← Eesti

1-18-2190/4

Obsah (7)§ 180§ 248§ 175§ 179§ 189§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2190 (18284000055) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekr

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

  1. Tunnistada Ats Annuk süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Ats Annukile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 2 (kaks) kuud ei pöörata täitmisele, kui Ats Annuk ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Ajutine lähenemiskeeld, mis on Ats Annukile kohaldatud Tartu Maakohtu 21.02.2018 määrusega nr 1-18-1573, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Ats Annukilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 90 (üheksakümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2018.a. maikuust igakuise menetluskulu osa 70 (seitsekümmend) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Ats Annukile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 69,12 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Ats Annuk toime pannud kuriteona valu tekitava väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 13.02.2018 kella 00.10 paiku Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas Vambola 1a läheduses sõimas ebaviisakate väljenditega xxxxxxxxx xxxxxxxxx X-X.X ja tungis talle kallale, tiris kannatanut juustest ning kui x.x kukkus maha, lõi Ats Annuk X-X.X jalaga selga. Kannatanul õnnestus püsti tõusta, seejärel võttis Ats Annuk käega xxxxxxxx kaela ümbert kinni ja lõi naist korduvalt rusikatega kehasse ning väänas tema käsi. X-X.X õnnestus ennast Ats Annuki haardest lahti rabeleda ja ta püüdis ära joosta, kuid Ats Annuk tõmbas ta uuesti pikali ning hoidis mõne aja kannatanut maas ning jooksis siis ära. Oma sellise tegevusega põhjustas Ats Annuk kannatanule füüsilist valu. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus ei pöörata tingimisi täitmisele, määrata lg 3 alusel katseaeg 1 aasta. Tartu Maakohtu poolt on 21.02.2018 kohaldatud Ats Annuki suhtes ajutine lähenemiskeeld. Ajutist lähenemiskeeldu kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 2

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusest nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Ats Annuki kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 159,12 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Ats Annukilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 90 eurot (s.h käibemaks). Ats Annukile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 69,12 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 840 eurot: sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu 90 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.