← Eesti

1-17-10117/11

Obsah (11)§ 121§ 73§ 78§ 16§ 18§ 19§ 118§ 57§ 141§ 74§ 4

1-17-10117 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruaril 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-10117 (kohtueelses menetlus

§ 121

lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Eve Soostar Süüdistatav EDWARD DANIEL AARMA, isikukood: 39706221410, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: keskharidus, xxxx OÜ, administraator, elukoht: xxxx, kehtivaid karistusi ei ole, tõkendit ei ole kohaldatud; Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Rein Laid (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: 1. Tunnistada EDWARD DANIEL AARMA (i.k. 39706221410)

§ 121lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Edward Daniel Aarma suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 15.02.

  1. a.
  2. Jätta kannatanu Xxxx(Mätas) esitatud tsiviilhagi täielikult nii varalise kui mittevaralise kahjuhüvitise nõudes rahuldamata.
  3. KrMS § 182 lg 1 kohaselt jätta kannatanu esindaja tasu täielikult kannatanu kanda.
  4. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Edward Daniel Aarma’lt välja riigituludesse menetluskuludena: 1-17-10117 • määratud kaitsja tasu summas 72 eurot ning • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot, s.t kokku 822 eurot.
  5. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Edward Daniel Aarma’l tasuda menetluskulud kokku summas 822 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 68,50 eurot.
  6. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel jätta Edward Daniel Aarma enda kanda tema poolt valitud kaitjale makstud tasu.
  7. KrMS § 180 lg 3 ja § 175 lg 1 p 3 alusel jätta riigi kanda kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi (nr 17E-PõI0035) tasu summas 84 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Edward Daniel Aarma’d süüdistatakse selles, et tema 24.06.
  8. a kella 04:00 paiku peksis Harjumaal Ilmandu külas Kadaka tee 8 maja juures Xxxxtahtlikult ja korduvalt rusikate ning vähemalt ühe korra jalaga pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 06.04.
  9. a teostatud isiku ekspertiisiakti nr 17 E–PõI0035 arvamusest nähtuvalt esinesid Xxxxjärgmised tervisekahjustused: kolju ja näoluude hulgimurrud (sõelluurakkude ja vasaku silmakoopa põhja murd, alalõualuu parema liigesjätke nihkega murd koos alalõualiigese osalise nihestusega, ninaluude murrud) koos vere sisaldumisega vasakus ülalõuaurkes ja vasakul pool ninaõõnes, põrutushaav parema kulmu piirkonnas, hulgalised nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas koos vasaku näopoole tursega, nahaalused verevalumid parema rangluu piirkonnas ja kaelal, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel ja vasakul pool rindkere eespinnal. Ninaluude murru tõttu osutus vajalikuks murru paigaldamine üldanesteesias. Samuti tuvastati Xxxx04.07.
  10. a ninavaheseina minimaalne kõverdumine. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole tuvastatud tervisekahjustused eluohtlikud, nende paranemine kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Seega Edward Daniel Aarma kahjustas oma tahtliku tegevusega teise inimese tervist, millega oli tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, see on

§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2

(19)1-17-10117 KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kuriteokoosseis 1.
  2. Objektiivne koosseis Edward Daniel Aarmat süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 1 kvalifitatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Kannatanu Xxxxandis 28.06.

  1. a ütlusi, et nad pidutsesid 26.06.
  2. a õhtul kannatanu vanemate majas. Süüdistatav ja tema tüdruksõber Xxxx lahkusid kella 04.00-05.00 vahel. Umbes viie minuti pärast koputas keegi kannatanu vanemate kodu uksele. Peale ukse avamist nägi kannatanu ukse taga nii Xxxxt kui süüdistatav Edward Daniel Aarmat. Edward tiris rinnust riietest kinni võttes kannatanu majast välja külavaheteele ja lõi ühe korra parema käe rusikaga vasakule poole näo piirkonda. Löök põhjustas kannatanule füüsilist valu ning oli nii tugev, et kannatanu kukkus maha ja kaotas teadvuse. Kohale jõudnud kiirabibrigaad toimetas kannatanu PERH-i EMO-sse, kus tal õmmeldi kulmuhaav ja tuvastati alalõualuu murd, silmakoopa alune murd ja ninaluu murrud. Peksmisest oli valulik nägu ja ülakeha ning ülakehal olid peksmise tagajärjel tekkinud hematoomid. Kannatanu arvas, et teda peksis vaid Edward (tl 5). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt väljastatud patsiendi EMO kaardist nähtub, et kiirabi toimetas 24.06.
  3. a kell 7:38 kannatanu XxxxPõhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Patsiendil diagnoositi kolju- ja näoluude hulgimurrud. Haiguse anamneesist nähtub, et patsienti oli pekstud näkku, mitu korda kaotas teadvust, näol mitmed hematoomid. Vasakul silmal suur hematoom (tl 7). 28.06.
  4. a isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et Xxxxvasak näo pool on paistes. Parema silma ümber kollakat värvi hematoom, vasak silm kinni paistetanud, silma ümber lillakat värvi hematoom. Parema kulmu juures õmmeldud haav, marrastused. Vasak kõrv punetav, vasakul pool kaelal punakat värvi hematoomid. Paremal kõrvalestal marrastus. Kaela esiosas ja rindkerel kollakat värvi hematoomid. Paremal õlavarrel marrastused ja kollakat värvi hematoomid. Vasakul õlavarrel mustrilise kujuga hematoomid (tl 12). Sama kinnitavad ka fotod nr 1-8 (tl 13-18). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakonna kohtuarstekspert
  5. septembri
  6. a e-kirjas nähtub, et alalõualuu murru paranemine kestab 4 nädalat kuni 4 kuud, vasaku silmakoopa põhja murd ja ninaluude murrud paranevad alla 4 nädala (tl 31). Süüdistatav Edward Daniel Aarma andis 20.09.
  7. a ütlusi, et tema tüdruksõber Xxxx oli talle kirjutanud facebook'i mitmeid kordi „Appi, Appi, Appi, Midagi väga halba juhtus". Nende lugemisel sai ta aru, et midagi on valesti ning otsustas minna tagasi. Kohale jõudes rääkis tema tüdruksõber Xxxx, et Xxxxoli teda vägistanud. Seda kuuldes kutsus süüdistatav xxxx majast välja tänavale. Alguses xxxx eitas tegu, siis lõi süüdistatav teda paar korda, mille tagajärjel xxxxkukkus maha. Süüdistatav täpselt ei mäletanud, kui palju neid lööke oli, kuid ta nõustus, et see võis olla enam vähemalt niipalju kui kahtlustuses (vähemalt kolmel korral rusikaga näo piirkonda ja ühel korral jalaga). Pärast rusikatega löömist lõi ta üks kord ka jalaga, kuid see ei olnud näkku. Selle löögi tagajärjel xxxx kukkuski (tl 74). Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Edward Daniel Aarma lõi 24.04.
  8. a Xxxxviimase vanemate maja juures külavaheteel vähemalt kolmel korral rusikaga näo piirkonda ja ühel korral jalaga, tekitades sellega kannatanu näole ja kehale hematoomid, alalõualuu murru, vasaku silmakoopa põhja murru ja ninaluude murrud. 3

(19)1-17-10117 Kuivõrd alalõualuu murru paranemine võtab aega 4 nädalat kuni 4 kuud, vastab Edward Daniel Aarma tegu

§ 121lg 2 p 1 kirjeldatud kuriteo objektiivsele koosseisule.

1.2. Subjektiivne koosseis Kohus leiab, et Edward Daniel Aarma pani

§ 121

lg 2 p 1 kirjeldatud teo toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Nähtuvalt süüdistatava ütlustest saabus ta sündmuspaika peale seda, kui tema tüdruksõber teatas talle, et midagi halba on juhtunud. Kohale jõudes sai ta teada, et kannatanu oli tema tüdruksõbra vägistanud. Seda kuuldes kutsus süüdistatav kannatanu majast välja tänavale rääkima. Süüdistatav lõi teda peale seda, kui kannatanu eitas juhtunut (tl 74). Eeltoodu viitab, et süüdistatav lõi kannatanut kannatanu poolt süüdistatava tüdruksõbra suhtes toimepandu pärast aga ka seetõttu, et soovis kannatanut juhtunust rääkima sundida. Süüdistatav selgitas, et ei soovinud kannatanule selliseid vigastusi. Kohus leiab, et sellest võib järeldada, et süüdistatava eesmärgiks ei olnud küll kannatanule vigastusi tekitada, kuid siiski valu tekitada. Seega pani süüdistatav kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult.

§ 121

lg 2 p 1 koosseis näeb ette lisaks kehalisele väärkohtlemisele ka tagajärjena tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 nädalat. Lüües kannatanut, pidi süüdistatav aru saama, et löögi tagajärjel võib tekkida kannatanule tervisekahjustus, mis võib kesta ka üle 4 nädala. Seega leiab kohus, et süüdistatav ei tekitanud tervisekahjustust tahtlikult, vaid ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Vastavalt

§ 18

lg-le 2 on kergemeelsus see, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Siiski ei oma see teo kvalifitseerimisel ja isiku vastutuse võtmisel olulist tähendust.

§ 19

järgi vastutab isik seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest ka siis, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Seega ei ole kvalifitseerimisel oluline, et tagajärjele ei laiene kavatsetus. Piisab sellest, et tagajärg põhjustati ettevaatamatusest. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Edward Daniel Aarma pani

§ 121lg 2 p-s 1 kirjeldatud teo toime kavatsetult.

2. Õigusvastasus ja süü Edward Daniel Aarma teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Siinkohal märgib kohus, et Edward Daniel Aarma tegu ei olnud toime pandud hädakaitses ega hädaseisundis, sest ta ei tõrjunud ega soovinud kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu/rünnet, vaid tegutses juba olukorras, kui rünne oli tema lähedase vastu juba toime pandud ehk lõppenud. Edward Daniel Aarma oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning Edward Daniel Aarma on sündinud 1997. aastal (tl 81). Samuti puuduvad Edward Daniel Aarma puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on Edward Daniel Aarma tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Edward Daniel Aarma on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 121

lg 2 p 1 järgi ehk teise inimese tervise kahjustamise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. 3. Karistus

§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 4

(19)1-17-10117 Edward Daniel Aarma süü suurust mõjutab esmalt teo toime panemise viis ja tagajärg. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et süüdistatava tekitas oma teoga kannatanu näole ja kehale hematoomid, alalõualuu murru, vasaku silmakoopa põhja murru ja ninaluude murrud. Materjalidest ei nähtu, et vägivald oleks olnud kestev või piinav või kannatanut eriliselt alandav. Kohus ei nõustu kannatanu esindaja poolt istungil väidetuga, et tagajärgede puhul ei jäänud palju puudu raske kehavigastuse tekitamisest ehk

§ 118koosseisust.

Kannatanu esindaja tugineb tõenäoliselt kohtuarst-ekspert Anu Adamsi poolt

  1. septembri
  2. a e-kirjas antud hinnangule, et alalõualuu murru paranemine kestab 4 nädalat kuni 4 kuud. Kohus leiab, et viidatud e-kirjas hindas arst seda, kas tervisekahjustuse kestus vastab

§ 121

lg 2 p-s 1 või

§ 118lg 1 p-s 2 nimetatud tähtajale.

Ehk siis kohtuarst-ekspert on leidnud, et tegemist ei ole raske tervisekahjustusega ilma konkreetset paranemisaega määratlemata. Seega viitavad teo toimepanemise viis ja tuvastatud tagajärjed isiku keskmisele süüle. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada kõigepealt süüdistatava poolt kohtuistungil avaldatud kahetsust (

§ 57lg 1 p 3 teine alternatiiv – tl 138).

Teiseks leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et süüdistatav pani vägivallateo toime õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul (

§ 57lg 1 p 6).

Nimelt andis süüdistatav 20.09.

  1. a ülekuulamisel ütlusi, et pärast oma tüdruksõbra vägistamisest teada saamist ei suutnud ta oma tegudest aru saada. Ta tundis emotsioone mida, varem oma elu jooksul tundnud ei olnud. Tunnistaja Xxxx andis 25.08.
  2. a ütlusi, et ta arvas, et Edward oli emotsionaalselt endast väljas ning see oli ka sellise käitumise põhjuseks. Ta polnud Edwardit kunagi sellisena näinud. Ta on tavaliselt vaoshoitud ja ei näita emotsioone välja. Ka xxxx andis 05.09.
  3. a ütlusi (tl 65-66), et Edward öösel xxxx juurde tagasi tuli, siis oli Edward rahulik ja täiesti normaalne. Mõni hetk hiljem kuulis aga tunnistaja uksel suurt paku ning kuulis Edwardit karjumas: „Tule välja xxx! Kui sa ust lahti ei tee siis löön akna puruks“. Ka sellest võib aru saada, et Edward läks endast välja peale seda, kui kuulis oma tüdruksõbra vägistamisest. Seda kinnitab ka tunnistaja ütlus, et ta kuulis hiljem Edwardit küsimas: „Mida sa tegid mu tüdrukule?“. Kohtu hinnangul on loogiline, et lähedase inimese vastu toime pandud raske kuritegu on selline asjaolu, mis tekitab tugeva hingelise erutuse. Nähtuvalt uuritud tõenditest võib järeldada, et ilma Xxxx poolt Xxxx vastu toime pandud seksuaalkuriteota ei oleks ka Edward Daniel Aarma kuritegu toime pannud. Menetluses pole tuvastatud, et Edward Daniel Aarma oleks kandud kannatanu suhtes varasemat vimma või oleks vägivald põhjustatud millestki muust kui kannatanu teost süüdistatava lähedase vastu. Vastupidi, kanntanu, süüdistatava ning tunnistajate ütlustest nähtub, et tegemist oli sõprade seltskonnaga, kes veetis koos vaba aega. Seega leiab kohus, et süüdistatav pani etteheidetava teo toime kannatanupoolse õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul ja järelikult esineb

§ 57lg 1 ps 6 nimetatud karistust kergendav asjaolu.

Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et Edward Daniel Aarma süü jääb alla keskmise, kuid ei ole alammäära lähedane. Seetõttu pole kohtu hinnangul süü suurusest tulenevalt võimalik ka kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamine. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd Edward Daniel Aarmal puudub kehtiv karistus (tl 81), siis on kohtu hinnangul võimalik teda mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest ka süü suurusele vastavast väiksema karistuse määraga. Seega eripreventsioon vähendab süüdistatavale mõistetava karistuse määra. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Edward Daniel Aarmat karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. 5

(19)1-17-10117 Karistuse täpset suurust määratledes leiab kohus, et karistuse vastavuse hindamisel tuleb arvestada ka xxxx kriminaalasjas 1-17-3707 mõistetud karistuse suurust (tl 99-100). Nimetatud kohtuotsusega tunnistati Xxxx süüdi

§ 141

lg 1 järgi ja karistati kokkuleppemenetluses 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 74lg 1 alusel 18-kuulise katseajaga täielikult täitmisele pööramata.

Kohtuotsusega tunnistati Xxxxsüüdi Xxxx vägistamises. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus peaks olema oluliselt väiksem, kui kuriteo ajendiks olnud kuriteo eest mõistetud karistus. Nimelt on ka seadusandja pidanud

§ 141

lg 1 kuritegu oluliselt raskemaks võrreldes

§ 121

lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteoga, kuivõrd vägistamise eest on ette nähtud ainult vangistus ning seda pikkusega minimaalselt 1 aasta kuni maksimaalselt 5 aastaks. Samas

§ 121

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest võib karistada kas rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega ehk lubatud on nii kergema karistusliigi kohaldamine kui ka minimaalset vangistusliku karistuse määra ei ole ette nähtud. Seetõttu leiab kohus, et Edward Daniel Aarmat tuleb karistada 9-kuulise vangistusega. Arvestades, et käesolevat kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb süüdistatavale mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et kuivõrd Edward Daniel Aarmal puuduvad kehtivad karistused, võib tema suhtes kohaldatud vangistusliku karistuse jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades 1 aasta pikkust katseaega ilma kontrollnõueteta

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi resolutiivosa kuulutamisest, s.t alates 15.02.

  1. a.
  2. Tõkend Kohtueelses menetluses ei ole Edward Daniel Aarma suhtes tõkendit kohaldatud (tl 122, 122 pöördel). Ka kohtumenetluse ajaks ei kohaldanud kohus Edward Daniel Aarma suhtes tõkendit (tl 124). Seega kohtuotsuse tegemise hetkel ei ole Edward Daniel Aarma suhtes tõkendit kohaldatud. Kuivõrd kohus mõistis Edward Daniel Aarmale karistuseks tingimisi vangistuse ilma käitumiskontrollile allutamiseta, siis ei pea kohus vajalikuks ka kohtuotsuse täitmiseks isiku suhtes tõkendit kohaldada.
  3. Tsiviilhagi 5.
  4. Menetluse käik ja peamised seisukohad Kannatanu on esindaja kaudu esitanud kriminaalmenetluses esimese tsiviilhagi 18.05.
  5. a (tl 92-95). Selles on varalise kahjuhüvitise nõue olnud 10 033 eurot ning mittevaralise kahjuhüvitise nõue 8000 eurot ehk hagi on olnud esitatud kokku 18 033 euro suuruses nõudes (millele lisanduksid ka menetluskulud 1200 euro suuruses summas). Lisaks sooviti nimetatud tsiviilhagis, et kohus tunnistaks hageja õigust esitada Edward Daniel Aarma vastu täiendav hagi materiaalse kahju heastamiseks hagis nimetatud kulutuste tekkimisel (raviprotseduurid ja ravimid). Ainsa tõendina lisati antud hagi juurde xxxx OÜ nimel väidetavalt välja antud kinnitus tööle asumise ja töötasu kohta (tl 98). Sellisel kujul saadeti antud tsiviilhagi koos kriminaalasja materjalidega Edward Daniel Aarma süüdistuses

§ 121lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Harju Maakohtule 29.06.2017.

a (tl 105, toimiku esikaane tagakülg). 26.09.

  1. a kohtumäärusega (tl 107-109) tagastas kohus kriminaalasja prokuratuurile menetluse jätkamiseks, kuivõrd prokuratuur ei olnud andnud kannatanu esindajale võimalust esitada kõik tõendid kohtueelses menetluses tulenevalt lühimenetluse kohaldamisest (tsiviilhagist nähtuvalt oli kannatanu eeldanud kriminaalasja lahendamist üldmenetluses). Ühtlasi selgitas kohus antud kohtumääruses kannatanu esindajale, et ka kriminaalmenetluses toimub tsiviilhagi lahendamine tsiviilkohtumenetluse põhimõtete kohaselt ning tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg-st 1 peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eraldi tõi kohus 26.09.
  2. a 6

(19)1-17-10117 kohtumääruses välja, et varalise kahjunõude tõendamisel tuleb hagejal lisaks kahju tekkimise aluseks olevale sündmusele tõendada ka põhjuslik seoses sündmuse ja tekkinud kahju vahel ning tekkinud kahju suurus. 29.10.
  1. a esitas kannatanu esindaja prokuratuurile uue tsiviilhagi (tl 111), milles oli varalise kahjuhüvitise nõue 13 661,46 eurot ning mittevaralise kahjuhüvitise nõue 8000 eurot ehk kokku oli hagi esitatud 21 661,46 euro suuruses summas (sellele lisanduksid ka menetluskulud 1200 euro suuruses summas). Hagile olid lisatud ka täiendavad tõendid (tl 112119). 29.10.
  2. a esitatud hagis ei nõutud enam seda, et kohus tunnistaks hageja õigust esitada Edward Daniel Aarma vastu täiendav hagi materiaalse kahju heastamiseks. 30.10.
  3. a saadeti kriminaalsaja toimik koos 29.10.
  4. a esitatud uue tsiviilhagi ning täiendavate tõenditega Edward Daniel Aarma süüdistuses

§ 121

lg 2 p 1 järgi lühimenetluses teist korda Harju Maakohtusse (tl 122, toimiku esikaane tagakülg). 08.02.

  1. a kohtuistungil oli kannatanu esindaja seisukohal, et tsiviilhagis on viidatud kõikidele nendele nõuetele ja seaduse sätetele, mida üks tsiviilhagi peab sisaldama ning kannatanu ja tema esindaja on teadlikud, et kriminaalmenetluses võetakse hagide lahendamisel aluseks tsiviilmenetlus (tl 133 pöördel). Kannatanu on esitanud esindajale nimekirja sellest, mis moodustavad materiaalse kahju, nende juurde on kannatanu esitanud rea tõendeid (tl 133 pöördel). Samuti kinnitas kannatanu esindaja kohtuistungil, et ta sai 26.09.
  2. a kohtumääruse kätte ning sellest tulenevalt esitati ka kriminaalasja materjalide juurde terve rea igasuguseid tõendeid (tl 135). Kannatanu esindaja palus kohtul tsiviilhagi rahuldada nende tõendite põhjal, mida kannatanu on suutnud koguda ja kohtule esitada (tl 137 pöördel). Samuti märkis kannatanu esindaja, et kannatanul ei ole enam rohkem tõendeid esitada, kohus saab nende kogutud tõendite põhjal otsustada ning tsiviilhagi rahuldada ning kriminaalasja tagastamine ei ole vajalik (tl 137 pöördel). Süüdistatava kaitsja vaidles esitatud tsiviilhagile täies ulatuses vastu nii varalise kui mittevaralise kahjuhüvitise nõuetele, leides, et tsiviilhagi ei ole tõendatud (tl 134 pöördel-136 pöördel, 137 pöördel). Mittevaralise kahjuhüvitise nõue osas leidis kaitsja, et kohus otsustaks kõige paremal ja õiglasemal äranägemisel (tl 137 pöördel). Täpsemalt käsitleb kohus kaitsja vastuväiteid esitatud tsiviilhagile alljärgnevalt iga nõude osas eraldi. 5.
  3. Sissejuhatus Süüdistatava Edward Daniel Aarma ja kannatanu Xxxxvahel ei ole lepingulisi suhteid, seega on tegemist lepinguvälise kahjunõude olukorraga. Võlaõigusseadus (edaspidi: VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  4. aprilli
  5. a otsuse nr 3-2-1-19-11 punktis 12 selgitanud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Selle, et süüdistatav pani toime temale etteheidetava kuriteo

§ 121

lg 2 p 1 järgi, on kohus tuvastanud käesolevas otsuses kuriteokoosseisu tuvastamisel. Isiku süüditunnistamisel

§ 121

lg 2 p 1 järgi on süüdi tunnistamise eelduseks teisele isikule tervisekahjustuse tekitamine. Täpsemalt sellise tervisekahjustuse tekitamine, mis kestab vähemalt 4 nädalat, kuid vähem kui 7

(19)1-17-10117 4 kuud, sest vähemalt 4 kuud kestev tervisekahjustus on

§ 118lg 1 p 2 kohaselt juba raske tervisekahjustuse kuriteokoosseis.

VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanule xxxxtekitati Edward Daniel Aarma poolt tervisekahjustus. Kuivõrd käesoleval juhul ei esine ka mitte ühtegi VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavat asjaolu, siis on Edward Daniel Aarma tekitanud kannatanule xxxxkahju õigusvastaselt. VÕS § 1050 lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kannatanu Xxxxnõue tugineb samadele asjaoludel (peksmistegu), millega sisustati süüdistatavale Edward Daniel Aarmale etteheidetavat kuriteokoosseisu

§ 121lg 2 p 1 järgi.

Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et süüdistatav Edward Daniel Aarma pani toime

§ 121

lg 2 p 1 kooseisule vastava õigusvastase ja süülise teo, mille tagajärjel tekitas süüdistatav kannatanu xxxx tervisekahjustuse, mis kestis vähemalt 4 nädalat (kuid mitte kauem kui 4 kuud). Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi märgitud varaline ja mittevaraline kahju on seotud kannatanule tekitatud tervisekahjustusega ehk kohus peab tuvastama kahju ja teo vahel esineva põhjusliku seose. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui tekitatud kahju ja süüdistatava teo vahel esineb põhjuslik seos, siis peab kohus tuvastama, kui suur on kannatanul tekkinud kahju ehk kohus peab lähtuma VÕS § 127 lg-s 1 märgitud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Sealjuures näeb VÕS § 130 lg 1 ette, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Lisaks ülaltoodule tuleb kohtul arvestada varalise kahjuhüvitise puhul VÕS § 139 lg-tes 1 ja 3 ning VÕS § 140 lg-s 1 märgitut, mille kohaselt: Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Mittevaralise kahjuhüvitise määramisel peab kohus aga juhinduma VÕS § 132 lg-st 2, mille kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 132 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise 8

(19)1-17-10117 määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 5.
  1. Varalise kahjuhüvitise nõue Hambaravi 29.10.
  2. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana hambaravikulude hüvitamist 15 ja 21 euro ehk kokku 36 euro suuruses summas (tl 111). Sealjuures varem ehk 18.05.
  3. a esitatud tsiviilhagis nõudis kannatanu hambaravi hüvitisena 120 eurot seoses esihambast killu eemaldumisega seoses (tl 93). Ainsad tõendid, mis kannatanu on seoses hambaraviga kohtule esitanud, on kaks xxxxOÜ arvet – üks summas 15 eurot ja teine 21 eurot (tl 112). Sealjuures on arved väljastatud visiitide eest, mis toimusid 04.10.
  4. a ja 06.10.
  5. a ehk peale seda, kui kannatanu oli kriminaalmenetluses juba esitanud esimese tsiviilhagi 18.05.
  6. a, milles märkis, et esihamba paranduseks on juba kulunud 120 eurot. Samas antud kriminaalasja arutluse all olev tervisekahjustuse tekitamine kannatanule toimus 24.06.
  7. a ehk arvetel näidatud visiitide toimumisest 1 aasta ja 3 kuud varem. Lisaks nähtub xxxx OÜ 21 euro suurusest arvest, et xxxx osutati profülaktilist puhastust ehk hambaid puhastati, kinnitati üks reteineri lüli tagasi ning viidi läbi retensiooni kontroll. Mitte üksi nendest tegevustest ei saa olla seotud väidetava hambast killu välja löömisega. Veelgi enam, tegemist on ortodontilise ravi eest osutatud arvega. Arvestades, et esimene arve summas 15 eurot oli esitatud 04.10.
  8. a toimunud konsultatsiooni eest ning 06.10.
  9. a visiidil osutati xxxx ortodontilist ravi, siis on alust arvata, et ka eelmärgitud konsultatsioon oli seotud just edasise ortodontilise ravi planeerimisega. Eeltoodut kogumis hinnates nähtub, et kannatanu on enda sõnul 18.05.
  10. a esitatud hagi kohaselt tasunud juba esihamba killu parandamise tõttu 120 eurot. Samas hilisemalt esitatud hagi kohaselt on kahjusummaks olnud 36 eurot ning need kulutused on tehtud alles oktoobris
  11. a ning üldsegi mitte seoses hambast killu eemaldumisega, vaid ortodontilise raviga seoses. Seega on kannatanu teadlikult esitanud teises hagis kohtule väidetava hambaravi hüvitisena tõendid, mis ei puutu üldse esitatud kahjuhüvitise nõudesse – s.t esihambast väidetavalt killu eemaldumisse. Veelgi enam, mitte ükski kriminaalasjas olevatest tõenditest ei kinnita, et Xxxx oleks süüdistatava poolt toimepandud peksmise tagajärjel hambast üldse kild välja tulnud või oleks tema hammastega muud midagi juhtunud (vt nt tl 7, 12, 23, 26, 53). Isegi kannatanu ise ei ole ülekuulamises rääkinud ega viidanud, et tal oleks peksmise tõttu tekkinud vigastusi hammastele (tl 5). Sealjuures on 29.06.2016 erakorralise meditsiini osakonnas märgitud, et kannatanu hambunud on korrektne (tl 29). Kohus leiab, et kui kannatanul oleks tükk hambast väljas olnud peksmise tõttu, siis oleks seda märgitud ära ka patsiendikaardile. Eeltoodu tõttu nõustub kohus süüdistatava Edward Daniel Aarma kaitsjaga, et antud kahju tekkimine on tõendamata, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu hamba vigastuse olemasolu, samuti esineb kahe esitatud tsiviilhagi enda vahel vastuolu kahjuhüvitise tekkimise ajas ning summas (tl 135 pöördel), mis seab kahtluse alla mitte ainult kannatanu poolt väidetava kahjuhüvitise suuruse, vaid ka selle, et kahju on üldse tekkinud, rääkimata põhjusliku seoses olemasolust kahju tekkimise ning süüdistatava peksmisteo vahel. Seetõttu tuleb kannatanu nõue hüvitamaks hambaraviga seotud kulud jätta täielikult rahuldamata. Teksapüksid 29.10.
  12. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana teksapükste maksumuse summas 129 eurot hüvitamist (tl 111). Sealjuures varem ehk 18.05.
  13. a esitatud tsiviilhagis nõudis kannatanu väidetavalt maas lohistamise ja peksmise tagajärjel lõhutud teksapükste eest hüvitisena 64 eurot (tl 93). 9
(19)1-17-10117 Siinkohal nõustub kohus jällegi süüdistatava kaitsja seisukoha, mille kohaselt on täielikult tõendamata sellise kahju tekkimine ehk esiteks see, et süüdistatavat üldse lohistati ning teiseks see, et teksapüksid said lõhutud (tl 135-135 pöördel). Märkimisväärsed on siinkohal just kannatanu enda ütlused, mis on antud 1,5 päeva peale juhtunut ning mille kohaselt Xxxx ütles, et Edward tiris rinnust riietest kinni võttes mind majast välja veidi eemale külavahe teele. Ei mäleta, kas Edward midagi ütles, kuid järsku lõi ta mind ühe korra parema käe rusikaga vasakule näo piirkonda. Löök põhjustas mulle füüsilist valu ning oli nii tugev, et kukkusin maha ja kaotasin teadvuse. Ei oska öelda, kui kaua ma võisin maas teadvuseta lebada. Mäletan, et komberdasin viimaks maast üles ning jalutasin kodu poole. /…/ Arvan, et mind peksis vaid Edward, sest peale Xxxx temaga koos kedagi ei olnud ja vaevalt, et Xxxx mind lõi. /…/ Keegi teine minu külalistest juhtunut pealt ei näinud (tl 5). Seega jääb kohtule arusaamatuks, kuidas oli rinnust tirides võimalik teksapükste katki minemine. Maas lohistamisest aga ei rääkinud kannatanu enda ülekuulamisel mitte sõnagagi. Kannatanu enda sõnul ei mäletagi ta, mis juhtus esimese löögi ning tema teadvusele tuleku vahel. Erakorralise meditsiini kaardist nähtub samuti, et kannatanul endal juhtunu kohta mälu puudub (tl 24). Kannatanu ütlustes märgitud Xxxx ( ) samuti ei räägi toimunu kirjeldamisel kannatanu lohistamisest mitte midagi (tl 36-37). Kannatanu Xxxx elukaaslane xxxx ütlustest nähtuvalt oli tema peksmise ajal majas sees (tl 45). xxxxandis ütlusi, et meie eeldame, et alguses oli peksmine ühes kohas ning siis Edward lohistas teda teise kohta. Seda järeldame riiete järgi, millel olid lohistamise jäljed. xxxx ise mäletab ainult esimest lööki, mis ta oli saanud näkku ning seda, et teda lohistati, xxxx mäletab, kust kuhu teda lohistati (tl 45). Kohus tunnistaja xxxx ütlusi lohistamise osas aga usaldusväärseks ei pea. Esmalt sel põhjusel, et tunnistaja ise peksmise juures ei olnud. Kõik, kes olid peksmise juures, s.t süüdistatav, kannatanu ja Xxxx , ei räägi mitte sõnagi lohistamisest. Ka tunnistaja väide, et kannatanu mäletab ainult esimest lööki ja enda lohistamist, ei vasta tõele, sest kannatanu mäletab enda ütluste kohaselt vaid esimest lööki, kuid lohistamist kannatanu enda ütlustes ega ka erakorralise meditsiini osakonnas rääkinud ei ole. Lisaks on tunnistaja xxxx andnud ütlusi 15.09.
  1. a ehk peale seda, kui tema ja Xxxx olid juba proovinud survestada süüdistatavat ning xxxx võtma politseist tagasi avaldus, mille kohaselt Xxxx vägistas Xxxx ning milles Xxxx on ka kohtuotsusega süüdi mõistetud (tl 37, 53, 57-58, 99-100). Samuti leiab kohus, et kui tõepoolest oleks toimunud lohistamine ning selle tagajärjel riiete lõhkumine, siis oleks kannatanu Xxxx sellest mitte ainult politseis ülekuulamisel rääkinud, vaid näidanud ka kahjustatud riideid, et politsei saaks neid vaadelda ning fotod lisada kriminaalasja materjalide juurde. Samuti nõustub kohus süüdistatava kaitsjaga selles, et kõigele eelnevale lisaks ei nähtu tsiviilhagist ega kannatanu esindaja kohtuistungil esitatud seisukohtadest, miks teksapükste väidetavale lõhkumisele antud kahjuhüvitis suurenes 64 eurolt 129 eurole ning miks hilisemalt nõuti just kalli firmabrändi teksapükstele vastavat kahjuhüvitise summat (tl 112 pöördel). Sealjuures ei oleks kohtule esitatud väljatrükk ka usaldusväärse tõendi kvaliteediga tõendamaks Tommy Hilfigeri teksapükste hinda, kuivõrd kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, millisest allikast (vt veebilehekülje aadress) antud hinnainfo pärineb. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks teksapükste lõhkumise tõttu tekkinud kahju. Välisukse vahetus 29.10.
  2. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana välisukse vahetuse maksumust summas 679,20 eurot (tl 111), millise kulu tõendamiseks on hagile lisatud hinnapakkumine (tl 113). 18.05.
  3. a esitatud tsiviilhagis nõudis kannatanu väidetavalt lõhutud ukse maksumusena tehtud pakkumise alusel 620 eurot (tl 93). Taaskord nõustub kohus süüdistatava kaitsjaga, et täielikult on tõendamata ainuüksi asjaolu, et välisuksele üldse mingid vigastused tekkinud on, rääkimata sellest, et need põhjustas süüdistatav Edward Daniel Aarma (tl 135 pöördel-136). Välisuksel väidetavalt tekkinud 10
(19)1-17-10117 vigastusi ei ole kannatanu isegi mitte tsiviilhagis kirjeldanud (vt tl 93, 111). Samuti ei ole kannatanu enda ülekuulamisel rääkinud mitte midagi selle kohta, et Edward Daniel Aarma oleks välisukse ära lõhkunud. Ainus, mis võib uksesse puutuda, on kannatanu ülekuulamisel öelnud, et umbes viie minuti pärast koputas keegi minu vanemate kodu uksele. Kui avasin ukse, siis nägin ukse taga nii Xxxx kui Edwardit. Edward tiris rinnust riietest kinni võttes mind majast välja veidi eemale külavahe teele (tl 5). Koputamisest ei ole võimalik, et uks sai puruneda, sest ukse tavapärane kasutusviis ongi muuhulgas ka koputamise objektiks olemine. Samuti kui uksele oleks antud sündmusega tõepoolest vigastusi tekitatud, siis oleks kannatanu sellest politseile rääkinud ning politsei oleks tulnud asjaolusid sündmuskohale fikseerima, s.t fotosid tegema. Ka mitte ükski teine antud sündmuse toimumise ajal majas või sellest väljas viibinud isik ei räägi sellest, et süüdistatav Edward Daniel Aarma oleks lisaks kannatanu löömisele lõhkunud ära ka majaukse. Tunnistaja xxxx ütlustest nähtuvalt kuulis ta mingi hetk lärmi, mille peale kannatanu läks vaatama, mis juhtunud on ning lärmi tekitas Edward (tl 45). Tunnistaja Henri Ranne sõnul ärkas ta mingi hetk selle peale, et keegi prõmmis uksele, ta läks vaatama ning nägi, et Edward ja xxxx läksid majast välja (tl 63). Tunnistaja xxxxandis ütlusi, mille kohaselt kuulis ta uksel suurt pauku ning Edwardit karjumas (tl 66, 68). Isegi tunnistajad, kes ütlevad, et toimus prõmmimine või vastu ust vali pauk ei ütle, et uks oleks olnud katki. Seega on täielikult tõendamata kannatanu poolt väidetud ukse lõhkumiskahju. Lisaks ülaltoodule märgib kohus veel, et isegi kui oleks tõendatud, et uksele kahju tekitati, siis Xxxxei ole isikuks, kellel oleks käesoleval juhul kahjunõude esitamise õigus. Nimelt on kannatanu Xxxxenda ütlustes ise avaldanud, et antud maja, kus sündmused toimusid, kuulub tema vanematele (tl 5). Ka hagiga koos esitatud hinnapakkumine on tehtud mitte xxxx, vaid xxxx nimele (tl 113). Sealjuures ei nähtu esitatud hinnapakkumisest isegi seda, mis aadressile/objektile antud hinnapakkumine oli tehtud. Sealjuures ei ole ka eluliselt usutav, et kui süüdistatav oleks 24.06.
  1. a lõhkunud kannatanu (vanemate) majaukse, et siis ka 02.10.
  2. a seisuga ei oleks nimetatud ust veel asendatud/parandatud, kuivõrd Eesti kliimas on mõeldamatu talvisel ajal katkise või olematu uksega majas elamine ning ka selle tühjalt seismine, kuivõrd selliselt saaks maja püsivaid ilmastikust tingitud kahjustusi. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et kannatanu on jällegi esitanud tsiviilhagi juurde enda poolt väidetud kahjunõude tõendamiseks dokumente, mis ei ole tegelikkuses üldsegi seotud käesolevas kriminaalasja arutluse all olnud kuriteosündmusega. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks ukse lõhkumise tõttu tekkinud kahju. Prillid 29.10.
  3. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana prillide maksumust summas 122,59 eurot (tl 111), millise kulu tõendamiseks on hagile lisatud ostutšekk (tl 114). Samas 18.05.
  4. a esitatud tsiviilhagi kohaselt pidi kannatanu väidetavalt nägemise halvenemise tõttu ostma uued prillid – klassid 79 eurot ning raamid 150 eurot ehk kokku 229 eurot (tl 93). Järjekordselt tuleb kohtul nõustuda süüdistatava kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei ole prillide soetamisel mitte mingit seost käesoleva juhtumiga (tl 135 pöördel). 24.06.
  5. a toimunud läbivaatuse erakorralise meditsiini osakonnas ei ole kannatanu sõnagagi maininud, et tal on nägemine mingilgi viisil halvenenud (tl 7). Kannatanu läbivaatusest 28.06.
  6. a-l on näha, et ta kannab igapäevaselt nägemisprille, mis on terved (tl 13). 29.06.
  7. a on kannatanu arstile väljendanud, et nägemine on udune ja topelt, kuid tema enda arvamusel topeltnägemine päevade möödumisel väheneb (tl 29). Peale 29.06.
  8. a ei ole kannatanu kriminaalasja materjalidest nähtuvalt nägemisprobleemidega arstide juurde pöördunud, mistõttu on alust arvata, et edasiselt kannatanul väidetavat nägemise halvenemist, mis oleks põhjustatud süüdistatava peksmisteost, ei esinenudki. 11
(19)1-17-10117 Ka praeguse kahjunõude juures on näha, et kannatanu on esitanud nii valeväiteid/valenõudeid kui ka nende tõendamiseks ostutšeki, mis tegelikkuses ei saa olla tekkinud seoses peksmise tagajärjel tekkinud väidetava nägemise halvenemisega. Nimelt nähtus 18.05.
  1. a esitatud hagist, et kannatanu oli juba kandnud prillide (klaasid+raamid) soetamise tõttu 229 euro suuruse kulu. Samas 29.10.
  2. a tsiviilhagi juurde on kannatanu esitanud aga 25.09.
  3. a Instrumentarium Optika OÜ tšeki. Ehk hagi on tahtnud kannatanu tõendada väidetavalt prillide ostmisega/tellimisega 25.09.
  4. a-l. Samas 18.05.
  5. a hagi kohaselt oli ta väidetavalt prillid juba soetanud (ehk teinud seda enne 18.05.
  6. a). Seega 29.10.
  7. a esitatud hagile lisatud tšekk ei saa isegi mitte kannatanu enda seisukoha kohaselt tõendada prillide maksumust. Ehk praegusel juhul ei ole tõendamata mitte ainult nägemise halvenemine, sest seda süüdistatavale esitatud süüdistus tervisekahjustuste tekitamise nimekirjas ei hõlmanud ning seda ei kinnita ka kriminaalasjas kogutud tõendid, vaid tõendamata on ka põhjuslik seos väidetava kahju ja toimepandud teo vahel. Ei ole eluliselt usutav, et kui kannatanu nägemine halvenes 24.06.
  8. a peksmise tõttu, siis soetaks kannatanu endale uued prillid alles 1,5 aastat hiljem. Sealjuures ka kannatanu esindaja 18.05.
  9. a hagi kinnitab, et kannatanu ei saanud soetada prille peale 18.05.
  10. a, vaid oli seda väidetavalt teinud juba varasemalt. Samuti märgib kohus lisaks eeltoodule, et kuigi hagile lisatud ostutšeki kohaselt on teada ja tuntud muuhulgas nägemisprille müüvale poele tasutud 122,59 eurot, ei nähtu antud tšekilt, mille eest selline summa on tegelikkuses tasutud. Samuti on tõendamata, et selle summa on tasunud kannatanu xxxx. Ülaltoodud tõttu on kohtul alust arvata, et kannatanu on taaskord püüdnud käesolevas kriminaalasjas esitada varalisi nõudeid ja tehtud kulutusi süüdistatava vastu, mille osas kannatanu teab, et need ei ole tegelikkuses põhjuslikkus seoses süüdistatava peksmisteoga. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks nägemise halvenemise tõttu prillide soetamisega tekkinud kahju. Ravimid 29.10.
  11. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana ravimitele tehtud kulutusi summas 6,51 eurot ja 15,54 eurot ehk kokku 22,05 eurot (tl 111 pöördel), millise kulu tõendamiseks on hagile lisatud kaks ostutšekki (tl 114 pöördel, 115). Ravimitesse puutuvalt oli kannatanu 18.05.
  12. a esitatud tsiviilhagis märkinud vaid, et ta soovib, et kohus tunnistaks kannatanu õigust esitada tulevikus hagi mh ravimite maksumuse hüvitamiseks (tl 93). Jätkuvalt nõustub kohus süüdistatava kaitsjaga selles, et ka ravimite kulu põhjuslik seos süüdistatava peksmisteo vahel on tõendamata (tl 136). Tsiviilhagi juurde esitatud Virbi Euroapteegi ostutšekist on arusaadav, et Xxxx on 25.09.
  13. a ostnud retseptiravimit tablettide kujul (tl 114 pöördel), sest tšekil on nähtav Haigekassa soodustus. Samas ei saa antud tšeki alusel Xxxx kahjunõue olla 15,54 eurot, sest tšekil on sõnaselgelt kirjas, et patsient maksis 11,44 eurot ja ülejäänud 4,10 eurot on Haigekassa soodustus. Terve Pere Apteegi tšekilt ei nähtu isegi mitte ostjat, mistõttu ei ole tõendatud, et antud kulu oleks kandnud Xxxx(tl 115). Kõige olulisem praeguse ravimite nõude juures on aga see, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav Edward Daniel Aarma puhul leidnud tõendamist

§ 121

lg 2 p-le 1 vastava kuriteo toimepanemine ehk kannatanu xxxx tervisekahjustuse põhjustamine, mis kestis mitte kauem kui 4 kuud. Kuivõrd tegu pandi toime 24.06.

  1. a, siis põhjuslik seos süüdistatava peksmisteo ja kannatanu vigastuste vahel, mille ravimiseks võis ravimite manustamine vajalik olla, sai kesta kuni 24.10.
  2. a. Seetõttu ei esine nii Virbi Euroapteegi 25.09.
  3. a arve kui ka Terve Pere Apteegi 15.08.
  4. a arve osas põhjuslikku seost süüdistatava käitumisega, kuivõrd need on väljastatud enam kui aasta peale peksmisteo toimumist. Kui kannatanu soovib väita, et ta vajas ravimeid ka peale 4 kuu möödumist, siis oleks pidanud kannatanu ka tõendama, et tal esinesid kehavigastused või tervisekahjustused pikema aja jooksul ning nende raviks vajas ta ravimeid. Seda kannatanu (ega tema esindaja) aga teinud ei ole. 12

(19)1-17-10117 Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks ravimite soetamise tõttu tekkinud kahju. Psühhiaatriline ravi 29.10.
  1. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu varalise kahjuhüvitise osana psühhiaatrilisele ravile tehtud kulutuste hüvitamist kokku summas 75 + 40 + 25 + 45 + 45 = 230 eurot (tl 111 pöördel). Nende kulutuste tõendamiseks on kannatanu hagi juurde esitanud psühholoogile saatekirja, neli arvet ning ühe kaardimakse kviitungi (tl 115 pöördel - 118). Sealjuures 18.05.
  2. a esitatud tsiviilhagis ei olnud kannatanu isegi mitte viidanud, et tal oleks peksmise tagajärjel tekkinud ka vaimse tervise probleemid (tl 93). Taaskord tuleb kohtul nõustuda süüdistatava kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on tõendamata eelmärgitud kulutuste seos käesoleva kriminaalasjaga (tl 136). Esmalt nõustub kohus süüdistatava kaitsjaga selles, et kliiniline psühholoog ning psühhiaater on kaks erinevat spetsialisti. Seetõttu ei saa Tabasalu Perearstikeskuse saatekiri Xxxx suunamiseks kliinilise psühholoogi juurde (tl 115 pöördel) tõendada psühhiaatri poole pöördumisest tekkinud kulutusi. Teiseks nähtub saatekirjast, et selle koostamise põhjuseks oli see, et Xxxx oli diagnoositud depressioon somaatiliste sümptomitega (tl 115 pöördel). Saatekirja kohaselt on Xxxxperearstile kurtnud, et aasta peale peksmist on teda häirima jäänud unenäod, tal on ärevushood, eriti öösiti, hirm ja meelehärm. Siinkohal peab kohus veelkord märkima, et kõik tervisekahjustused, mis ei olnud hõlmatud süüdistatavale esitatud süüdistusest, nende tekkimise peab tõendama kannatanu, kui ta soovib nendest tulenevalt kahjuhüvitise väljamõistmist. Seda kannatanu (ega tema esindaja) aga teinud ei ole. 18.05.
  3. a tsiviilhagis on kannatanu mittevaralise kahju põhjendustes märkinud, et tal on tekkinud hirm avalike kohtade üle, tal on unepuudus, ärevushood ning väidetav ohver (kuigi 05.05.
  4. a otsusega ehk 2 nädalat varem mõisteti Xxxx vägistamises süüdi – tl 99-100) on paljudele kuulutanud temast kui sadistlikust vägistajast enne kohtuotsuse jõustumist, mis tekitab veelgi hirmu avalike kohtade ees. Kohus on seisukohal, et vaimsed probleemid, sh ärevushäired ning hirm avalike kohtade ees ei ole mitte seotud süüdistatava peksmisteoga kannatanu vastu, vaid sellega, mida kannatanu ise süüdistatava elukaaslase vastu toime pani. Kannatanu peksmine toimus isikliku konflikti tõttu ja seal juures ei olnud asjaga mitteseotud osapooli. Tegemist ei olnud olukorraga, kus juhuslik võõras mööduja tänaval ei väljendanud enda äkkviha kannatanu peal. Seega ei ole usutav kannatanu kartus avalike kohtade eest tulenevalt tema peksmisest süüdistatava poolt. 18.05.
  5. a tsiviilhagis märgitust nähtuvalt on kannatanul pigem hirm selle ees, et kui keegi peaks veel teada saama tema toimepandud vägistamisteost, siis kardab ta sarnast kehalist rünnet uuesti enda vastu, nagu pani toime süüdistatav Edward Daniel Aarma 24.06.
  6. a-l. Kuigi kohus eelnevalt põhjendas, miks psühhiaatrilise ravi kulutused ei ole käesoleval juhul põhjuslikus seoses süüdistatava peksmisteoga, märgib kohus veel lisaks, et juba perearsti juurde pöördudes märkis süüdistatav, et ta ei soovi medikamentoosset ravi (tl 115 pöördel). Kohus on seisukohal, et kui kannatanul esineksid tõsised vaimsed vaegused, siis ta sooviks ka nendest vabanemiseks kohast ravi, isegi kui see tähendab ravimite tarvitamist. Samuti ei ole 40 eurose psühhiaatrilise ravile tehtud kulutus tõendatud, kuivõrd kohtule on tõendina esitatud vaid kaardimakse kviitung, millest ei nähtu, mis arvet ja mille eest on tasutud või kes on selle tasunud (tl 116 pöördel). Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks psühhiaatrilisele ravile tehtud kulutused. Ninaoperatsioon 29.10.
  7. a esitatud tsiviilhagis on kannatanu nõudnud ka vajaliku ninaoperatsiooni maksumuse hüvitamist summas 3442,62 eurot (tl 111 pöördel). Selle kulu tõendamiseks on kannatanu esitanud kohtule hinnapakkumise (tl 118 pöördel). 13
(19)1-17-10117 Ka ninaoperatsiooni nõudes peab kohus nõustuma süüdistatava kaitsja seisukohaga, et antud nõue on põhjendamata (tl 136). 24.06.
  1. a erakorralise meditsiini osakonnas tehtud otorinolarüngoloogi konsultatsiooni tulemustest nähtub, et visuaalselt on nina luuline karkass otseasendis (tl 9, 24). Kompuutertomograafias tuvastati, et nina vahesein on kaarjalt paremale hoidev, kuid arvamuse kohaselt traumast tingitud muutusi ei esinenud (tl 9, 24, 26 pöördel). 04.07.
  2. a on erakorralise meditsiini osakonnas leitud, et ninatelg hoiab minimaalselt vasakule keskosas (tl 28). Ravisoovitusena pidi kannatanu pöörduma plaanilises korras arsti vastuvõtule ninavaheseina korrigeerimise plaanimiseks (tl 28 pöördel). Perearsti saatekirjast nähtuvalt on ninadefekt vaid kannatanut visuaalselt häiriv (tl 115 pöördel). Kohtule esitatud hinnapakkumise kohaselt on see tehtud 06.10.
  3. a ning selles on märgitud, et KNK Kliinik teeb ninaoperatsioone nii Haigekassa kui ka omafinantseeringuga ning ninaoperatsiooni hinnaks oleks 3442,62 eurot (tl 118 pöördel). Esmalt leiab kohus, et kui kannatanu on peale peksmistegu ca 1,5 aastat saanud hakkama ilma nina puudutavate vaegusteta (sealjuures soovitati tal minna arsti konsultatsioonile juba 04.07.
  4. a, aga tema rääkis arsti poole pöördumisest alles 15.03.
  5. a – tl 115 pöördel), siis on alust arvata, et tegemist on pigem kosmeetilise kui meditsiinilisest vajadusest tingitud operatsiooniga. Seda kinnitavad ka eeltoodud tõendid. Meditsiinilist vajadust peab tõendama kannatanu, kuid seda antud juhul tehtud ei ole. Ühtlasi ei ole kannatanu tõendanud seda, et ta Haigekassa kaudu ei saaks nimetatud operatsiooni teha ehk seda, et Haigekassa ei tasuks täielikult tema operatsiooni eest. Juhul, kui operatsiooni eest tasuks Haigekassa, siis ei ole õigust kannatanul nõuda süüdistatavalt nimetatud kulu hüvitamist endale, vaid hiljem võib seda teha Haigekassa ise süüdistatava vastu. Kannatanu esindaja ei osanud kohtuistungil ka öelda, kas kannatanul on olemas ravikindlustus, mis tagaks talle Haigekassa teenused tasuta või mitte (tl 136 pöördel). Seega on tõendamata nii ninaoperatsiooni meditsiiniline vajadus kui ka selle kulu, sest kui operatsiooni tasub Haigekassa, siis kannatanule sellest kulu ei teki. Kulu, mida kannatanul ei teki, ei oleks tal õigust sisse nõuda ka süüdistatavalt. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue hüvitavamaks võimaliku ninaoperatsiooni kulu. Saamata jäänud töötasu Nii 18.05.
  6. a kui ka 29.10.
  7. a esitatud tsiviilhagis nõuab kannatanu saamata jäänud tuluna 9000 eurot (tl 93, 111 pöördel). Varasemas hagis (tl 93) on antud nõuet põhjendatud sellega, et kannatanul oli sõlmitud tööleping xxxxOÜ-ga tööle asumiseks 01.07.
  8. a elektroonikuna netokuupalgaga 1000 eurot. Saadud vigastuste tõttu ei saanud kannatanu tööle asuda ning leping katkestati. Tööle sai kannatanu asuda alles 01.04.
  9. a. Seega jäi kannatanu ilma töökohast ja temaga kokkulepitud töötasust 9 kuu ulatuses, mil ta oleks teeninud 1000 eurot kuus. Ehk saamata jäänud töötasu on seega 9000 eurot. Nimetatud nõude tõendamiseks on hagi kohaselt esitatud tööandja poolt väljastatud õiend (tl 93, 98, 111 pöördel). Süüdistatava kaitsja seadis eelmärgitud väidetavalt tööandja poolt väljastatud tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla, sest kriminaalasja materjalid ei kinnita, et kannatanul oleks tegelikkuses olnud ka sõlmitud tööleping, samuti on esitatud väidetav tööandja tõend allkirjastamata (tl 134 pöördel). Lisaks leidis kaitsja, et antud tõendi usaldusväärsuse seab ka kahtluse alla see, et selles on määratletud netopalk, mitte brutopalk, sest tavapäraselt lepitakse kokku brutopalk st. palk, millest on maha arvamata töötaja poolt kantavad maksud. Kohtuistungil lisas kannatanu esindaja, et tema meelest oli nimetatud tööandja tõend digitaalselt allkirjastatud (tl 135). Kohus tuvastas juba kohtuistungil, et väidetaval tööandja xxxxOÜ tõendil ei ole digitaalallkirja (tl 135). Ei ole tõendile lisatud digitaalallkirja väljatrükki ega nähtu ka dokumendist endast, et antud dokument peaks olema digitaalselt allkirjastatud (tl 98). Samuti puudub dokumendil selle väljastamise kuupäev. Arvestades ka seda, et suuremas osas nõuetes on kannatanu esitanud teadlikult nõuete tõendamiseks kulutusi, mis tegelikkuses ei ole üldse seotud antud arutatava 14
(19)1-17-10117 peksmisteoga, siis loeb kohus ka nimetatud tõendi ebausaldusväärseks ning jätab tõendikogumist välja. Seega ei ole kannatanu tõendanud taaskord kahju tekkimist ega ka põhjuslikku seost enda väidetava kahju ja süüdistatava peksmisteo vahel. Lisaks eelnevale märgib kohus, et isegi kui oleks tõendatud, et kannatanu tõepoolest töötas või pidi lähipäevadel tööle asuma, kuid ei saanud seda oma terviseseisundi tõttu teha, mis oli halvenenud peksmise tõttu, siis ei saa käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistust arvestades põhjuslik seoses ulatuda üle 4 kuu. Samuti kui kannatanu tõepoolest oli katseajal xxxxOÜ-s, siis oleks olnud tal sõlmitud selle kohta vastav leping, kuid ka seda ei ole kriminaalasja materjalide juurde esitatud. Ühtlasi ei ole kohtule esitatud ka väidetavalt tööle asumise kuupäevaga 01.07.
  1. a sõlmitud töölepingut. Sealjuures ei nähtuks ka tõendi usaldusväärseks lugemise korral xxxx OÜ õiendist, milline oli väidetavalt sõlmitud töölepingus ettenähtud töötasu, kirjeldatud on vaid seda, et väidetavalt on alates 01.04.
  2. a Xxxx töötasu 1000 eurot kuus netopalgana (tl 98). Eeltoodud põhjustel tuleb jätta täielikult rahuldamata kannatanu nõue saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Kokkuvõte Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kannatanu Xxxx varalise kahjuhüvitise nõue summas 13 661,46 eurot tuleb jätta täielikult rahuldamata, sest täielikult on tõendamata nii tekkinud kahju kui ka väidetava kahju ja süüdistatava teo vaheline põhjuslik seos. Sealjuures keeldus kannatanu esindaja kohtuistungil nõude aluseks olevatele tõenditele viitamast ning märkis üldsõnaliselt, et hagi on tõendatud kriminaalasja toimus olevate materjalidega (tl 133, 133 pöördel, 134). Ka tsiviilhagides ei olnud selgitatud isegi mitte seda, kuidas on tekkinud kahjud põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Siinkohal märgib kohus, et esitatud tsiviilhagist ning sellele lisatud tõenditest, kuid ka teistest kriminaalasja materjalidest nähtub, et Xxxx on süüdistatava Edward Daniel Aarma vastu tsiviilhagi esitanud pahatahtlikult ning kättemaksuks selle eest, et Edward Daniel Aarma elukaaslane, kelle kannatanu Xxxx vägistas (tl 99-100), pöördus kuriteoavaldusega Xxxx vastu politseisse ning ei võtnud seda Xxxx(ega viimase elukaaslase xxxx) nõudmisel tagasi (vt nt tl 37, 69). Sealjuures selgus ka kohtuistungil, et kannatanu esindaja oli koos kannatanuga püüdnud survestada süüdistatavat (tl 133-133 pöördel, 138). 5.
  3. Mittevaralise kahjuhüvitise nõue Kannatanu on nii 18.05.
  4. a kui ka 29.10.
  5. a esitatud hagis taotlenud mittevaralise kahjuna 8000 euro väljamõistmist (tl 93 pöördel-94, 111 pöördel). Mittevaralisekahjunõude summat põhjendati tsiviilhagis järgnevalt (tl 93 pöördel). Saadud vigastuste tulemusena on jäänud kannatanu näole armid, mis ei kao kunagi. Vahetult peale peksmist algasid kõrgkooli katsed sisseastumiseks ja kannatanu ei saanud katsetele minna oma seisundi tõttu. Kannatanu ei saa ka käesoleval ajal pühenduda õppimisele, sest trauma tagajärjel on tema keskendumisvõime häiritud. Nägemine on halvenenud, pilt läheb uduseks, mistõttu on kannatanu olnud sunnitud käima silmaarsti vastuvõttudel ja konsultatsioonidel. Peale ninaluu murdu ei saa enam hästi hingata, mistõttu on olnud sunnitud kasutama palju Sudafedi, millest on tekkinud sõltuvus. Esinevad pidevad peavalud vasakul oimukohas. Tekkinud on hirm avalike kohtade ees, depressioon, ärevus, jõuetus, unepuudus, ärevushood, kergesti ärrituvus. Väidetav ohver on paljudele kuulutanud kannatanust kui sadistlikust vägistajast juba enne kohtuotsuse jõustumist, mis on tekitanud veelgi suurema hirmu avalikes kohtades viibimise ees. Ründe tõttu on pidanud tarvitama valguvaigisteid ja rahusteid. Süüdistatava kaitsja märkis esitatud mittevaralise kahjunõude osas (tl 136 pöördel), et Riigikohtu õigusteabe osakonna poolt koostatud analüüsi kohaselt on raske tervisekahjustuse puhul väljamõistetud hüvitiste suurused kokkuleppe- ja lühimenetlustes olnud keskmiselt 3200 15
(19)1-17-10117 eurot. Praegusel juhul pole aga tegemist raske tervisekahjustusega vaid lihtsalt tervisekahjustusega. Samuti leidis kaitsja, et arvestada tuleks ka süüdistatava töökohta ja tema väga tagasihoidlikku töötasu (tl 136 pöördel). Kokkuvõtlikult leidis kaitsja, et praegusel juhul kannatanu poolt nõutud 8000 eurot on ulmeline summa (tl 136 pöördel). Kohtuvaidlustes selgitas kaitsja, et süüdistatava rünnaku kannatanu vastu tingis ainult see, et natukene aega enne seda oli kannatanu vägistanud süüdistatava tütarlapse (tl 137 pöördel). Süüdistataval ei ole olnud enne antud sündmust konflikte õiguskaitseorganitega ning põhjus, miks süüdistatav kohtu ees on, on lihtsalt õnnetu juhus tulenevat kuritegelikust ründest tema tütarlapse suhtes. Seda asjaolu palus kaitsja samuti arvestada kohtul otsuse tegemisel. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 128 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ühest küljest leiab kohus, et kannatanu tervise vastu suunatud kuriteoga tekitatakse füüsilisest isikust kannatanule alati mingis määras moraalset kahju. Samas ei nõustu kohus, et käesoleval juhul oleks kannatanule tsiviilhagi väljamõistmine mittevaralise kahjuhüvitisena põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu on kogu hagi süüdistatava vastu esitanud vaid sel põhjusel, et kuivõrd süüdistatava elukaaslane ei võtnud politseist enda vägistamist avaldust Xxxx vastu tagasi, siis leidis xxxx, et ka Edward Daniel Aarma peab tema peksmise eest kuriteokaristuse saama. Samal ajal tuginedes aga kriminaalasjas kogutud tõenditele, on kohus täielikult veendunud selles, et kui Xxxx ei oleks Edward Daniel Aarma elukaaslast vägistanud, siis ei oleks Edward Daniel Aarma ka Xxxx peksnud. Seega tõi kannatanu enda käitumine otseselt kaasa käesolevas kriminaalasjas arutluse all olevad tagajärjed. Nimelt on vägistatud Xxxx öelnud, et ta pole kunagi Edward Daniel Aarmad nii emotsionaalselt endast väljas näinud, kui viimane oli siis, kui tunnistaja rääkis talle enda vägistamisest Xxxxpoolt (tl 33). Xxxx kohaselt on Edward Daniel Aarma alati väga vaoshoitud ning ei näita emotsioone välja (tl 33). Ka süüdistatav Edward Daniel Aarma ütles, et Xxxx poolt räägitu ja teadmine, et tema naine on vägistatud, viis teda niivõrd endast välja ning ta tundis emotsioone, mida ta pole varem oma elu jooksul tundnud (tl 75). Samuti märgib kohus siinkohal ära, et kui Xxxxsurvestas koos oma elukaaslase xxxxga Xxxx t ja Edward Daniel Aarmat vägistamisavalduse tagasi võtma, et siis ei esita nemad ka Edward Daniel Aarma vastu peksmissüüdistust (tl 37, 39 pöördel, 53, 59, 69), siis on Edward Daniel Aarma algusest peale mõistnud küll oma peksmisteo hukka, kuid olnud resoluutsel seisukohal, et tema elukaaslane peab sellisest Xxxx teost politseile teatama, olenemata tagajärgedest temale endale (s.t Edward Daniel Aarmale). Näiteks andis Xxxx ütlusi, et Edward Daniel Aarma ütles talle algusest peale, et peab minema politseisse (tl 37). Edward Daniel Aarma on ülekuulamisel samuti öelnud, et ta poleks pidanud nii käituma, vaid oleks pidanud kohe politsei kutsuma xxxx(tl 75). Kohtuistungil ütles Edward Daniel Aarma viimases sõnas, et ta oli teo toimepanemise ajal seisundis, mida tavaline inimene ei oleks suutnud kontrollida (tl 138). Edward Daniel Aarma avaldas viimases sõnas veelkord kahetsust ja leidis, et ta pole pidanud seda enda kätte võtma ja oleks pidanud politsei poole pöörduma, selleks on seadused ning kannatanu on saanud enda karistuse ning tema saab nüüd enda oma (tl 138). Kohus leiab, et kannatanu poolt väidetud armide tekkimine, sisseastumiskatsete tegemise võimatus, nägemise halvenemine, pidevad peavalud jms on asjaolud mida oleks saanud tõendada, kuid mis on kannatanu poolt täielikult tõendamata. Samuti on kohtu hinnangul kannatanul depressioon, ärevus ja hirm avalike kohtade ees tekkinud mitte süüdistatava teost tema vastu, vaid tema enda teost süüdistatava elukaaslase vastu, kuivõrd nüüd on kannatanu hakanud aru saama ja mõistma enda vägistamisteo tagajärgi ning selle hukkamõistetavust. 16
(19)1-17-10117 Euroopa Inimõiguste Kohus on erinevates lahendites leidnud, et teatud juhtudel on rikkumise tuvastamine piisavaks heastamise viisiks rikkumise eest (vt näiteks Kalda vs Eesti kaebus nr 17429/10 p 58 ja T.P. ja A.T. vs Ungari kaebused nr 37871/14 ja 73986/14). Sealjuures on ka Riigikohtu halduskolleegium korduvalt erinevates kohtuasjades leidnud, et mitte igasugune õigusvastane tegutsemine ei ole piisav kannatanule mittevaralise kahjuna hüvitise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.11.
  1. a kohtuotsust nr 3-3-1-3615; Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.
  2. a kohtuotsust nr 3-3-1-3-12; Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.
  3. a kohtuotsust nr 3-3-1-80-09). Ka käesoleval juhul leiab kohus, et tuvastamine, et süüdistatav pani kannatanu suhtes toime kuriteo ja selle kuriteo eest mõistab kohus süüdistatavale ka karistuse (sealjuures mitte kergema karistusliigi ehk rahalise karistuse, vaid vangistuse), on kannatanule arvestades kõiki toimunu asjaolusid piisavaks hüvitiseks üleelamiste heastamiseks. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahjuhüvitise nõudes täielikult rahuldamata.
  4. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s
  5. KrMS § 182 lg 1 esimene lause näeb ette, et tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavalt ning kannatanult. 6.
  6. Kannatanul tekkinud menetluskulud 18.05.
  7. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kriminaalasjaga seoses kannatanu tasunud Advokaadibüroole Tibar ja Partnerid 1000 eurot, millele lisandus käibemaks ehk kokku 1200 eurot (tl 94). 29.10.
  8. a hagiavalduses korrati nimetatud õigusabikulude summat (tl 111 pöördel). Esinduskulude arvestuse kohaselt on õigusabi tunnihinnaks olnud 125 eurot, millele lisandus käibemaks ehk 150 eurot tunnis koos käibemaksuga ning kannatanule osutati õigusabi 8 tunni ulatuses ehk summas 1200 eurot, milles oli kannatanu varasemalt tasunud ettemaksu advokaadibüroole (tl 96). KrMS § 182 lg 1 esimese lause kohaselt juhul, kui tsiviilhagi jäetakse rahuldamata, siis kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu. Kuivõrd kohus jättis praegusel juhul täies ulatuses kannatanu esitatud tsiviilhagi rahuldamata, siis kannab kannatanu ka kõik temal tekkinud esindaja kulud ise. Arvestades, et kannatanu kulud jäävad tema enda kanda, siis ei analüüsi kohus ka seda, kas õigusabi tunnihind ja osutatud õigusabi olid vajalikud ning mõistlikud. 6.
  9. Süüdistatava valitud kaitsja tasu KrMS § 175 lg 1 p 1 näeb ette, et menetluskuluks on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kuivõrd süüdistataval Edward Daniel Aarmal oli menetluses kokkuleppeline kaitsja ja kohtule pole enne nõupidamistuppa lahkumist esitatud taotlust valitud kaitsja kulude hüvitamiseks, puudub kohtul vajadus ja võimalus kaitsja kulude osas seisukohta võtta. Samas märgib kohus, et isegi kui kohtule oleksid valitud kaitsja kulud teada, siis tulenevalt süüdimõistva kohtuotsuse tegemisest jääksid KrMS § 180 lg 1 alusel kõik valitud kaitsja tasud süüdistatava enda kanda. 6.
  10. Süüdistatava määratud kaitsja tasu 17
(19)1-17-10117 Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Edward Daniel Aarmale on riigi õigusabi korras osutanud määratud kaitsjana kohtueelses menetluses õigusabi vandeadvokaat Mati Senkel, osaledes 20.09.
  1. a toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 77-78, 73, 76). Määratud kaitsja õigusabi kulu on olnud 72 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda Edward Daniel Aarmal menetluskuluna riigituludesse. 6.
  2. Ekspertiisikulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on kriminaalmenetluses menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kannatanu esindaja taotlusel (tl 83-84) läbi viidud kannatanu kohtuarstlik ekspertiis nr 17E-PõI0035 (tl 88-91), mille maksumus on olnud 84 eurot (tl 91). Kohus on seisukohal, et antud ekspertiisi teostamine ei olnud tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vajalik. Esmalt põhjusel, et kriminaalasjas oli selleks hetkeks olemas juba kohtuarst-eksperdi e-kiri, millest nähtus täpselt, mis vigastused kannatanul olid ning milliste vigastuste paranemine võtab alla 4 nädala ning milline vigastus paraneb kauem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud (tl 31). Teiseks on antud ekspertiisiaktis sisuliselt vaid refereeritud juba kriminaalasjas olemasolevaid tõendeid, mis eksperdi käsutusse anti (tl 86, 88 pöördel-89 pöördel). Kohus on seisukohal, et nimetatud ekspertiisiakt ei andnud mitte mingisugust uut ega vajalikku teavet kriminaalmenetluse jaoks. Pigem tuleks isegi märkida, et ekspertiisiakt ei olnud vastustes piisavalt konkreetne, kuivõrd selles olid kõik vigastused märgitud ära kogumikirjeldusena ning seejärel kõikide nende vigastuste osas kokkuvõtvalt öelnud, et nende ravi kestab üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud, toomata täpselt välja need vigastused, mille ravi tegelikult ka kestab üle 4 nädala (tl 90 pöördel). Nt verevalumite ja nahamarrastuste puhul on üldteada, et need kaovad/paranevad vähem kui 4 nädalaga. Kuigi ekspertiisi läbiviimist taotles kannatanu, siis sellise taotluse rahuldas menetleja (tl 86-87), mistõttu teostati ekspertiis riigi taotlusel. Seetõttu ei saa seda kulu jätta kannatanu kanda. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et eelmärgitud ekspertiisi tegemise kulu summas 84 eurot tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel jätta riigi kanda. 6.
  3. Sundraha Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 121

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu, kuivõrd antud kuriteo eest on sanktsioonina ette nähtud kas rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 15.02.

  1. a kehtib Vabariigi Valitsuse 21.12.
  2. a määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.
  3. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega tuleb Edward Daniel Aarmal KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot. 6.
  4. Kokkuvõte KrMS § 182 lg 1 alusel jäävad kõik kannatanu esindaja õigusabikulud summas 1200 eurot (sh käibemaks) kannatanu Xxxx enda kanda. KrMS § 180 lg 3 ja § 175 lg 1 p 3 alusel jääb riigi kanda kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi (nr 17E-PõI0035) kulu summas 84 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel jääb süüdistatava Edward Daniel Aarma enda kanda tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu. 18

(19)1-17-10117 KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb Edward Daniel Aarmal riigile menetluskuludena tasuda määratud kaitsja tasuna 72 eurot ning sundrahana 750 eurot ehk kokku 822 eurot. 6.
  1. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamise aeg KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS 417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMSis sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatava Edward Daniel Aarma kaitsja ei taotlenud kohtult menetluskulude ositi tasumise võimaldamist. Samas märkis kaitsja kohtuistungil tsiviilhagi mittevaralise kahjuhüvitise nõudesse puutuvalt, et süüdistataval on tagasihoidlik töötasu ning 8000 euro suurune mittevaralise kahjuhüvitise nõue on ulmeline summa (tl 136 pöördel). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Maksu- ja Tolliametil Edward Daniel Aarma
  2. a tulude kohta andmed puuduvad (tl 79). Samas käesoleval hetkel Edward Daniel Aarma siiski tööl käib (tl 132). Menetluskuludena tuleb süüdistataval Edward Daniel Aarmal riigile tasuda kokku 822 eurot. Võttes arvesse Eesti keskmist brutokuupalka (Statistikaameti andmetel
  3. a IV kvartalis 1271 eurot), oleks nimetatud summa tasumine töötavale ja Eesti keskmist palka teenivale isikule ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud või koguni mõeldamatu. Seetõttu leiab kohus, et kuigi süüdistatava kaitsja ei taotlenud menetluskulude ositi tasumise võimaldamist, annab kohus süüdistatavale tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades siiski võimaluse kulud tasuda ositi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.
  4. a kohtumääruse nr 3-1-1-47-16 punkti 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.
  5. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punkti 7). Kohus leiab, et süüdistatavale Edward Daniel Aarmale võib anda maksimaalse võimaliku perioodi ehk 1 aasta menetluskulude tasumiseks. Seetõttu määrab kohus, et Edward Daniel Aarmal tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 822 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 68,50 eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 19
(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.