KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-5465 Tsiviilasi T.J.

) § 73 lg 1 kohaselt on käibevõimeline ka kaasomandi osa, sest kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada, on käsutusõigus korteriomandi kaasomandi osas siiski piiratud. Erisus tuleneb korteriomandi kui kaasomandi erivormi olemusest. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub (kuni 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub). Kuna korteriomandi reaalosa ja kaasomandi mõtteline osa kuuluvad kokku, ei saa neid teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada (KrtS § 11 lg 1, KOS § 1 lg 3). Seega ei saa korteriomandi puhul tugineda

§ 73lg-le 1, vaid lähtuda tuleb Krt

S § 11 lg-st 1 (KOS § 1 lg-st 3). Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kinnistamisavaldust rahuldada, kuna korteriomandi kaasomandi eset ei saa eraldi käsutada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. T.J. ja L.K. esitasid oma esindaja, Jõgeva notar K. Tenissoni, kaudu määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
2. märtsi 2018 kandemääruse tühistamist ning
3. veebruari 2018 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse kannete tegemist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt loobuvad avaldajad kogu oma mõttelisest osast korteriomandile, seega nii reaalosast kui sellega ühendatud mõttelisest osast kaasomandist. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50,

§ 126; § 70; § 73 lg 1 ja Krt

S § 1; § 11 sätetest ei saa olla kinnistamisavalduse rahuldamata jätmiseks alust põhjusel, et korteriomandi kaasomandi eset ei saa eraldi käsutada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et kinnistusosakonna vaidlustatud kandemäärus tuleb tühistada ning T.J. e ja L.K. kinnistamisavaldus tuleb saata kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 2
2. Asja materjalidest nähtuvalt kuulub T.J. ele ja L.K. le kummalegi 1/3 mõttelist osa Tartu maakonnas Rõngu vallas U. külas asuvast korteriomandist ning kinnistamisavalduse kohaselt soovivad nad enda mõttelistest osadest loobuda. Kohtunikuabi jättis kinnistamisavalduse rahuldamata põhjusel, et korteriomandi puhul ei saa kaasomandi eset eraldi käsutada. Seejuures tugines kohtunikuabi KrtS § 11 lg-le
3. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.
4. Vastavalt

§ 73

lg-le 1 võib kaasomanik temale kuuluva mõttelise osas ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Korteriomandi puhul ei saa korteriomanik oma kaasomandi mõttelist osa KrtS § 11 lg 1 järgi võõrandada ega koormata eraldi talle kuuluva korteriomandi reaalosast. Kinnistamisavalduse kohaselt soovisid T.J. ja L.K. loobuda kogu oma mõttelisest osas korteriomandile, seega nii reaalosast kui sellega ühendatud mõttelisest osast kaasomandist. Seetõttu ei ole kohtunikuabi tuginemine avalduse rahuldamata jätmisel KrtS § 11 lg-le 1 asjakohane.

§ 126lg 1 kohaselt võib kinnisasja omanik kinnisomandist loobuda.

19.02.2014 võeti vastu korteriomandi- ja korteriühistuseadus ning muudeti ühtlasi asjaõigusseaduse § 126. Nimetatud seaduse seletuskirja kohaselt kohaldub kinnisomandist loobumise regulatsioon ka korteriomandist loobumisele.

§ 126

lg 3 kohaselt läheb omand üle riigile kande tegemisega ning riigi kui puudutatud isiku nõusolek ei ole sellise kande tegemiseks vajalik. 7. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel on avaldajatel võimalik taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja