) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik AS Koduliising esitas 11.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 698,10 euro saamiseks. Kohus tegi 23.10.2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12.12.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS Koduliising esitas 10.01.2018 kohtule hagiavalduse, milles palus Axxxxx Dxxxxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 557,33 eurot, lepingutasu 22,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 19,26 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot. Lisaks hageja poolt kantud menetluskulud. Tartu Maakohus võttis hagi 11.01.2018.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest
Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 06.02.2018. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 15.02.2017 laenulepingu, mille kohaselt hageja väljastas kostjale laenu 733 eurot Dorada Trade OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenu pidi kostja tagastama 15.02.2018, intressimääraga 0% aastas. Igakuiselt pidi kostja tasuma 52,76 eurot. Kostja tasus makseid kuni 15.03.2017. Alates 15.04.2017 jättis kostja maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja saatis kostjale 10 meeldetuletuskirja. Hageja ütles laenulepingu üles 19.09.2017, kuna kostja ei täitnud lepingut. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 557,33 eurot, 22,91 eurot lepingutasu, sissenõudmiskulud 25 eurot ja viivise 19,26 eurot. 2 2-17-122683 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingute sõlmimise ajahetkel kehtinud võlaõigusseaduse redaktsiooni § 1132 lg 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Laenulepingu p 3.5 kohaselt on lepingutasuks 25 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus 22,91 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Laenulepingu kohaselt on osamaksetega viivitamise korral viivis 8% aastas. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 19,26 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 624,50 eurot, millest 557,33 eurot moodustab põhivõlg, 22,91 eurot lepingutasu, sissenõudmiskulu 25 eurot ja 19,26 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 80 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.