← Eesti

2-17-7140/9

2-17-7140 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Kohtuotsuse avalikult 12.märtsil 2018.a. Võru kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-7140

) § 31 lg 2 alusel ei tohi harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väikemaks

§ 31lg 4 alusel kehtestatud alammäärast.

Puistu esimese rinde rinnaspindala peab pärast harvendusraiet jääma 16 m kõrguses kaasikus 12,3 m2/ha ja 17 m kõrguses kaasikus 12,9 m2/ha. Eraldisel 12 teostati raie, arvestades mõõtevea protsenti, 0,81 ha suurusel pindalal, kus kasvas raiekohal 50-aastane kaasik, keskmise rinnasdiameetriga 16 cm ning mudelpuu kõrgusega 17 m. Puistu rinnaspindala oli enne raiet 18,7 m2/ha ja peale raiet 6,1 m2/ha. Kuna 17 meetri kõrguses kaasikus on lubatud rinnaspindala 12,9 m2/ha, vähendati raiega ebaseaduslikult rinnaspindala 12,9 – 6,1 = 6,8 m2/ha kohta. Eraldisel 8 teostati raie, arvestades mõõtevea protsenti, 0,18 ha suurusel pindalal, kus kasvas raiekohal 16 meetri kõrgune 55-aastane kaasik, keskmise rinnasdiameetriga 14 cm. Puistu rinnaspindala oli enne raiet 17,8 m2/ha ja peale raiet 3,8 m2/ha. 16 meetri kõrguses kaasikus on lubatud rinnaspindala 12,3 m2/ha, seega vähendati raiega ebaseaduslikult rinnaspindala 12,3 – 3,8 = 8,5 m2/ha kohta. Kostjate kahjustava tegevuse (ebaseadusliku raie teostamise ja korraldamise, mille tulemusel viidi puistu rinnaspindala alammäärast väiksemaks) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Metsaseaduse lisa 3 järgi arvestatakse kahju 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 51-60 aasta vanuse kaasiku puistus on kahju hüvitamise määr rinnaspindala alammäärast väiksemaks viimisel 480 eurot ühe hektari kohta. Eraldise 12 raiekohal kasvas 21.02.2014 koostatud takseerkirjelduse kohaselt 50-aastane kaasik. Raie tulemusena viidi 0,81 ha suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 12,9 m2/ha asemel 6,1 m2/ha kohta, ebaseaduslik vähenemine 6,8 m2/ha kohta. Eraldisel 12 keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse 6,8 (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2) x 480 (kahju arvutamise määr) x 0,81 (raieala pindala) = 2643,84 eurot. Eraldise 8 raiekohal kasvas 21.02.2014 koostatud takseerkirjelduse kohaselt 55-aastane kaasik. Raie tulemusena viidi 0,18 ha suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 12,3 m2/ha asemel 3,8 m2/ha kohta. Ebaseaduslik vähenemine 8,5 m2/ha kohta. Eraldisel 8 keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse 8,5 (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2) x 480 (kahju arvutamise määr) x 0,18 (raieala pindala) = 734,40 eurot. Seega eraldistel 8 ja 12 ebaseadusliku raie korraldamise ja teostamisega tekitasid kostjad keskkonnale kokku kahju 2643,84 + 734,40 = 3378,24 eurot. Hageja näeb ainsa kompromissiga asja lahendamise võimalusena kostjate poolt keskkonnale tekitatud kahjusumma ajatamise mingile ajaperioodile mõistliku suurusega 2

(5)kuumaksetena. Neil asjaoludel palub hageja välja mõista A. S. ja M. K. solidaarselt tekitatud keskkonnakahju summas 3378,24 eurot. KOSTJATE VASTUVÄITED Kostjate A. S. ja M. K. vastuste kohaselt palus M. K. , kes on invaliid, oma tuttaval A. S. 2015.a. suvel teostada metsaraiet M. K. kuuluval Hinuri maaüksusel Võrumaal, sest vaja oli küttepuid. Mets kasvas soisel alal, puud olid peenikesed, madalad ja kõverad ega ei oleks soisel alal nagunii enam jämedamaks kasvanud. M. K. hinnangul oli see mets vanem takseerkirjelduses hinnatust. Raiutud materjalist jäi enamus metsa maha mädanema, sest naaber ei lubanud üle oma maa metsa välja vedada ja mujalt ei olnud seda teha võimalik. 2016.a. juulitormis jäi M. Kangro kogu metsast trombi tõttu ilma. M. Kangro on raskelt haige, kelle sissetulek on invaliidsuspension 270 eurot; abikaasal ei ole samuti püsivat sissetulekut; tal on neli ülalpeetavat last, kellest kaks on puudega, mistõttu ei ole võimalik maksta keskkonnakahju. A. Salumetsal on kuus alaealist last ja ta töötab surnuaiavahina ning metsatöö on talle väike lisateenistus (tl 48, 50). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 57). Tartu Maakohtu 15.septembri 2017.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on võimalik asjas esitada avaldusi ja dokumente (tl 57). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 15.09.2017, kostjad M. K. 19.09.2017 ja A. S. 07.02.2018 (tl 61, 77). Kostja M. K. on määratud tähtajaks kohtule esitanud oma seisukoha (tl 63). Poolte vahel ei ole vaidlust, et 2015.a. suvel kostja A. S. teostas kostja M. K. tellimusel ja korraldusel Võrumaal Antsla (endine Urvaste) vallas Toku külas Hinuri maaüksusel eraldistel 8 ja 12 kasvava metsa raie. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja kändude lugemislehtedega (tl 9-10, 16, 19) on tõendatud, raie käigus on eraldisel 12 raiutud 462 puud ja eraldisel 8 132 puud. Metsaraie Hinuri maaüksusel on tõendatud ka väärteoprotokolliga väärteoasjas nr 940015001182 (tl 28-29). Metsaseaduse (edaspidi

) § 31 lg 2 alusel ei tohi harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks

§ 31

lg 4 alusel kehtestatud alammäärast.

§ 31

lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006.a. määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi Määrus) § 6 lg 4 kohaselt ei tohi pärast harvendusraiet puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust. Eeskirja lisa 1 kohaselt peab puistu esimese rinde rinnaspindala pärast harvendusraiet jääma 16 m kõrguses kaasikus 12,3 m2/ha ja 17 m kõrguses kaasikus 12,9 m2/ha. 05.08.2015 koostatud sündmuskoha vaatluseprotokolli lisadest polügonomeetrilise mõõdistamise leht (tl 25) ja langi pindala määramise protokoll (tl 15) nähtub, et eraldisel 12 teostati raie, arvestades mõõtevea protsenti, 0,81 ha suurusel pindalal. 21.02.2014 Metsakorralduse Büroo OÜ poolt koostatud eraldise 12 3

(5)takseerkirjelduste kohaselt (tl 22, 27) kasvas raiekohal 50-aastane kaasik, keskmise rinnasdiameetriga 16 cm ning mudelpuu kõrgusega 17 m. Puistu rinnaspindala oli enne raiet 18,7 m2/ha ja peale raiet 6,1 m2/ha. Eeskirja lisa 1 kohaselt on 17 meetri kõrguses kaasikus lubatud rinnaspindala 12,9 m2/ha. Seega on ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 12,9 – 6,1 = 6,8 m2/ha kohta. 05.08.2015 koostatud sündmuskoha vaatluseprotokolli lisadest polügonomeetrilise mõõdistamise leht (tl 24) ja langi pindala määramise protokoll (tl 18) nähtub, et eraldisel 8 teostati raie, arvestades mõõtevea protsenti, 0,18 ha suurusel pindalal. 21.02.2014 Metsakorralduse Büroo OÜ poolt koostatud eraldise 8 takseerkirjelduste kohaselt (tl 23, 26) kasvas raiekohal 16 meetri kõrgune 55-aastane kaasik, keskmise rinnasdiameetriga 14 cm. Puistu rinnaspindala oli enne raiet 17,8 m2/ha ja peale raiet 3,8 m2/ha. Eeskirja lisa 1 kohaselt on 16 meetri kõrguses kaasikus lubatud rinnaspindala 12,3 m2/ha. Seega on ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 12,3 – 3,8 = 8,5 m2/ha kohta. Vastavalt VÕS § 133 lõikele 2 kuulub kahju hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras.

§ 67

lg 1 järgi hüvitab keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju kahju tekitanud isik samas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras.

§ 67

lg 2 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast, raieajast või –liigist, ei peeta kinni raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähimast ajast või raiutakse metsa kohas, kus see on keelatud.

§ 67

lg 3 kohaselt arvutatakse

§ 67

lg 2 p 1 nimetatud juhtudel keskkonnale tekitatud kahju vastavalt metsaseaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele. Metsaseaduse lisa 3 järgi arvestatakse kahju 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 51-60 aasta vanuse kaasiku puistus on kahju hüvitamise määr rinnaspindala alammäärast väiksemaks viimisel 480 eurot ühe hektari kohta. Eraldise 12 raiekohal kasvas 21.02.2014 koostatud takseerkirjelduse kohaselt 50-aastane kaasik. Raie tulemusena viidi 0,81 ha suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 12,9 m2/ha asemel 6,1 m2/ha kohta, ebaseaduslik vähenemine 6,8 m2/ha kohta. Eraldisel 12 keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse 6,8 (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2) x 480 (kahju arvutamise määr) x 0,81 (raieala pindala) = 2643,84 eurot. Eraldise 8 raiekohal kasvas 21.02.2014 koostatud takseerkirjelduse kohaselt 55-aastane kaasik. Raie tulemusena viidi 0,18 ha suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 12,3 m2/ha asemel 3,8 m2/ha kohta. Ebaseaduslik vähenemine 8,5 m2/ha kohta. Eraldisel 8 keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse 8,5 (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2) x 480 (kahju arvutamise määr) x 0,18 (raieala pindala) = 734,40 eurot. Seega eraldistel 8 ja 12 ebaseadusliku raie korraldamise ja teostamisega tekitati keskkonnale kokku kahju 2643,84 + 734,40 = 3378,24 eurot. Hageja (riigi keskkonnakahju) nõude materiaalõiguslikuks aluseks on

§ 67

lg 1, lg 2 p 1 koostoimes sama paragrahvi lg 3 ja metsaseaduse lisa 3, mis näeb ette hüvitise määrad metsaseaduse nõuete rikkumise eest. Hüvitatakse abstraktselt keskkonnale põhjustatud kahju, mille täpset suurust on raske (kui mitte võimatu) välja arvutada. Metsaseaduse alusel tekkiv keskkonnakahju hüvitamise nõue ei ole suunatud mitte metsa kui omandi väärtuse vähenemise kompenseerimisele, vaid metsa kahjustamisega keskkonnale kui sellisele (per se) tekitatud kahju heastamisele. Keskkond on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides ja millele tekitatakse kahju ka metsaseaduse sätete rikkumisega, on leidnud korduvalt Riigikohus oma lahendites (näiteks 3-2-1-158-16, 3-11-35-08, 3-1-1-67-14). Seetõttu on ka metsale kui keskkonnaväärtusele tekitatud kahju hüvitamise nõue avalik-õiguslik, mitte deliktiõiguslik. Avalik-õiguslik rahaline nõue ei välista kahju sissenõudmist 4

(5)tsiviilkohtumenetluse korras. Sõltumata sellest, kes on kahjustatud metsa omanik, saab keskkonnakahju hüvitamist nõuda üksnes riik ja keskkonnakahju hüvitis kantakse riigieelarvesse. KeÜS § 3 lg 2 p 3 järgi eeldatakse keskkonnakahju põhjustamisel olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Kohus nõustub hagejaga (tl 55), et kostjate väited metsa seisundi kohta enne raiet ja vanuse kohta on paljasõnalised ning kohus saab arvestada vaid esitatud tõenditega. Käesoleval juhul ei erinenud asjaolu, et puistu oleks soisel alal liigniiskuse vm tõttu loomulikul teel hukkunud, vaid kahjulik tagajärg keskkonnale saabus kostjate tegevuse tagajärjel. Kohus kordab eespool avaldatut, et metsaseaduse alusel hüvitatakse abstraktselt keskkonnale põhjustatud kahju. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjatel etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjatele etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Kostjad, korraldades ja teostades raiet xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maaüksusel, viisid eraldustel 8 ja 12 raie tegemise käigus puistu esimese rinde rinnaspindala alla alammäära, on sellega tekitanud keskkonnakahju, mis on eeltoodud kahju arvutuste kohaselt kokku 3378,24 eurot ning mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja taotlus määrata kostjatel tasuda keskkonnakahju Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049463, kuulub rahuldamisele. Kostjad on seadnud oma raske majandusliku olukorra tõttu kahju hüvitamise võimalused kahtluse alla. Kohus selgitab kostjatele, et kohtul ei ole võimalik kostjate majandusliku olukorra tõttu jätta hagi rahuldamata. Hageja leiab, et kompromissi korras on ta nõus kahjusumma tasumise ajatamisega mingile ajaperioodile mõistliku suurusega kuumaksetena. Kohus, arvestades kostjate sissetulekuid ja ülalpeetavate arvu, peab põhjendatuks TsMS § 445 lg 1 alusel määrata, et kostjatel tuleb võlgnevus 3378,24 eurot tasuda solidaarselt hagejale 36 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest võrdsete osamaksetena 93,84 eurot kuus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab menetluskulud kostjate kanda. allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.