Obsah (5)

§ 252§ 121§ 249§ 251§ 207

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

) § 207 lõigete 2 ja 3 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. Loss esitas 04.02.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest ta taotles esialgset õiguskaitset vaide- ja kohtumenetluse ajaks seoses Viru Vangla poolt tema kohta Vabariigi Presidendile esitatava armuandmispalve juurde koostatud iseloomustuse vaidlustamisega. Kaebaja palus peatada vaide- ja võimaliku kohtumenetluse ajaks kuni asja lõpliku otsuseni armuandmispalve juurde koostatud iseloomustuse kehtivus. Kaebaja taotles ka mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot.
2. Tartu Halduskohus tagastas 15.02.
3. a määrusega R. Lossi kaebuse (hüvitamisnõue) (resolutsiooni p 1); rahuldas menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2); jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Viru Vangla teatas 15.02.
4. a vastuses (tl 13), et kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuet. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus kuulub

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

2) Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal (vastavuses

§ 249lg-ga 2).

Vangla teatel ei ole vaiet veel lahendatud ning vastus vaidele koostatakse hiljemalt 02.03.2018. Iseloomustus ei ole haldusakt, mille puhul saaks kohaldada kehtivuse peatamist (

§ 251lg 1 p 1).

Tegemist ei ole olukorraga, kus kohus peaks või saaks valida ise kohase esialgse õiguskaitse abinõu või lasta kaebajal taotlust muuta (nt taotleda toimingu keelamist või toiminguks kohustamist). Vangla tegevus iseloomustuse koostamisel ei mõjuta iseseisvalt kaebaja õigusi. Pole ette määratud iseloomustuse õiguslik tähendus, s.t millise järelduse teevad selle pinnalt armuandmispalvete läbivaatamise komisjon või Vabariigi President või milline kaal tõendile kogumis omistatakse. Vaidlustada saaks näiteks vangla tegevust, kui vangla keeldub armuandmispalvele lisatava iseloomustuse koostamisest, kuid kohtul ei ole võimalik hinnata iseloomustust sisuliselt. Kohtule esitatud iseloomustusest ei ilmne, et selle sisul võiks olla erandlikult kaebajat kahjustav mõju, mis tingiks kohest sekkumist esialgse õiguskaitse raames. 3. R. Loss esitas 25.02.2018 määruskaebuse, milles ta väidab, et teda ei rahulda 15.02.2018. a määrus. R. Lossi väitel ei ole kohus asjaolusid kontrollinud, vaid toetub vangla esitatule, millega on kohut eksitatud osas, et kaebaja ei ole vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja väitel dubleeris ta kahjunõude 22.02.2018, kuid ka eelmine taotlus on registreeritud. Kaebaja arvates tuleneb kohene õiguskaitse sellest, et mitte keegi ei oma õigust petta presidenti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

1. Tartu Halduskohus tagastas 15.02.
2. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebaja kaebuse (hüvitamisnõue)

§ 121

lg 1 p 4 alusel põhjusel, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, sest vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust. Kaebaja väidab määruskaebuses, et ta on kahju hüvitamise taotluse vanglale esitanud, lisades selle kinnituseks 22.02.2018 dubleeritud kahjunõude. Ringkonnakohus möönab, et kaebaja väidetule tuginedes võib kaebaja olla käesolevaks ajaks vanglale kahju hüvitamise taotluse küll esitanud, kuid see ei muuda siiski halduskohtu poolt kaebuse tagastamist ebaõigeks. Kaebaja väidetust ei järeldu, et kohtueelne menetlus oleks olnud kaebajal kaebuse esitamise seisuga läbitud. Kohtueelse menetluse läbimiseks ei piisa üksnes kahju hüvitamise taotluse esitamisest vanglale. Vangistusseaduse § 1¹ lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei väida, et vangla on tema kahju hüvitamise taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnevat arvestades kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub R. Lossi määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.02.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ 2