lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, tunnistati süüdi
lg 2 p 1,2 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust ning tunnistati süüdi
(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav
lg 1) järgi ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 2 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.06.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuu 6 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.04.
ket eluviisi pidada, kuid mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust. Isik on 8-10 aastasena tegelenud gaasi ja värvilahusti nuusutamisega. Narkootikumidest on ta proovinud kannabinoide, amfetamiini, ecstasyt, kokaiini ja hallutsinogeenseid seeni. Viimati suitsetas ta kanepit. Isiku väitel oli eelmine kuritegu toime pandud sõltuvusainete mõju all. Vanglas on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus kesknärvisüsteemi stimulaatoritest. Kahel korral on isikut väärteokorras karistatud NPALS § 151 rikkumise eest. Kinnipeetava väitel on ta motiveeritud loobuma narkootikumide tarvitamisest. Isik on olnud õiguskaitseorganite huviorbiidis alates 10. eluaastast. Kinnipeetaval esinesid psühhiaatrilised probleemid ning ta on saanud medikamentoosset ravi. Isik on korduvalt kasutanud vägivalda teiste suhtes. Ta on impulsiivne, tegutseb hetke emotsioonide ajel ning 3 tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava väitel respekteerib ta ka teiste inimeste õigusi ja kohustusi, kuid tegutseb vastavalt oma kultuurilistele väärtushinnangutele. Isik süüdistab oma probleemides saatust ja ümbritsevaid inimesi. Pärast vabanemist on tal plaanis tööle asuda. Kinnipeetava sõnade kohaselt on talle tähtis elada "põhimõtete järgi". Ta teeb koostööd ametiisikutega, kui näeb sellest kasu. Vanglas on kinnipeetavat korduvalt karistatud ametnikega ebaviisaka suhtlemise ning nende solvamise eest. Kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kontrollnõudeid. Isik on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud, mis viitab sellele, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid. Kinnipeetav jätkas rikkumiste toimepanemist ka vanglas, kuigi 07.08.2017-27.12.2017 suutis püsida motivatsiooni süsteemis, kus hea käitumise eest on võimalik teenida preemiaid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 74%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 66%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Šandor Korsunovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Šandor Korsunov tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle
Ennetähtaegse vabastamise korral määrata Šandor Korsunov Viru Vangla III üksuse kriminaalhoolduse järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Šandor Korsunovi lähimaks sugulaseks xxxx linnas on vanaema T.K, kellega tal on toetavad suhted, suheldakse telefonitsi. Vanaema T. K sõnul on tema olnud Šandor Korsunovi kõrval juba ajast, mil viimane sündis. Kinnipeetava ema A (kriminaalkorras karistatud) elab xxxx. Kinnipeetaval on veel sugulasi – tädi R. K (kriminaalkorras karistatud), tädipoeg A. K ja tädi K. K, kes elavad xxxx. Kinnipeetava onu N. K (kriminaalkorras karistatud) elab vanaema sõnul xxxx. Samuti on kriminaalkorras karistatud kinnipeetava tädi M. S, kes elab xxxx. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud nii üksi kui ka grupis – tema suhtlusringis on kriminaalkorras karistatud isikud. Enne vangistust isik ei töötanud, kinnipidamisel oli ta alaealine, sissetulekuks enne vahistamist oli kuritegelikul teel saadud tulu. Vabanemisel ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud. Vangistuse perioodil toetab Šandor Korsunovi materiaalselt T. K. Kinnipeetav andis vestluses oma elukoha valikuvõimaluste kohta teada, et tal on õigus lastekodu kasvandikuna saada linnalt munitsipaaleluruum. Narva linna Sotsiaalabiameti poolt laekunud vastusest selgub, et kaks kuud enne vangistusest vabanemist on Šandor Korsunovil õigus asuda taotlema eelisjärjekorras munitsipaaleluruumi. T. K andis teada, et kuna tema tervis on järsult halvenenud, siis plaanib ta elama asuda oma sugulaste juurde ning tal puudub võimalus Šandor Korsunovi enda juurde oma munitsipaalpinnale aadressile xxxx elama võtta, kuniks ta oma elamispinna saab. Tegemist on kahest toast koosneva ühiselamu plokiga, mille üldpinda on 36 m2, vanaema elab sellel aadressil praegu üksi. Abiks käivad vabatahtlikud kirikust, kuna T. K ei saa ise poes käia. T. K sissetulekuks on pension. SA Narva Linnaelamuga on T. Kl sõlmitud tähtajatu üürileping. Kommunaalteenuste eest tal võlgnevusi ei ole. Šandor Korsunov on 17.01.2018 esitanud taotluse Narva linna Sotsiaalabiametile munitsipaalpinna saamiseks eelisjärjekorras. Tulemust arvamuse koostamise hetkeks ei ole. Kinnipeetav on varem olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid ta rikkus kontrollnõudeid ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö täitmisest, mistõttu kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pöörati tingimisi karistus täitmisele. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Šandor Korsunov tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabastamise päevast ning määrata talle
4 14.02.2018 Viru Vangla poolt koostatud õiendist nähtub, et 17.01.2018 esitas kinnipeetav taotluse elamispinna saamiseks xxxx linnas. 12.02.2018 SA Narva Linnaelamu koostatud vastuse kohaselt Šandor Korsunovile valmistatakse ette eluruum aadressil xxxx ning eluruum on valmis alates 31.03.2018. Eluruumi saamiseks peab Šandor Korsunov isiklikult pöörduma SA Narva Linnaelamu poole aadressil xxxx ning esitama avalduse munitsipaalruumi üürimist taotlevate isikute arvele võtmiseks koos vajalike dokumentidega. Šandor Korsunov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. xxxx on tal võimalik suhelda sõbraga, kes ei ole kordagi seadust rikkunud ja kes töötab. Selle sõbraga ta suhtleb telefoni teel. Vanglas ta ei saagi positiivsete inimestega suhelda, sest teda ümbritsevad negatiivsed inimesed. Sugulastest suhtleb ta vaid vanaemaga, kes tuleks elama kas tema juurde või läheks onu juurde xxxx. Vanaema iseseisvalt hakkama ei saa, ta on halvatud ja tal on südamestimulaator. Kinnipeetava sõnul loodab ta saada xxxx tööd. Tal tuttav avas restorani ja on nõus teda tööle võtma kokaabina. Ta lõpetab praegu kokaabi õpinguid. Vabaduses olles ei kavatse ta sõltuvusaineid enam tarvitada. Nüüd kavatseb ta korralikult elada. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Šandor Korsunovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Šandor Korsunovi ennetähtaegset vabastamist.
lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Šandor Korsunov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 3 korral kriminaalkorras karistatud, karistused on omavahel liidetud ning mh kannab ta karistust esimese raskusastme varavastase kuriteo, s.o röövimise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Isik on toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivaldseid kuritegusid. Vägivallakuriteod on toime pandud suutmatusest oma viha kontrollida. Arvestades, et isikul on tasumata nõudeid summas 1198,49 eurot ning tal puudub vabanemisel töökoht, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vangla iseloomustusest nähtuvalt moodustavad kinnipeetava suhtlusringkonna probleemse käitumisega isikud, kellega ta ei ole motiveeritud suhteid katkestama. Lähedastest on kinnipeetaval head ja toetavad suhted üksnes vanaemaga, kes vajab ise abi. Enne vangistust tarbis isik igapäevaselt alkoholi ning iseloomustusest tulenevalt ei ole isik kindel, kas suudab vabanemisel
ket eluviisi pidada. Lisaks on isikul vanglas diagnoositud sõltuvus kesknärvisüsteemi 5 stimulaatoritest, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav on olnud varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta rikkus kontrollnõudeid ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, mistõttu karistus pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi enne tähtaega vabanemise korral suudab järgida kõiki katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Šandor Korsunovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Sotsiaalsete oskuste treening. Samuti selle, et ta on läbinud riigikeele A1- ja A2-taseme kursused, osalenud vestlustes kriminaalhooldusametnikuga ning omandanud põhihariduse ja alustanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses abikoka eriala omandamist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.