← Eesti

2-17-19397/8

Obsah (7)§ 440§ 173§ 168§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2018, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-19397 Tsi

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule edastanud avalduse, milles on märkinud, et ta võtab hagi omaks. Kohus leiab, et kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks, siis rahuldab kohus hagi korduskohtuistungit pidamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostja ebaseaduslikust valdusest hagejale välja ATV CFMOTO (väljalaskeaasta 2013, registrinumber 20BB, kerenumber LCELDTS66D6000981, värv must). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lõike 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab vastavalt

§ 168lg-le 1 menetluskulud kostja kanda.

Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 350 eurot ning õigusabikulust 240 eurot. 2 2-17-19397

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on nimetatud kulu täies ulatuses põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuvälised menetluskulud menetlusosalise esindaja kulud.

Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt selle kohta Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, p 14 ja lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 80 eurot ning ajakulu 3 tundi on põhjendatud. Kohtule esitatud menetluskulude spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja ajakulu 3 tundi sisaldab tõendite kogumist, suhtlemist kohtutäituriga ning hagiavalduse koostamist. Nimetatud ajakulu arvestades hagiavaldust ning tsiviilasja keerukust on kohtu seisukohalt põhjendatud ning hageja esindaja õigusteenuse tasu, so 240 eurot, tuleb täies ulatuses kotjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ning esindajatasu 240 eurot, kokku 590 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning

§ 177

lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (590 eurot) tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.