3-18-547/6

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

1. aprill 2018, Tartu 3-18-547 S.N. kaebus Sotsiaalkindlustusameti
2. märtsi 2018 otsuse nr 9.VH-2/3725,
3. märtsi 2018 otsuse nr 4 ja
4. märtsi 2018 otsuse nr 5 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti keelamiseks anda vaidlustatud otsuse alusel täiendavaid haldusakte ning esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti otsuste kehtivuse peatamiseks S.N. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja S.N., esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet RESOLUTSIOON
5. Jätta S.N. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a määruse resolutsioon p 3 muutmata.
8. Jätta kaebaja taotlus määruskaebuse tagamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. S.N. esitas
10. märtsil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Sotsiaalkindlustusameti (SKA)
11. märtsi
12. a otsus nr 9.VH-2/3725,
13. märtsi
14. a otsus nr 4 (toimiku nr 19077VH) ja
15. märtsi
16. a otsus nr 5 (toimiku nr 19077VH) ning keelata vaidlustatud otsuste alusel SKA-l täiendavate haldusaktide andmine. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb peatada kaebusega vaidlustatud otsuste kehtivus ning keelata SKA-l
17. märtsi 2018 otsuse 9.VH-2/3725 alusel täiendavate haldusaktide andmine kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. SKA määras kaebajale
18. märtsi
19. a otsusega nr 4 vanemahüvitise perehüvitiste seaduse (PHS) § 34 lg 1 alusel alates
20. juuni 2015 ja PHS § 34 lg 2 alusel kuni
21. august 2016 summas 1736,53 eurot (tl 16).
22. märtsi 2018 otsusega nr 5 otsustas SKA määrata kaebajale samas määras, s.o 1736,53 eurot, vanemahüvitise ajavahemiku eest alates
23. veebruar 2017 kuni
24. aprill
26. märtsi
27. a otsusega nr 9.VH-2/3725 tunnistas SKA tagasiulatuvalt kehtetuks otsused, millega kaebajale oli vanemahüvitis määratud summas 2548,95 eurot ja hüvitatud vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe ühekordse summana 8258 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt väheneb kaebaja igakuine laste kasvatamiseks ja toimetulekuks vajalik sissetulek. Tegemist on tuluallikaga, millega kaebaja pere on arvestanud oma igapäevaelu korraldamisel ja pikaajaliste kulutuste tegemisel. Leibkonna sissetuleku vähenemine enam kui 1000 euro võrra kuus seab raskesse olukorda kogu perekonna.
28. Tartu Halduskohus jättis
29. märtsi
30. a määrusega S.N. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused on täidetud. Kaebus ei ole selgelt perspektiivitu. Kaebajal esineb õiguskaitse vajadus, kuna kaebaja vanemahüvitise määra on vähendatud oluliselt. Kaebaja jaoks võivad saabuda taotluses loetletud tagajärjed, kuid need ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Sotsiaalsete probleemide ja lapsega seotud kulutuste kompenseerimiseks on kohane pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse või SKA poole vastavate toetuste ja/või teenuste saamiseks. Kaebajal on võimalik väidetavaid pöördumatuid tagajärgi vältida muul viisil. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa tõsikindlalt väita, et vastustaja on vanemahüvitise vähendamisel eksinud ja menetluse uuendanud õigusvastaselt. Kaebaja töötamine
31. aastal Baltic Tööjõud OÜ-s on Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt seatud kahtluse alla,
32. veebruari
33. a maksuotsusega nr 12.2-3/039181-13 tühistati
34. augusti
35. a töötamise registris kanne kaebaja töötamise kohta ning vähendati Baltic Tööjõud OÜ deklareeritud tööjõumaksude maksusummat. Kaebaja on kohtus vaidlustanud MTA
36. veebruari
37. a maksuotsuse nr 12.2-3/039181-13 (haldusasi nr 3-18-495). Kohus nõustus asjas nr 3-18-495
38. märtsi
39. a määruse p-s 15 väljendatud seisukohaga, et kaebaja vanemahüvitise summa vähendamise korral ei ole tegemist kaebaja õigusi pöördumatult kahjustava tagajärjega. Hüvitise võimaliku ebaõige vähendamise korral on võimalik hilisem korrigeerimine ja vähem makstud hüvitise väljamaksmine. Avalik huvi vältida riigi rahaliste hüvitiste väljamaksmist ebaõigetes summades kaalub üles kaebaja õiguste riive, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
40. S. N esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
41. märtsi
42. a määruse peale. Määruskaebuses selgitab kaebaja, et halduskohus ületas oma volituse piire, kuna on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võtnud juba ära seisukoha küsimuses, mille pärast kaebaja on kohtusse pöördunud. Halduskohus ei kõrvutanud erinevaid tagajärgi, mis saabuvad vaidlustatud otsuste kehtima jäädes kaebajale ning millised tagajärjed saabuvad vastustajale või avalikele huvidele. Taotluse hindamisel arvestatav avalik huvi peab olema nii oluline, et see õigustab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Kaebuse rahuldamata jäämisel lükkuvad otsuse täitmisest tulenevad tagajärjed üksnes edasi ja seega ei saabu ülemäärast kahju avalikele huvidele, mida kohus on arvestava huvina silmas pidanud. Halduskohus vähendas tagajärgi, mida taotluse rahuldamata jätmine kaebajale kaasa toob. Perekonna sissetuleku vähenemist enam kui 1000 euro võrra kuus, on kohus pidanud väikseks ebameeldivuseks ja selline halduskohtu seisukoht on ülekohtune. Peres kasvab kaks last, kellest üks vajab igapäevaselt oma erivajaduste tõttu täiendavat hoolt. Kohus võttis seisukoha, et haldusakti kehtivus on väärtusena kõrgem, justkui eeldades, et kaebus jääb rahuldamata. Õiguste ja huvide erinev kvalitatiivne sisu viitab, et kaebaja õigused ja avalikud huvid ei ole samaväärsed. Kuna kaebaja pöördus kohtusse olemasoleva olukorra säilitamiseks, tulnuks erinevate huvide kaalumisel eelistada kaebaja huve ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.
43. Kaebaja esitas oma esindaja kaudu
44. aprillil 2018 ringkonnakohtule taotluse määruskaebuse tagamiseks. Kaebaja palub määruskaebus tagada ning kohaldada määruskaebuses taotletud esialgse õiguskaitse abinõusid määruskaebuses toodud alustel ning põhjendustel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
45. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
46. Halduskohus leidis, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebajale määratud vanemahüvitise määra vähendati oluliselt ja kaebaja kaebus ei ole perspektiivitu, kuid avalik huvi vältida riigi rahaliste hüvitiste väljamaksmist ebaõigetes summades kaalub üles kaebaja õiguste riive. 2
47. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja määruskaebuses toodud väitega, et halduskohus võttis juba seisukoha põhivaidluses, s.o küsimuses, mille pärast kaebaja halduskohtusse pöördus. Halduskohus leidis, et kaebaja kaebus ei ole perspektiivitu, kuid märkis seejuures, et praeguses menetlusstaadiumis ei saa tõsikindlalt väita, et vastustaja on vanemahüvitise vähendamisel eksinud.
48. Määruskaebuses rõhutas kaebaja, et halduskohus ei kõrvutanud erinevaid tagajärgi, mis saabuvad vaidlustatud otsuste kehtima jäädes kaebajale ning millised tagajärjed saabuvad vastustajale või avalikele huvidele. Samuti heidab kaebaja halduskohtule ette, et halduskohus vähendas tagajärgi, mida taotluse rahuldamata jätmine kaebajale kaasa toob.
49. Esialgse õiguskaitse taotluse esitajal tuleb HKMS § 250 lg 2 kohaselt oma taotlust põhistada, mis tähendab konkreetsete ja veenvate selgituste esitamist selle kohta, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed saabuksid taotluse rahuldamata jätmisel. HKMS § 63 kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ega ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses täpsemalt selgitanud, millised tagajärjed esialgse õiguskaitse kohaldamata jäämisel talle saabuvad. Asjaolu, et perekonna sissetulek väheneb enam kui 1000 euro võrra kuus ning peres kasvab kaks last, kellest üks on erivajadustega on liialt üldised ega veena kohut, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni on vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine ning, et vastasel juhul tekivad kaebajale pöördumatud tagajärjed, mida pole võimalik hilisemalt kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et kui antud haldusasjas lõppeb põhivaidlus SKA otsuste tühistamiseks kaebaja jaoks negatiivselt, siis tekib kaebajal esialgse õiguskaitse kohaldamisel hilisemalt tõenäoliselt kohustus temale suuremas osas väljamakstud hüvitis tagasi maksta. Tekkiv olukord seab kaebaja omakorda raskesse olukorda ja perele tekib täiendav rahaline kohustus. Samas juhul kui põhivaidlus lõppeb kaebaja jaoks positiivselt, s.t kohus leiab, et vanemahüvitis määrati ja maksti välja ebaõigesti väiksemas summas, hüvitatakse kaebajale saamata jäänud hüvitis tagantjärgi. Rõhutamist väärib asjaolu, et kaebajale on vanemahüvitis määratud kuni
50. aprillini
51. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ringkonnakohtu praegusest lahendist kuni vanemahüvitise perioodi lõppemiseni esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasneda kaebajale pöördumatu tagajärje oht või ka tagajärjed, mille kõrvaldamine oleks võimatu. Tegemist on ajaliselt lühikese perioodiga, mis arvestades vaidlustatavate SKA otsustega määratud perioode ei oma iseseisvalt suurt kaalu. Käesoleval ajal saab esialgse õiguskaitse kohaldamine seega mõjutada vanemahüvitise väljamakset
52. aasta märtsi eest ja
53. päeva eest
54. aasta aprillis, piiritledes kaevatavate otsuste edasise mõju vähem kui 1500 euroga. Asjakohane on halduskohtu viide sellele, et kaebajal on õigus ka muudele perehüvitiste seadusega ettenähtud peretoetustele ja sotsiaaltoetustele, mis peavad tagama perekonna põhivajaduste rahuldamise. Seetõttu, olukorras, kus kaebaja ei ole osutanud tema perekonna või konkreetselt laste vajadustele, mis esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jäämisel rahuldamata jäävad, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks hinnata saabuvat tagajärge kaebaja jaoks pöördumatuks või hiljem raskesti kõrvaldatavaks.
55. Vaidlustatavate SKA otsustega vähendati kaebajale väljamakstava vanemahüvitise suurust üle 1000 euro kuus, mistõttu on eluliselt usutav, et perekonna sissetuleku vähenemine nimetatud summas mõjutab pere toimetuleku kvaliteeti. Kohus ei saa välistada kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamata jäämisel kahjuliku tagajärje saabumist, kuid arvestades vanemahüvitise perioodi peatset lõppemist ja kaebaja poolt esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvate tagajärgede konkreetset ja veenvat selgitamata jätmist, tuleb S.N. määruskaebus jätta rahuldamata. Nendel asjaoludel toetab määruskaebuse rahuldamata jätmist halduskohtu asjakohane seisukoht, et avalik huvi vältida riigi rahaliste hüvitiste väljamaksmist ebaõigetes summades kaalub üles kaebaja õiguste riive. Ebaõige on tõlgendada halduskohtu seisukohta selliselt, et kohus on põhiasja juba ette ära lahendanud või kaldunud oluliselt kõrvale esialgse õiguskaitse kohaldamisel välja kujunenud kohtupraktikast. Halduskohus on käesolevas 3 asjas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist põhjendanud S.N. kaebuse aluseks olevate asjaoludega, mis erinevad näiteks tavapäraselt maksuotsuse vaidlustamise asjaoludest, kuna esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine käesoleval juhul tooks kaasa avaliku ressursi arvel täiendava väljamakse tegemise kaebajale.
56. Kaebaja soov vältida SKA poolt menetluse jätkamist kaevatavate otsuste alusel uute haldusaktide väljaandmiseks ei tingi aga esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamist. Juhul, kui SKA annab välja haldusakti, millega kohustab kaebajat osaliselt tagastama talle varem makstud vanemahüvitise, saab S. N kaitsta oma õigusi selle haldusakti vaidlustamisel ning ühtlasi taotleda tagasinõude täitmise peatamist. Taotletud kujul esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine takistaks haldusmenetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul. Võimaliku tagastusnõude kiire esitamine võimaldab kaebajal nõudega mittenõustumise korral see vaidlustada selliselt, et halduskohus saab selle lahendada koos käesoleva asjaga.
57. Kuna ringkonnakohus lahendab S.N. määruskaebuse halduskohtu
58. märtsi
59. a määrusele, millega ei kohaldatud esialgset õiguskaitset SKA otsuste kehtivuse peatamiseks ja SKA keelamiseks vaidlustatud otsuste alusel täiendavate haldusaktide andmiseks, ning ka ringkonnakohus ei pea põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist, jääb kaebaja
60. aprillil 2018 esitatud taotlus määruskaebuse tagamiseks läbi vaatamata. Menetlus määruskaebuse lahendamiseks lõpeb ringkonnakohtu määruse teatavaks tegemisega ning edasiulatuvalt puudub vajadus määruskaebuse tagamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4