Obsah (6)

§ 35§ 108§ 85§ 86§ 133§ 135

1-17-7171 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7171 (15730000337) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi

§ 35

kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara (lg 1), läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel 3 kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (lg 2); kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (lg 3).

§ 108

lg 1 kohaselt muutub pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Sama sätte lg 2 sätestab, et pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.

§ 85

lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama sätte lg 2 sätestab, et võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes.

§ 86

lg 1 võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotimenetlus lõppes kompromissiga 15.02.2016, kohtumäärus jõustus lõplikult 28.12.2016. Joosep Xxxx oli nimetatud pankrotimenetluses üks võlausaldajatest 150 000 euro suuruse nõudega – seega oli J. Xxxx teadlik M. Xxxx pankrotist ning pankrotivarast. 13.01.2014 ajutise halduri aruande kohaselt kuulus M. Xxxxle sõiduauto Chevrolet Corvette, registreerimisnumbriga xxxx ning 26.02.2014 kinnitas M. Xxxx võlgnikuvandega, et antud sõiduauto on hävinenud ning mingit sõidukit tal reaalselt ei eksisteeri, varjates sellega oma vara ning andes valeande, sest talle kuulus tol hetkel endiselt sõiduauto Chevrolet Corvette (xxxx. 23.02.2015 anti If P&C Insurance AS-i esindaja poolt M. Xxxxle üle avariiline sõiduk Chevrolet Corvette, registreerimisnumbriga xxxx. M. Xxxx ja J. Xxxx leppisid omavahel kokku, et J. Xxxx korraldab nimetatud sõiduki müümise, so vara varjamise pankrotimenetluses – uurib välja sõiduki maksumuse ja otsib ostja.

§ 133

lg 1 kohaselt võib haldur alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti.

§ 135

lg 1 kohaselt müüb haldur pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sama sätte lg 2 kohaselt võib halduri nõusolekul füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara hulka kuuluva vallasasja või õiguse ise müüa. Vara müünud võlgnik esitab haldurile aruande müügist saadu kohta. Joosep Xxxx kaasaaitamistegevus M. Xxxx vara varjamisele seisnes alljärgnevas. J. Xxxx, olles teadlik, et nimetatud sõiduk kuulub M. Xxxx pankrotivara hulka, pakkus sõidukit e-kirja teel müügiks R. J-le. Sõiduauto Chevrolet Corvette (xxxx) müügis ja hinnas leppisid J. Xxxx ja R. J. kokku e-kirja vahendusel ning sõiduauto müük toimus nende mõlema osalusel 27.02.2015 OÜ Plusmerk parklas, mis asub aadressil Nuhja, Kopli küla, Rae vald, Harjumaa. J. Xxxx müüs sõiduki Chevrolet Corvette 8350 euro eest R. J-le, kasutades selleks eelnevalt M. Xxxx poolt allkirjastatud müügilepingut. Müügi ajal esitas J. Xxxx R. J-le taotluse sõiduki registriandmete muutmiseks seoses omanikuvahetusega, millel oli võõrandajaks märgitud M. Xxxx ja auto tehnilise passi. Samuti esitas J. Xxxx auto ostjale M. Xxxx isikut tõendava 4 dokumendi, millega tõendas, et auto kuulub M. Xxxxle. Auto müügi eest andis R. J. J. Xxxx üle sularahas 8350 eurot. M. Xxxx ega J. Xxxx sõiduki müümise plaanist ega lõpulexxxxd müügist ja saadud rahast, mis kuulus pankrotivara hulka, kohut ega haldurit ei teavitanud. Tulenevalt KarSRS § 8 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-st 1 oli vara väärtuse oluline ulatus

1. aastal 3550 eurot. Alates 01.01.2015.a. kehtima hakanud KarS § 121 lg 2 järgi on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Seega on Meelis Xxxx oma tegevusega ja Joosep Xxxx kaasabil varjanud pankrotimenetlustes vara summas 8350 eurot ehk KarS § 121 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt olulises ulatuses. Seega M. Xxxx pani toime KarS § 385 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o füüsilisest isikust võlgniku poolt vara varjamise pankrotimenetluses, kui sellega on kaasnenud valevande andmine (alates 01.01.2015 KarS § 385, so olulises ulatuses vara varjamise pankrotimenetluses). J. Xxxxt süüdistatakse KarS § 385 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta osutas tahtlikult vaimset ja füüsilist kaasabi M. Xxxxle KarS § 385 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o pankrotimenetluses vara varjamisele. KarS § 22 lg 3 järgi on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.
2. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõlema süüdistatava osas on seaduslik, piisavalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. M.Xxxx ja J.Xxxxt süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest seadusandja on ette näinud rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Varem ei ole süüdistatavaid kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole nende suhtes menetluses uusi kriminaalasju. Tsiviilhagi antud asjas puudub. Prokuröri taotletud rahaliste kohustuste täitmisega on kohtu arvates tagatud hukkamõistev hinnang toimepandud kuriteole, saavutatud õigusrahu ning kriminaalmenetluse edasiseks jätkamiseks M.Xxxx ja J.Xxxx suhtes puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kohustada süüdistatavaid maksma kindla summana mõlemal 2000 eurot riigituludesse ning M. Xxxxl tasuda ka menetluskulud, on põhjendatud ning selliste kohustustega on süüdistatavad kohtuistungil ka nõustunud ning kinnitanud, et sellised kohustused on nende poolt täidetavad taotluses märgitud ajaks. 5 Kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ja taolise kohustuse panemist süüdistatavatele on toetanud ka süüdistatavate kaitsjad. M.Xxxx ja J.Xxxx on teadlikud sellest, et kui nad ei täida kohtumäärusega neile pandud kohustusi tähtaegselt, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Taotluse menetluse lõpetamiseks peab kohus KrMS § 202 lg 4 alusel lahendama määrusega. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/