Obsah (12)

§ 317§ 187§ 394§ 407§ 444§ 438§ 173§ 174§ 163§ 138§ 144§ 468

2-17-113705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-17-113705 Tsiviilasi, hagej

§ 317lg 1 järgi.

Lugeda kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord kostjale R. D.ile (IK 1/5 2-17-113705 38909272232) avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lõikele 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ esitas 28.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. D.i ja R. D.i vastu 5 617, 38 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. 11.07.2017 tegi kohus võlgnikele makseettepaneku, milles võlgnikelt nõutav summa koos nõude, lisanduva viivise ja menetluskuludega kokku on 5 894, 13 eurot. Kohtumäärus toimetati G. D.ile kätte 24.08.2017 tööandja vahendusel. Solidaarvõlgnikule R. D.ile ei ole makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada õnnestunud. Pärnu Maakohtu 28.11.2017 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 29.11.2017 kohtumäärusega anti hagejale tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 12.12.
2. Hagiavalduse aluseks on kostja ja mogo OÜ vahel 25.07.2016 sõlmitud käendusleping nr GP25072016/0117, mille alusel käendas kostja võlausaldaja ja G. D.i vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste eest, käendaja vastutuse ülempiiriks on kokku lepitud 11 911, 68 eurot. Kuivõrd laenu- ja tagatisomandamise lepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud, on mogo OÜ edastanud laenulepingu ülesütlemise avalduse. 13.02.2017 on kostjale edastatud teade nõude loovutamisest, eelnimetatud lepingust tulenevate nõuete omandiõigus läks õle OK Incure OÜ-le 06.02.
3. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 4 189, 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 2 401, 92 euro hüvitamist viivisemääraga 0,5% päevas perioodi 03.01.2017 – 12.12.2017 eest. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, s.o tasutud riigilõivu 450 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 192 eurot ja hagimenetluses tasutud 258 eurot). Viru Maakohus võttis 15.12.2017 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. 2/5 2-17-113705 Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses on hageja märkinud kostja elukohaks xxx, 43122 Ida-Viru maakond, mis on ka kostja registrijärgne elukoht, kuhu menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid saadeti 21.12.2017, kuid need tagastati 10.01.2018 märkega, et kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid. Samuti saadeti 21.12.2017 hagimaterjalid aadressile Võistluse 23-51, 10132 Tallinn, kust need hoiutähtaja möödumisel 22.01.2018 tagastati. 15.12.2017 saadeti hagimaterjalid e-posti aadressile offlinedj@gmail.com ja balticresidents@gmail.com. R. D. pole hagimaterjalide kättesaamist kinnitanud ka e-posti teel. Politsei- ja Piirivalveameti 29.01.2018 vastuse kohaselt puuduvad politseil andmed eelmainitud isiku kohta. Lähedaste sõnul võib R. D. viibida Tallinnas, kontaktandmed puuduvad. Viru Maakohtu 01.02.2018 kohtumäärusega teatati avalikult kostjale vastavalt

§ 317

lõikele 3 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, et Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi R. D.i vastu 6 591, 42 euro võlgnevuse nõudes. Menetlusdokumendid loeti kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjat kohustati lähtuvalt

§ 394

lõikele 1 esitama kohtule vastus hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemist. Kostjat hoiatati, et kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lõikele 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt ja kuulub kooskõlas

§ 407lõikega 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt.

Vastavalt

§ 407

lõigetele 1 ja 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade avaldati 02.02.2018. Vastuse esitamise tähtajaks oli 03.03.2018. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud. Samuti ei ole kostja taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud osaliselt võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 kohaselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ja mogo OÜ vahel sõlmiti 25.07.2016 käendusleping nr GP25072016/0117, millest tulenevate nõuete omandiõigus läks hagejale üle 06.02.2017. Hageja arvestas perioodil 03.01.2017 – 12.12.2017 eest viivist 0,5% päevas kokku 7 184, 99 eurot ning otsustas vähendada viivise võlgnevust 2 401, 92 eurole. Lepingujärgne viivitusintressimäär on 182, 50% aastas ehk 0,5% päevas, mis on üle 22 korra suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 3/5 2-17-113705 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüptingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Perioodil 03.01.2017 – 12.12.2017 oli seadusjärgne viivisemäär 0, 022% päevas. Hageja arvestas viivis 0,5% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 4 505, 64 eurot, sh põhiosa 4 189, 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 0, 022% päevas, s.o 316, 14 eurot perioodi 03.01.2017 – 12.12.2017 eest. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 68, 36% ulatuses (4 505, 64 / 6 591, 42), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 68, 36% kostja kanda ja 31, 64% hageja kanda.

§ 138

lõigete 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 450 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 192 eurot ja hagimenetluses tasutud 258 eurot). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulu summas 307, 62 eurot menetluses tasutud riigilõivu eest (450* 68, 36%). VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. 4/5 2-17-113705 Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. KOHTUOTSUSE AVALIK KÄTTETOIMETAMINE Kuna hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, tuleb ka käesoleva kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord toimetada kostjale kätte avalikult. Avaldada vastav teade väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1).

Kohus toimetab kohtuotsuse resolutsiooni ja edasikaebamise korra kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded ja loeb selle kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 5/5