastustaja ei käsitleda seda minetust mitte võltsimisena vaid menetlusveana haldusakti vormistamisel. 13.Kontrollakt nr 01-218-14/089 vormistati erinevate VTA järelevalvepädevusse kuuluvate nõuete täitmise kontrollimiseks, mh viidi kontrolliti loomatauditõrjeseadusest, ravimiseadusest, toiduseadusest jt ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist (vt kontrollakti punkt 2 "kontrollitav valdkond" ja p 7 "tuvastatud asjaolud"). 22.10.2014.a. kontrollkäiku ei viidud läbi üksnes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) §-is 25 sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli teostamiseks. Viimatinimetatud põhjusel ei juhindutud kontrollakti nr 01-218-14/089 koostamisel ka kaebaja poolt korduvalt viidatud VTA peadirektori 26.08.2014.a. käskkirjaga nr 132 kinnitatud dokumendist "Nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhend" .Kõnealune juhend reguleerib sellist nõuetele vastavuse (ingl k cross compliance) kontrolli, mille järgimisest sõltub põllumajandustootjal toetuste saamine -- juhendis nimetatakse neid kohustuslikeks majapidamisnõueteks (vt juhendi punktid 1.1, 1.2 ja 1.3). Tulenevalt asjaolust, et eelnimetatud nõuetele vastavuse kontroll on otseselt seotud põllumajandustootja õigusega saada toetust, tegutseb VTA selles valdkonnas PRIA-ga sõlmitud kokkuleppe alusel .Kokkuleppe ja eelviidatud juhendi kohaldamise kontekstis on oluline, et 22.10.2014.a. kontrollkäigu sisuks ei olnud PRIA valimi kohane ehk plaaniline kohapealne kontroll ning selle eesmärk oli laiem kui vaid toetustega seonduvate kohustuslike majapidamisnõuete kontroll. Eeltoodud põhjusel ei olnud kontrollakti nr 01-218-14/089 koostamise aluseks mitte kaebaja viidatud VTA peadirektori 26.08.2014.a. käskkirjaga nr 132 kinnitatud juhend, vaid dokument "Ühtse kontrollakti koostamise juhend" . 14. Kontrollaktis sisalduvad ettekirjutused kui haldusaktid on õiguspärased HMS § 54 mõttes. Kontrollaktis sisalduvad ettekirjutused on üheselt mõistetavad, seega ei ole rikutud HMS § 55 lg 1 nõuet. Kontrollakt kajastab ka haldusakti andmise põhjendusi, mistõttu ei ole alust väita, et selle andmisel on rikutud HMS § 56 nõudeid. Vastustaja möönab seda, et haldusakti põhjendus on puudulik selles osas, mis puudutab kaebaja poolt haldusmenetluse käigus esitatud seisukohtade ja vastuväidete suhtes võetud seisukohta (see osa kontrollaktis puudub). Samas on vastustaja seisukohal, et nimetatud puudus ei too kaasa kontrollaktis sisalduvate ettekirjutuste tühistamist (HMS § 58). 15. Kontrollaktis nr 01-218-14/089 tehtud ettekirjutused on sisuliselt õiguspärased. Ettekirjutusega nr 1 pandi kaebajale kohustus hiljemalt 30.11.2014.a. esitada PRIA-le andmed kitsede ja küülikute pidamise lõpetamise kohta. Ettekirjutus on tehtud seoses asjaoluga, et kaebaja ise oli PRIA-le deklareerinud peetavate loomaliikide hulgas mh kitsed ja küülikud, kuid kohapeal väitis kaebaja, et kodusigu, kitsi ega küülikuid tema farmis ei peeta. LTTS § 196 lg 6 sätestab, et andmete muutumisel peab isik sellest PRIA-t teavitama 7 päeva jooksul. Kaebaja väidab, et talle ei saa LTTS § 196 lg 6 rikkumist ette heita, kuivõrd tegemist olevat ekslike andmetega PRIA registrites aastast 2009. Kaebaja väitel lõpetas ta küülikukasvatamise aastal 2011 ja kitsi pole talle kunagi kuulunud. Samas ei eita ta fakti, et põllumajandusloomade registrisse oli kaebaja kohta kantud andmed, et tema peetavate loomade hulka kuuluvad mh ka kitsed ja küülikud. Kuna vastavad andmed registris ei olnud õiged, oli kaebajal LTTS § 196 lg 6 tulenev kohustus vastavast asjaolust PRIA-t teavitada. Käesolevaks hetkeks on kõnealune 6 ettekirjutus ka täidetud, mistõttu ettekirjutuse kehtivus on lõppenud HMS § 61 lg 2 kohaselt. Ettekirjutuse kehtivuse lõppemine välistab selle peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldamise. Ettekirjutusega nr 2 pandi kaebajale kohustus koostada ja esitada hiljemalt 30.11.2014.a. arvestus farmis peetavate sigade ja nende liikumise kohta 2013.a. ja 2014.a. Vastava arvestuse pidamise kohustuse sätestab põllumajandusministri 21.12.2009.a. määruse nr 128 § 12 ning nõuetekohast arvestust kaebaja kontrolli teostamise ajal järelevalveametnikele ei esitanud. Määruse nr 128 § 12 lg 3 kohaselt nõutavate andmetega arvestust ei ole kaebaja tänaseni vastustajale esitanud. Ettekirjutusega nr 3 pandi kaebajale kohustus esitada PRIA-le tõesed ja kontrollitud andmed sigade arvu kohta seisuga 01.05.2014.a. hiljemalt 30.11.2014.a. Vastava teatise esitamise kohustuse sätestab põllumajandusministri 21.12.2009.a. määruse nr 128 § 7 lg 8. Asjaolu, et kaebaja tähtaegselt -- 15.05.2014.a. -- vastavat teatist PRIA-le ei esitanud, kaebaja ei vaidlusta (kaebaja väitel -- 04.11.2014.a. edastatud selgitus -- ettevõtte juht unustas teatise õigeaegselt esitada). Seega on määruse nr 128 § 7 lg 8 rikkumise fakt õigesti tuvastatud. Ettekirjutusega nr 4 pandi kaebajale kohustus esitada kõigi lammaste märgistamise korral PRIAle taotlus lamba andmete kandmiseks loomade registrisse 7 päeva jooksul lamba märgistamisest arvates. Kõnealuse kohustuse sätestab põllumajandusministri 21.12.2009.a. määruse nr 128 § 7 lg 1. Fakti, et 2014.a. sündinud tallesid ei olnud õigeaegselt registrisse kantud, kaebaja ei eita (oma 04.11.2014.a. selgitustes väidab kaebaja, et "tänaseks" on talled esitatud ka PRIA registritesse). Järelikult on põllumajandusministri 21.12.2009.a. määruse nr 128 § 7 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise fakt õigesti tuvastatud. Ettekirjutusega nr 5 pandi kaebajale kohustus pidada alates 20.11.2014.a. nõuetekohast arvestust põllumajandusloomale manustatud ravimite kohta ning tagada aruande kättesaadavus kaebaja tegutsemiskohas. Ettekirjutus on tehtud põhjusel, et kontrollakti kohaselt tuvastati kaebaja ettevõttes ravimite arvestuse puudulikkus, sh olemas olnud andmete ebapiisavus ja mittevastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Nõuded, mida loomapidaja peab ravimite arvestuse osas täitma, sätestab põllumajandusministri 23.02.2005.a. määruse "Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord" § 15. Kontrolli läbi viinud ametnikud konstateerisid ravimiarvestuse puudulikkuse selle põhjal, et arvestus kajastas vaid ühe parasiitide tõrjeks ette nähtud preparaadi kasutamist, kuid kaebaja peetavate loomade arvu ja nendel esinevaid vigastusi silmas pidades ei olnud reaalne, et mitte mingeid muid ravimeid ei olnud kasutatud. Oma 04.11.2014.a. selgitustes kaebaja sisuliselt möönab puudulikku ravimiarvestust, viidates haavaravil kasutatud kaaliumpermanganaadile ja briljantrohelisele (mõlemad on ravimid ravimiseaduse § 2 lg 1 tähenduses, mida kaebaja arvestus ei kajastanud). Järelikult on ravimiarvestuse mittenõuetekohasuse fakt õigesti tuvastatud ja ettekirjutus on põhjendatud. Ettekirjutusega nr 6 pandi kaebajale kohustus teavitada piirkonda teenindavat veterinaararsti või riiklikku järelevalvet loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest. Ettekirjutuse tegemise aluseks oli kontrollaktiga tuvastatud fakt, et põllumajandusloomade registri andmetest nähtuvalt oli kaebaja ettevõttes 2013.a. ja 2014.a. hukkunud 47 lammast ehk 14 % karjast (arvestamata kuni 6 kuu vanuseid tallesid), kuid loomade ulatuslikust hukkumisest polnud veterinaararsti teavitatud. Loomapidaja kohustuse teavitada loomade ulatuslikust hukkumisest või haigestumisest sätestab loomatauditõrje seaduse § 9 p 1. Kaebaja leiab, et tuvastatud 7 ulatusega lammaste hukkumine ei ole käsitletav loomade ulatusliku hukkumisena. Vastustaja ei nõustu selle seisukohaga ning leiab, et ettekirjutus on põhjendatud. Ettekirjutusega nr 7 pandi kaebajale kohustus luua tingimused haigete loomade tervetest loomadest eraldi hoidmiseks. Kontrollaktiga tuvastati, et kaebajal puudus võimalus hoida haigeid loomi eraldi tervetest loomadest. Vastav kohustus lammaste pidamise osas tuleneb loomapidajale põllumajandusministri 27.08.2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ § 2 lõikest 4 ja sigade osas põllumajandusministri 03.12.2002.a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistamisele“ § 5 lõikest 2. Fakti, et haigete loomade tervetest eraldamise võimalus puudus, ei eitanud ka kaebaja oma 04.11.2014.a. selgitustes. Seega on asjaolu õigesti tuvastatud ja ettekirjutus põhjendatud. Ettekirjutusega nr 8 pandi kaebajale kohustus tagada, et kõik hukkunud või hädatapetud loomade korjused jm loomsed kõrvalsaadused viiakse farmist välja selleks tunnustatud ettevõttesse ilma asjatu viivituseta, samuti tagada nõuetekohaste saatedokumentide koopiate kättesaadavus tegutsemiskohas. Loomapidaja vastav kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1069/2009 artiklist 21. Kontrollaktiga tuvastati kaebaja esitatud dokumentide alusel, et nõuetekohased dokumendid olid olemas vaid üksikute surnud loomade jäätmekäitlemisettevõttesse edastamise kohta ja esitatud dokumentide hulk ei vastanud tegelikult farmis hukkunud loomade arvule. Oma 04.11.2014.a selgitustes kaebaja selle asjaolu tuvastamise kohta vastuväiteid ei esitanud. Seega on asjaolu õigesti tuvastatud ja ettekirjutus põhjendatud. Ettekirjutusega nr 9 pandi kaebajale kohustus tagada nõuetekohane loomade fikseerimine ja abistamine, et läbi viia riikliku loomatauditõrje programmi rakendusmeetmete raames teostatavad diagnostilised uurimised. Ettekirjutusega nr 10 pandi kaebajale kohustus võimaldada regulaarselt ja vastavalt vajadusele läbi viia riikliku järelevalve toiminguid Mahefarm OÜ-s ja tagada igakülgne abi järelevalveametniku õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel. Nimetatud ettekirjutused olid põhjustatud asjaolust, et 26.10.2014.a., mil kaebaja ettevõtet külastas volitatud veterinaararst proovide võtmise eesmärgil, ei olnud kaebaja proovivõtmiseks eraldanud nõutavat arvu tingimustele vastavaid loomi ning seetõttu ei saanud vajalikus mahus uuringuid teostada. Ettekirjutuste õiguslik alus on korrakaitseseaduse § 23 lg 3. Ettekirjutuste tegemise aluseks olnud faktilise asjaolu tuvastamisele kaebaja oma 04.11.2014.a. selgitustes vastuväidet ei esitanud. Seega on asjaolu õigesti tuvastatud ja ettekirjutus põhjendatud. 16. Kaebaja palub tühistada kontrollakti nr 01-218-14/089 koos lisalehtedega. Kontrollaktil nr 01-218-14/089 ei olnud lisasid, sh lisalehti. Lisalehed on olemas Veterinaar- ja Toiduameti kontrollaruandel nr 14-0241-VTA. Lisalehed on koostatud vastavalt VTA peadirektori 26.08.2014.a. käskkirjaga nr 132 kinnitatud dokumendi "Nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhend" (vt lisa 7) punktile 3.5 koos alapunktidega. Viidatud juhendi p 3.5.4 sätestab, et kui [kontrollitava isiku näol] on tegemist toetuse taotlejaga ja kontrollija (kelleks on juhendi p 3.5.1 kohaselt VTA kohalike keskuste järelevalveametnikud) avastab nõuetele vastavuse nõude rikkumise, täidab ta tavakontrolliaktile lisaks punktis 3.2.3 nimetatud lisalehe(
  5. d)rikutud nõuete kohta ja sisestab kontrolli tulemused CCS-i 5 tööpäeva jooksul pärast kohapealse kontrolli läbiviimist. 8 Selguse huvides märgib vastustaja, et CCS on infosüsteem ja kontrollaruannet, sh kontrollaruannet nr 14-0241-VTA eraldi kirjaliku dokumendina ei eksisteeri, tegemist on infosüsteemis genereeritava elektroonilise kirjega. Lisalehed on olemas nii paberkandjal kui ka CCS infosüsteemi sisestatud elektrooniliste dokumentidena. "Nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhendi" p 3.5.4 alusel koostatavad lisalehed on oma olemuselt VTA (vastustaja) teavitus PRIA-le selle kohta, et toetust taotlenud ettevõttes on nn tavakontrolli käigus avastatud ka selliste nõuete rikkumisi, mis on käsitletavad ELÜPS §-is 23 viidatud nõuete rikkumisena ning mis võivad olla aluseks ELÜPS § 26 kohaldamisele (s.o. toetuste vähendamisele või taotluse rahuldamata jätmisele). Lisaks rikkumise fakti kirjeldamisele annab VTA lisalehe vormis PRIA-le hinnangu rikkumise ulatuse, tõsiduse ja püsivuse kohta, kasutades hindamispunkte 1-4. Infosüsteemis CCS vastavad hindamispunktid liidetakse ja saadud koondhinde alusel otsustab PRIA rikkumise sanktsiooni ehk toetuse vähendamise ulatuse (vt juhendi p 3.4 ja selle alapunktid). Seega on kontrollaruande nr 14-0241-VTA lisalehtede näol tegemist eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, kusjuures asja lõplikuks lahendamiseks selles kontekstis on PRIA haldusakt isikule määratud toetuse vähendamise kohta. 17.Algselt koostas VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja asetäitja Arvi Raie kontrollaktiga nr 01-218-14/089 tuvastatud asjaoludele tuginedes kontrollaruande, millel oli 12 lisalehte .Vaidemenetluse käigus toimus tuvastatud asjaoludele uue hinnangu andmine ja sellele vastav lisalehtede korrigeerimine, mille tulemusena jäi CCS infosüsteemi alles 4 lisalehte .Tulenevalt asjaolust, et kontrolliaruannet ja lisalehti on CCS infosüsteemis muudetud ning jätkuvalt kehtivad on 4 lisalehte, saavad ka vaid viimased olla aluseks PRIA-le kaebajale eraldatud toetuste vähendamiseks ning nende osas tuleb kõne alla tühistamiskaebuse esitamine. Sellest tulenevalt käsitleb vastustaja käesolevaga üksnes neid 4 lisalehte, mis olid halduskohtule kaebuse esitamise aja seisuga ja on ka tänaseni kehtivad. 18.Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega selle kohta, et lisalehtede koostamisel rikuti VTA peadirektori 26.08.2014.a. käskkirjaga nr 132 kinnitatud dokumendi "Nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhend" nõudeid. Kaebaja viidatud juhendi p 2.5 rakendub nn valimi järgsete kontrollide puhul ning kuna antud juhul oli tegemist valimivälise kontrolliga, ei tõusetu ka küsimust juhendi p 2.5 nõuete järgimisest. Sama kehtib kaebaja väidete kohta, mis seonduvad juhendi p 3.2.2, 3.2.3, 3.2.7, 3.3.3, 3.3.9 ja 3.3.11 väidetavate rikkumistega. Vastustaja leiab, et lisalehed on koostatud kooskõlas juhendi punktidega 3.5.3 ja 3.5.4 ning juhendi nõudeid rikutud ei ole. Lisalehtedel kajastuvad rikkumised on õigesti tuvastatud ja nendele antud hinnangud on õiged ja põhjendatud. Lisaleht nõude 1 rikkumise kohta on põhjendatud asjaoludel, mida vastustaja on kajastanud seonduvalt ettekirjutusega nr 1. Lisaleht nõude 7 rikkumise kohta on põhjendatud asjaoludel, mida vastustaja on kajastanud seonduvalt ettekirjutusega nr 2. Lisaleht nõude 9 rikkumise kohta on põhjendatud asjaoludel, mida vastustaja on kajastanud seonduvalt ettekikessukeKarmiina135 rjutusega nr 5. Lisaleht nõude 38 rikkumise kohta on põhjendatud asjaoludel, mis on tuvastatud kontrollakti nr 01-218-14/089 7. osas "Tuvastatud asjaolud" punktides 7 ja 11. 9 19. Kaebuse esemeks olev vaideotsus on nii vormilt kui sisult õiguspärane ning alus selle tühistamiseks puudub. C.POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 20. Enne asja arutamist esitas kaebaja täiendavad seisukohad ( sisuliselt vastuväited kaebuse kohta esitatud kirjalikule seletusele, II kd tl 34-38 pöördel), millele vastustajad esitasid omakorda vastulaused ( II kd tl 176-177 pöördel). Pooled jäid varasemalt esitatud seisukohtade juurde. III KOHTU PÕHJENDUSED 21. Kaebuses on esitatud nõuded nii Veterinaar- ja Toiduameti 22.01.2014 ( ilmselgelt on tegemist eksimusega aastaarvus, mis peaks olema 2015) vaideotsuse nr 2 kui ka kontrollakti nr 01-218-14/089 ja lisalehtede tühistamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kontrollakti nr 01-218-14/089 ja lisalehed on koostanud Veterinaarja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse (HVK) ametnikud. Põllumajandusministri 14.06.2007.a. määrusega nr 93 kinnitatud HVK põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on HVK Harju maakonna territooriumil tegutsev Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev Veterinaar- ja Toiduameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi veterinaartegevuse, söödahügieeni, toiduohutuse, põllumajandusloomade aretuse, turukorralduse ja mahepõllumajanduse valdkonnas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Seega on vaidluse esemest lähtudes HVK vastustajaks HVK haldusaktide (kontrollakti nr 01218-14/089 ja lisalehtede) tühistamise nõudes esitatud kaebusele ning Veterinaar- ja Toiduamet on vastustajaks kaebuses vaideotsuse peale. 22. Kaebuse väitel on Mahefarm OÜ 22.10.2014 kontrolli läbiviimisel rikutud VTA peadirektori 26.08.2014 käskkirjaga nr. 132 (Käskkiri)kehtestatud nõudeid kohapealse kontrolli läbiviimiseks, kaebuses on viidatud Käskkirja punktidele, mida on rikutud. VTA peadirektori käskkirjaga nr 132 kinnitatud ”Nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhendi” ( I kd tl 192 pöördel-196) p.1.1 kohaselt on nimetatud dokument koostatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 25 alusel. Juhendi eesmärk on määrata kindlaks otsetoetusi ja maaelu arengukava II telje toetusi taotlenud põllumajandustootjate üle teostatavad järelevalvetoimingud nõuetele vastavuse raames kontrollitavate kohustuslike majandamisnõuete ( edaspidi KM) täitmise osas. Juhendi p.1.6 kohaselt on nõuetele vastavuse alused kehtestatud Euroopa Nõukogu määruse 73/20098 artiklites 4 kuni 6 ning lisades II ja III. Nõuetele vastavus koosneb mitmest komponendist, kuid VTA poolt määratud kontrollijad kontrollivad KM-te täitmist. Vaidlust ei ole selles, et kohustuslikele majapidamisnõuetele vastavuse kontroll on seotud põllumajandustootja õigusega saada toetust, asjas esitatud PRIA ja VTA vahel sõlmitud kokkulepe ( I kd tl 268-271 pöördel) kinnitab , et nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimisel tegutseb VTA kokkuleppe alusel. Kontrollaktist nr 01-218-14/089 nähtuvalt on kontrollitavaks valdkonnaks söödad ( p.2.5), loomatervis ( p.2.6), nõuetele vastavus ( p.2.8) ja sisse- ja väljavedu ( p.2.11). Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt viidi kaebaja suhtes 18.08.2014 läbi kontroll, mille tulemused koos ettekirjutustega on fikseeritud kontrollaktis 01-218-14/086. 22.10.2014 teostatud kontrollimise puhul on vaidlustatud kontrollakti p.-st 3 nähtuvalt tegemist järelkontrolliga ( p.3.2). Õige on, et Mahefarm OÜ ei olnud PRIA valimijärgses kontrollis, vaid tegemist oli valimivälise kontrolliga. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja väidet , mille 10 kohaselt kontrollimise põhjustas muu hulgas PRIA-lt laekunud info võimalike rikkumiste kohta -loomade registri korduvad veateated, millele on osundanud PRIA 08.04.2014 HVK poole pöördumisel ( II kd tl 178). Kontrollakti p.-st 3 nähtuvalt oli 22.10.2014 kontrollimise põhjuseks lisaks järelkontrollile ka tegemist kaebuse / vihjega ( kontrollakti p.3.4). Seega, kuivõrd 22.10.2014 kontrollkäigu eesmärgiks ei olnud toetustega seonduvate kohustuslike majapidamisnõuete plaaniline kontroll, vaid kontrolliga oli hõlmatud ka erinevatest seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevate, VTA järelevalvepädevusse kuuluvate nõuete täitmine, siis on ekslik kaebuse seisukoht, et kontrollakti koostamisel tuli lähtuda VTA peadirektori käskkirjaga nr 132 kinnitatud ”Nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhendist” . Ülaltoodust tulenevalt on vastustaja põhjendatult kontrollakti koostamisel lähtunud ” Ühtse kontrollakti koostamise juhendist”. ( I kd tl 272-291). 23.Kontrollaktis nr 01-218-14/089 on p.-s 7 kirjeldatud tuvastatud asjaolusid ning on tehtud viide õigusaktile, milles sätestatud kohustuse täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist on kaebuse esitajale ette heidetud. Pooled vaidlevad ka kontrollaktis sisalduvate ettekirjutuste õiguspärasuse ja kontrollaktis fikseeritud tuvastatud asjaoludele tuginevalt koostatud lisalehtede õiguspärasuse üle. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 kohaselt tuleb haldusakti andmise menetluses menetlusosaline ära kuulata. Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis ( vt näiteks lahend kohtuasjas 3-3-1-52-13). Ka kontrollakti koostamise aluseks olnud „Ühtse kontrollakti koostamise juhendis”on eraldi käsitletud kontrollitavale isikule enne ettekirjutuse tegemist tuvastatud asjaolude kohta oma arvamuse ja /või vastuväidete esitamise võimaluse andmist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitajale anti võimalus esitada vastuväited ja selgitused ( I kd, tl 177-184), samas on vastuväidete ja selgituste esitamine kontrollaktis kajastamata. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi ei tohi ärakuulamisõiguse andmine olla formaalne, menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse ( Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-3-1-82-03).Vaatamata kaebaja esitatud selgituste ja vastuväidete kajastamata ja käsitlemata jätmisele kontrollaktis, mis võib anda kaebajale aluse eelduseks, et tema seisukohad on jäetud üldse tähelepanuta, on vaidemenetluses kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks teostatud 13.01.2015 kontrolltoimingud kohapeal ning on sealjuures võetud arvesse ka esitatud vastuväiteid ja selgitusi. Asjaolust, et kaebaja esitatud seisukohad ei tinginud tehtud ettekirjutuste vaidemenetluses kehtetuks tunnistamist , ei saa järeldada kaebaja vastuväidetega arvestamata jätmist. Kohus, nõustudes VTA 22.01.2014 ( õige aastaarv 2015) vaideotsuse põhjendustega kontrollaktiga nr 01-218-14/089 tehtud ettekirjutuste kohta ning pidades kordamise vältimiseks ebavajalikuks uuesti esile tuua vastustaja kirjalikes seisukohtades toodud põhjendusi iga ettekirjutuse lõikes , leiab, et ettekirjutuste tühistamiseks alus puudub.Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud tuvastatud asjaolusid, rikkumise faktid on õigesti tuvastatud. Seoses vaidemenetlusega märgib kohus lisaks, et kaebuse esitaja on ise kaebuses märkinud:“ kontrollijad käisid hindasid üle kõik lisalehes 14-0241 –VTA rikkumised“ ( lisalehed on kaebaja vaidlustanud samadel sisulistel põhjendustel kui kontrollaktis märgitud rikkumised), on põhjendamatu kaebuse väide, mille kohaselt on vaide läbivaatamisel piirdutud üldsõnalise konstanteeringuga, et asjaolud on järelevalveametnike poolt õigesti tuvastamist leidnud. Vaide menetlemise käigus teostatud kohapealse kontrolli osas on vaideotsuses põhjendatult märgitud, et võimalikus ulatuses tugineb vaide menetleja ka kohapeal tuvastatule, 11 s.o. et arvesse tuleb võtta ettekirjutuste tegemisest möödunud aega, mistõttu võivad olla asjaolud muutunud, samuti on võetud arvesse järelevalveametnike poolt tuvastatud asjaolusid, mille esinemises kontrollakti koostamise ajal alust kahelda ei ole. 24.Kaebaja märgib, et kohustuslike majandamisnõuete rikkumisi ei ole tuvastatud enne ega pärast 22.10.2014 ja 26.10.2014 toimunud VTA kontrolle ning viitab sealjuures täiendavate seisukohtade lisa 40 –kontrollaruanne nr 15007-164-VTA ja lisana 41 esitatud kontrollaktile 01/26/2015/021. Õige on, et osundatud kontrollimised näitavad, et kaebaja oli täitnud kontrollitavad nõuded, kuid ajaliselt hiljem ( 2015.a.) toimunud kontrollimised ei saa mõjutada 22.10.2014 aset leidnud kontrollitulemusi. Kaebuse väited , mille kohaselt kaebaja suhtes läbiviidud kontrollimised viitavad“ VTA püüdlustele kuidagigi inkrimineerida Mahefarm OÜ-le kohustuslike majandamisnõuete rikkumisi“ ei ole asjakohased ning pigem näitavad hilisema kontrollimise tulemused kaebaja väidete VTA subjektiivsusest alusetust. Mis puudutab PMA kontrollakte (I kd tl tl 41-45) , siis ei saa olla vaidlust VTA ja PMA pädevuse ja ülesannete erinevusest kontrollide teostamisel , mistõttu tuleb nõustuda, et PMA poolt mahepõllumajandusliku loomakasvatuse kontrollimisel oktoobris 2014 rikkumiste mittetuvastamine ei saa iseenesest olla aluseks käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse üle otsustamisel. 25. Asjas on esitatud elektrooniliselt allkirjastatuna vaidlusalune kontrollakt ( I kd tl 186-191), millel ei ole lisalehti. Asja arutamisel on selgunud, et lisalehed, mis on koostatud vastavalt Käskkirja p.-le 3.5, on VTA kontrollaruandel nr 14-0241-VTA, sealjuures viimatinimetatu on infosüsteemis genereeritav elektrooniline kirje. Osundatud Käskkirja (täpsemini sellega kinnitatud "Nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhendi") p.3.5 on peakirjastatud kui „ Teiste (KM valimi väliste) kontrollide raames avastatud KM rikkumised ja nende menetlemine“, sama punkti alap.i 3.5.4 sätestab, et kui [kontrollitava isiku näol] on tegemist toetuse taotlejaga ja kontrollija (juhendi p 3.5.1 kohaselt VTA kohalike keskuste järelevalveametnikud) avastab nõuetele vastavuse nõude rikkumise, täidab ta tavakontrolliaktile lisaks punktis 3.2.3 nimetatud lisalehe(
  6. d)rikutud nõuete kohta ja sisestab kontrolli tulemused CCS-i 5 tööpäeva jooksul pärast kohapealse kontrolli läbiviimist. Juhendi p.3.5.3 kohaselt luuakse valimiväline kontrollakt siis, kui taotlejat on kontrollitud kohapealses tavakontrollis ning selle käigus on tuvastatud ka nõuetele vastavuse rikkumine.Valimi välise kontrollakti CCS-i sisestamisel tuleb valida ainult nõuded, kus tuvastati rikkumine ja märgistada see linnukesega. Vaid valitud nõuded tulevad hiljem kontrollaktile. Käesoleval juhul oli tegemist valimivälise kontrolliga, mi tõttu on vastustaja põhjendatult lähtunud "Nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamise juhendi" ülalviidatud punkti 3.5 alapunktidest. Kuivõrd kaebuse esitaja on vaidlustanud lisalehed ( millest käesoleval ajal kehtib neli) samadel põhjustel kui kontrollaktis märgitud rikkumised, mille osas on kohus eelnevalt leidnud, et kontrollaktis esitatud asjaolud( rikkumised) on vastustaja õigesti tuvastanud ning kaebaja ei ole tuvastatud rikkumisi kummutanud ka täiendavalt esitatud seisukohtadega, siis on kaebus käsitletud osas alusetu. 26.Kaebuse esitaja poolt pärast kohtuistungit 19.12.2015 esitatud menetlusdokumendis toodud kaebaja täiendavad seisukohad( III kd, tl 2-4 pöördel) jätab kohus tähelepanuta 12 27.

§ 108

lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustajad ei ole selleks sätestatud korras taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.