Obsah (4)

§ 1§ 121§ 45§ 38

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja

) § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et kaebaja nõue tuvastada arestimajas kaebaja vahistamismääruseta kauem kui 48 tundi kinnipidamise õigusvastasus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja peeti kinni süüteomenetluse, mitte riikliku järelevalve menetluse raames ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb taotlus esitada prokuratuurile. Kaebajale üksnes 15 minutiliste lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamise ja PPA vastuskirja õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas on tulevikus rahalise hüvitise väljamõistmine väidetava mittevaralise kahju eest ilmselgelt perspektiivitu. Kokkusaamise kestvus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Kuigi üks kord kuus 15 minutit kokkusaamist riivab isiku õigust eraelu puutumatusele, on ilmne, et sellise kestvusega kokkusaamine ei too kaasa sedavõrd intensiivset õiguste riivet, mis õigustaks rahalise hüvitise välja mõistmist, kui peaks selguma, et PPA teostas kaalutlusõigust valesti. Kaebajale on lühiajalisi kokkusaamisi võimaldatud ja ta on neid võimalusi kasutanud. Puudub alus eeldada, et vangla tulevikus keelduks pikemate lühiajaliste kokkusaamiste võimaluste loomisest, kui selleks esineb põhjendatud vajadus. Kui kaebaja eesmärgiks on saada pikemaid lühiajalisi kokkusaamisi, on selle eesmärgi saavutamiseks tõhusam kohustamisnõude esitamine.

1. J. Reinomägi esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
2. jaanuari
3. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses väidab kaebaja, et tegemist on avalikõigusliku suhtega, mitte süüteomenetlusega, kuna ta ei vaidlusta määrust, millega ta võeti vahi alla, vaid arestimaja ametnike tegevust seoses kaebaja õigustega. Kokkusaamiste kestvust ei otsustata kaalutlusõiguse alusel. Oluline on see, et kokkusaamiste andmisel ei peetud kinni õigustest. Halduskohus ise tunnistas, et 15 minutit kokkusaamist riivab põhiõigust eraelu puutumatusele. Halduskohus ei arvestanud asjaoluga, et kaebaja õigusi rikuti korduvalt, s.t intensiivselt. Kohustamiskaebus ei tagaks kaebaja õigusi juba olnud rikkumiste osas ja ei taga, et kaebajale tagatakse järgmine kord kolmetunnine kokkusaamine. Kuni kaebuse esitamiseni eiras arestimaja kaebaja avaldusi kolmetunniste kokkusaamiste võimaldamiseks, mistõttu ei saa halduskohus väita, et edaspidi arestimaja kaebaja taotlusi aktsepteerib. Arestimaja sisekorra eeskirjast ei tulene erinevaid lahendeid, millede vahel saaks kaalutlusõigust teostada. Määruskaebus sisaldab ka kaebaja taotlust, et teda vabastataks riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Kaebaja taotleb määruskaebuses enda vabastamist riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

§ 1

lg 4 kohaselt tehakse halduskohtumenetluse toiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates

1. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega puudus kaebajal vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
2. Kaebaja ei nõustu kaebuse tagastamisega ja leiab, et arestimaja ametnikud on käitunud tema õigusi rikkudes. Halduskohus selgitas põhjalikult, miks tuleb lugeda, et kaebaja peeti kinni süüteomenetluse raames ja tema kinnipidamist kohaldati süüteomenetluse eesmärkide saavutamiseks. Kuna kaebaja vaidlustab enda kinnipidamist süüteomenetluse raames, tuleb taotlus toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile, mitte halduskohtule. Erinev on ka hüvitisenõude materiaalõiguslik alus, kuna hüvitise määramine tuleb otsustada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse, mitte riigivastutuse seaduse alusel. Seega oli kaebaja nõude, tuvastada kaebaja kauem kui 48 tundi kinnipidamise õigusvastasus, lahendamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja viidatud nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohus tagastas õigesti kaebuse selles osas

§ 121lg 1 p 1 alusel.

1. Seoses kaebaja nõudega tuvastada lühiajaliste kokkusaamiste kestvuse ja PPA vastuskirja õigusvastasus, selgitab ringkonnakohtus, et kohtupraktika kohaselt on preventiivne huvi käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajale võimaldati lühiajalisi kokkusaamisi kord kuus. Lisaks on kaebaja ise määruskaebuses möönnud, et vastustaja praktika lühisajaliste kokkusaamiste taotluste lahendamisel muutus halduskohtule kaebuse esitamise järel. Seega on kaebaja kaebusega taotletava preventiivse eesmärgi – anda haldusorganile märku tema tegevuse õigusvastasusest ja vajadusest praktikat muuta – juba saavutanud. Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsusega seega kaebaja õiguste täiendavat kaitset ei taga. 2 Kohtupraktikas on ka sedastatud, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine isiku jaoks võib olla iseenesest moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada märguannet haldusorganile tema tegevuse lubamatuse kohta, kuid eelnimetatud ei ole reeglina piisavaks põhjendatuks huviks kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus nr 3-3-1-4-10, p 14). Seega on

§ 45

lg-s 2 sätestatuga preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamise võimalusi piiratud, sest sellise nõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks või sooritatud toiminguid olematuks. Seetõttu ei saa tuvastamisnõude abil üldreeglina rikutud õigusi taastada ega ka muul viisil tõhusalt kaitsta. Tuvastamisnõue on preventiivse huvi korral lubatud üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, oht rikkumise kordumiseks on piisavalt kindel ning õigusvastasuse tuvastamine aitab seda reaalselt vältida. Kaebaja õiguste kaitseks ennetaval eesmärgil ei ole vajalik tuvastada juba toimunud lühiajaliste kokkusaamiste õigusvastasust. Põhjendatud huviks ei saa olla ka üksnes huvi veenduda haldusakti või toimingu õigusvastasuses. 8. Lisaks välistab tuvastamiskaebuse esitamise õiguse see, et kaebajal on tõhusam õiguskaitsevahend oma õiguste kaitsmiseks tulevikus sarnases olukorras (

§ 45lg 2 ls 1) (Riigikohtu 9.

veebruari 2017. a määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1 ja seal viidatud kohtupraktika).

§ 38

lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses lisaks lõikes 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole välja toonud reaalseid tagajärgi või kahju, mis talle toimunud kokkusaamiste ja vastuskirja tõttu tekkisid. Lühiajalised kokkusaamised toimusid seaduses ettenähtud sagedusega, mistõttu tuleb nõustuda halduskohtuga, et kokkusaamiste seaduses lubatud maksimumist lühem kestus iseenesest ei saanud kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt riivata, et see tooks kaasa vastustaja kohustuse hüvitada kaebajale väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju rahalise maksega. Seetõttu ei õigusta tuvastamiskaebuse esitamist ka kaebaja soovi taotleda hiljem vastustaja tegevusega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka muud J. Reinomäe määruskaebuses toodud väited alust kaebuse menetlemiseks halduskohtus. Halduskohus on määruses asjakohaselt selgitanud, et kaebajal on õiguste kaitseks tõhusam esitada kohustamis- või kahju hüvitamise nõue. 10. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2018. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3