Obsah (6)

§ 59§ 56§ 62§ 165§ 131§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 16. jaanuar 2018, Tartu 3-16-2527 Haldusa

§ 59lg-le 1, arvestades maksukorralduse seaduse § 150 sätestatut.

Halduskohtu otsusest saab järeldada, et kohus on pidanud vastutusotsuse ja maksuotsuse põhjendusi piisavaks, et lugeda tõendamiskoormus kaebajale üle läinuks. Kaebaja on soovinud täita tal lasuvat tõendamiskohustust, taotledes selliste tõendite kogumist, mis ei ole tema valduses. Taotluse lahendamisel tuli hinnata, kas asjaolu, mille tõendamiseks tõendite kogumist taotleti on vaja tõendada (

§ 56

lg 1) ja kas tõendil on asjas tähtsust (

§ 62lg 2), samuti kas esineb alus tõendi kogumisest keelduda.

1. aprilli
2. a määrusega on halduskohus keeldunud dokumentaalsete tõendite kogumisest, põhjendades seda asjaoluga, et kaebajal oli võimalik esitada tõendeid nii haldus- kui kohtumenetluse vältel ning asjas vaieldakse vastutusotsuse, mitte maksuotsuse õiguspärasuse üle.
3. Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et kuigi asjas vaieldakse vastutusotsuse õiguspärasuse üle, siis on kaebajal õigus esitada vastuväiteid ka maksuotsusele. Riigikohus sedastas
4. juuni
5. a otsuses asjas nr 3-3-1-17-13 (p 17): „Juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks on küll äriühingu maksuvõlg, kuid vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud tuvastatakse 4 vastutusotsuses ja sellele eelnenud vastutusmenetluses, kusjuures äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel. Maksuotsus pole vastutusotsuse suhtes eelhaldusaktiks. Maksuhaldur võib vastutusotsuses viidata maksuotsuses tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele. /…/ Vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatuga. Tal on õigus vaidlustada vastavas osas vastutusotsus. Maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule.“
6. Seega ka käesolevas asjas on E. Pitkal õigus seada kahtluse alla maksuotsuses tuvastatud P&P Teenused OÜ maksukohustus, seal hulgas maksukohustuse aluseks olevad faktilised asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajale etteheidetav haldusmenetluses tõendite esitamata jätmine, kuna taotletud tõendid ei asu kaebaja valduses ja tal puudub õigus nõuda kolmandatelt isikutelt dokumentaalsete tõendite väljaandmist või seletuste andmist. Kaebaja on maksumenetluses avaldanud, et ei nõustu käibe varjamise etteheitega (II kd, tl 67) ning vastutusotsuse menetluses osutanud täiendavate tõendite kogumise vajadusele (I kd, tl 147-148).
7. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et kohtutoimikus olevad metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktide koopiad (II kd, tl 10-19) on tõesti sellise kvaliteediga, et puudub võimalus hinnata, kas need on koostatud ja allkirjastatud sama isiku poolt. Osa neist on täiesti loetamatud kuni selleni välja, et pole üheselt selge, kas aktid üldse on allkirjastatud. Samas on aktid tõenditeks, millele tuginedes on MTA tuvastanud P&P Teenused OÜ metsamaterjali müügi käibe. Olukorras, kus kaebaja on eitanud käivet maksuhalduri tuvastatud ulatuses, lasus kohtul kohustus kohtumenetluses seda faktilist asjaolu kontrollida. Selleks ei ole piisav aga seisukoht, et käive on tõendatud, kuna kaebaja on maksumenetluses väitnud metsamaterjalide üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamist. Halduskohus ei ole tuvastanud, milliste aktide koostamist kaebaja maksumenetluses väitis ja kas see kinnitus hõlmas kõiki kohtule esitatud akte. Nendel asjaoludel tuleb pidada kohaseks kaebaja taotlust üleandmise-vastuvõtmise aktide originaalide väljanõudmiseks ning muude dokumentaalsete tõendite kogumiseks, mis kinnitavad käibe toimumist (näiteks müügiarved) ja metsamaterjali eest tasumist sularahas (näiteks Merteks Grupp OÜ kassa väljamineku orderid, Merteks Grupp OÜ esindaja ütlused). Kujunenud olukorras ei pruugi maksuhalduri kogutud tõendid ja esitatud põhjendused olla piisavad, et lugeda tõendamiskoormus käibe ulatuse osas kaebajale üle läinuks.
8. Sisendkäibemaksu kohta on kaebaja esitanud ühe Aivor OÜ väljastatud arve, selgitades, et neid on veel. Ringkonnakohus nõustub, et ainuüksi arve ei pruugi anda õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuna arve nõuetekohasuse tingimuse täitmiseks peab arve ühtlasi õigesti kajastama majandustehingu asjaolusid.

§ 165

lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Halduskohus on nõustunud vastustaja seisukohaga, et esitatud arve (I kd, tl 98) ei ole usaldusväärne, selgitamata, millises dokumendis vastustaja sellist seisukohta avaldas ning miks ta vastustaja seisukohaga nõustub. Tegemist on otsuse põhjendamispuudusega, mis käesolevas asjas on oluline. Olukorras, kus tõendist ei ilmne tõepärast teavet asja lahendamisel oluliste asjaolude kohta, võib tegemist olla asjas tähtsust mitteomava tõendiga, mille kogumisest võib kohus keelduda. Kuid sellisel juhul peab hiljemalt kohtuotsusest selguma, miks kohus ei pea tõendit usaldusväärseks. Kui halduskohus ei pea vajalikuks täiendavate tõendite kogumist P&P Teenused OÜ sisendkäibemaksu kohta, siis tuleb seda nõuetekohaselt põhjendada. Nõustumine vastustaja seisukohaga nõuab viitamist haldusaktile või vaideotsusele, kus vastustaja on esitanud asjakohase põhjenduse, et oleks üheselt selge, millised on need põhjendused, millele kohus otsuse rajab. 5 23. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses (I kd, tl 4) ja hiljem eraldi taotluses (II kd, tl 86p) soovinud asja lahendamiseks istungi korraldamist. Sõltumata menetlusosalise tahtest võib kohus siiski asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sh kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused (

§ 131lg 1 p 2).

1. Riigikohus on
2. mai
3. a otsuses asjas nr 3-3-1-20-16, milles vaidluse all oli samuti vastutusotsuse õiguspärasus ning asja lahendamine kirjalikus menetluses istungit korraldamata ja tunnistajaid üle kuulamata, selgitanud (p 16.2): „Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohus arutab kohtuistungil menetlusosalistega läbi ka asja lahendamiseks olulised õigusküsimused (

§ 129lg 1 p 6).

Seega isegi juhul, kui faktiliste asjaolude üle vaidlust pole, ei tähenda see, et asi tulebki läbi vaadata üksnes kirjalikus menetluses. Kohus peab ka siis, kui vaidluse all on üksnes õigusküsimused, asja läbivaatamise vormi määramisel arvesse võtma menetlusosalise jaoks kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu (

§ 131lg 1 p 2).

Kohtuistung garanteerib menetlusosalisele eelduslikult kõige tõhusama menetlusliku kaitse vaidluses, milles on tegemist kaaluka õigushüve ja selle intensiivse riivega.“

1. Ringkonnakohus leidis juba eespool, et käesolevas asjas on vaidluse all eelkõige faktilised asjaolud. Samuti taotles kaebaja tunnistajate ülekuulamist, milleks tavapäraselt on samuti vajalik istungi korraldamine, rõhutades sealjuures, et kaebus puudutab kaebaja varalisi õigusi väga olulises ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja taotletud tõendid ei ole ilmselt asjassepuutumatud ning ei saa välistada, et tõendite uurimine võib anda teavet asjas oluliste faktiliste asjaolude kohta. Lisaks on oluline, et asja lahendamisest sõltub, kas kaebajal tuleb tasuda kolmanda isiku maksukohustuse katteks 97 407,82 eurot, mistõttu ilmselgelt on tegemist vaidlusega, kus kaebaja jaoks on kaalul oluline õigushüve.
2. Ringkonnakohus juhib siinjuures menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et P&P Teenused OÜ metsa võõrandamisega seotud käibe tuvastamine erineb mõnevõrra maksuhalduri tavapärasest praktikast. Nimelt on MTA tuvastanud, et vaidlusalused tehingud ei kuulunud P&P Teenused OÜ tavapärase majandustegevuse hulka, nii ostu- kui müügitehingud toimusid eranditult sularahas, metsamaterjali võõrandamise käive ületas oluliselt käivet äriühingu muust majandustegevusest, P&P Teenused OÜ-l puudusid töötajad, masinad ja seadmed metsa hindamiseks, ülestöötamiseks ja vedamiseks, samuti puudusid selleks töötajad, masinad ja seadmed P&P Teenused OÜ-le väidetavalt metsa ülestöötamiseteenust osutanud äriühingul, puuduvad andmed rahaliste vahendite kohta, mille arvel P&P Teenused OÜ oleks saanud kasvava metsa raieõigusi omandada ja metsa üles töötada, kaebaja, äriühingu juhatuse ainsa liikmena on osaliselt eitanud MTA tuvastatud käibe toimumist. Samas Merteks Grupp OÜ, kellele P&P Teenused OÜ metsamaterjali võõrandas, põhitegevusalaks oli just metsamaterjali kokkuost. Äriühingu vastav müügitulu
3. aastal oli ca 600 000 ja
4. aastal ca 775 000 eurot, mis lubab oletada piisavate käibevahendite olemasolu. Ringkonnakohus peab oluliseks, et kuigi kaebaja on möönnud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktide koostamist (II kd, tl 47p), ei ole ta seletusi andes täpsustanud, mitu akti ta koostas või kui suures ulatuses nende alusel Merteks Grupp OÜ-le metsamaterjali müüs. Seetõttu võib olla asjakohane kaebaja väide, et osa akte ei ole tema koostatud ega allkirjastatud. Lisaks osutab ringkonnakohus vastuolule tehingutega seotud asjaoludes. E. Pitka selgituse kohaselt (II kd, tl 47) leidis ta metsa raieõiguse müüjad kuulutuste kaudu, helistas neile ja käis seejärel üksi tehinguid vormistamas. Samas H. Kriisa selgitas (II kd, tl 25), et talle helistas korduvalt Kaire Kalman, suhtluses temaga raieõiguse ostja vahetus enne tehingu vormistamist ja lepingu sõlmimisel käis tema juures kolm inimest, keda ta kirjeldada ei oska ning pildilt kaebajat ära ei tundnud. A. Suurmaa väitel (II kd, tl 34) raieõiguse müümiseks tema ise helistas paljudele kuulutuste peale ning tema juures käis lõpuks tehingut vormistamas kaks meest, kellest ühena tundis ta fotolt ära kaebaja. M. Reili kinnitusel (II kd, tl 38) raieõiguse võõrandamiseks helistas ta 6 lehekuulutuse peale, lepingut käis tema juures vormistamas üks mees, kuid kaebajat ta pildilt ära ei tundnud. H. Silma selgitusel (II kd, tl 61) helistas talle üks naisterahvas, kes soovis raieõigust osta, lepingu vormistas ja raha maksis E. Pitka. Rohkem metsaomanike seletusi asjas esitatud ei ole. Keegi metsaomanikest ei tea, kes metsa ülestöötamise korraldas või kes tegelikult vastava töö tegi.
5. Sarnastel asjaoludel, s.t olukorras, kus metsamaterjali kokkuostja väidab materjali soetamist teiselt äriühingult, mis omakorda on ostnud materjali või metsa raieõiguse käibemakuskohustuslaseks mitteolevalt metsaomanikult, kui teisel äriühingul puudub majandustegevus üldse või puuduvad vahendid selles vallas tegutsemiseks ja ta on jätnud käibemaksu tasumata, on MTA mitmes asjas asunud seisukohale, et maksustamisel ei saa kahe äriühingu vahelisi tehinguid arvestada, vaatamata sellele, et tehingute kohta on vormistatud kirjalikud dokumendid ja äriühingute esindajad tehingute toimumist kinnitavad. Selle asemel tuleb lugeda, et metsamaterjali kokkuostja on saanud materjali tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ning kuna ei saa tuvastada, et müüja oli käibemaksukohustuslane ja vastavalt puudub nõuetekohane arve, siis ei ole kokkuostjal õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhalduri sellist seisukohta on aktsepteeritud kohtuvaidlustes, näiteks Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsustes asjas nr 3-12-992 ja 3-12-1306 ning Tartu Halduskohtu jõustunud otsustes asjades nr 3-13-883 ja 3-12-
6. Maksumenetluses ei ole MTA uurinud, kas mõni kolmas isik võis kaebaja abil kasutada P&P Teenused OÜ-d metsamaterjali müügitehingute kohta üksnes dokumentide vormistamiseks, et luua tehinguahelas järgnevatele äriühingutele võimalus ostutehingutega seotud sisendkäibemaksu kajastamiseks oma maksuarvestuses. Sellekohast infot võib anda nii Merteks Grupp OÜ juhatuse liikme ülekuulamine kui metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide originaalide uurimine, samuti muude tehingu kohta vormistatud dokumentide väljanõudmine kolmandatelt isikutelt. Samuti võib olla asjakohane nõuda maksuhaldurilt selgitusi, miks ta käesoleval juhul, erinevalt oma seisukohtades muudes asjades, peab käivet täies ulatuses toimunuks. Nendel asjaoludel on halduskohus ennatlikult leidnud, et kaebaja taotletud tõendite kogumine ei ole vajalik, kuna asjas on juba esitatud piisavalt tõendeid õiguspärase lahendi tegemiseks.
7. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on asjas istungi korraldamata jätmise ning tõendite kogumata ja vastavalt ka hindamata jätmisega teinud olulise menetlusvea, mis võis mõjutada asja lahendamist. Alles pärast asjaolude igakülgset väljaselgitamist saab otsustada, kas kaebaja suhtes vastutusotsuse andmise eeldused on täidetud ja kaebajale tasumiseks määratud maksusumma õigesti tuvastatud.
8. E. Pitka apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu
9. aprilli
10. a otsus tühistada. Menetlusrikkumise kaalu ja ulatuse tõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks vajalikke menetlustoiminguid ise teha, kuna sel juhul jääksid menetlusosalised väga olulises ulatuses ilma edasikaebe võimalusest tõendite hindamise osas. Seetõttu tuleb asi saata halduskohtule uueks lahendamiseks. Sel põhjusel ei ole apellatsioonimenetluses vajalik ka istungi korraldamine ja vastav taotlus jääb rahuldamata. E. Pitka taotlus täiendavate tõendite kogumiseks tuleb lahendada halduskohtul asja uuel lahendamisel.
11. Ringkonnakohus võtab asja juurde tuleb võtta Merteks Grupp OÜ
12. ja
13. aasta majandusaasta aruanded.
14. Menetluskulud tuleb jagada ja välja mõista halduskohtul asja uuel lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ 7