§-le 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on võõrandanud temale kuulunud kinnistu osa, mille suhtes viis Keila linn menetlust läbi. Kaebaja taotleb Keila linna 18.05.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/634-6 tühisuse tuvastamist ning 18.05.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/634-6 alusel sunniraha rakendamise keelamist. Vastustaja on kinnitanud, et ettekirjutus nr 4.1-1.3/634-6 ei ole kehtiv ja see haldusakt on tunnistatud kehtetuks Keila linnapea poolt allkirjastatud ja kaebajale 23.01.2017 saadetud teatega 4.1-1.3/634-10. Samuti kinnitab vastustaja, et täitemenetlus täiteasjas nr 048/2016/1709 on lõpetatud, mille kohta esitas vastava tõendi. Kohus on seisukohal, et Keila Linnavalitsuse 18.05.2016 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/634-6 tühisuse tuvastamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna kaebajal ei ole põhjendatud huvi tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja on kinnistu võõrandanud ning seega ei tulene kinnistul asuvate hoonete ja ehitiste seisukorrast kaebajale mitte ühtegi kohustust. Samuti on vastustaja kinnitanud, et kaebaja suhtes algatatud järelevalvemenetlus on lõpetatud ning lisaks on lõpetatud kaebaja suhtes algatatud täitemenetlus sunniraha sissenõudmiseks. Seega ei ole võimalik ka enam sunniraha kaebajalt sisse nõuda. Kohus leiab, et kuna kaebuse esitaja ei ole enam Haapsalu mnt 47 kaasomanikuks, siis on käesolev kohtumenetlus muutunud perspektiivituks. Keila Linnavalitsuse 18.05.2016 ettekirjutus nr 4.11.3/634-6 ei riku enam kaebaja õigusi. Samuti on vastustaja kinnitanud, et kaebaja suhtes algatatud järelevalvemenetlus on lõpetatud ning seega ei saa ka see enam kaebaja õigusi rikkuda. Kohus on seisukohal, et halduskohtumenetlus on käesoleval ajal perspektiivitu ja sisutühi, kuna kaebaja ei ole enam vaidlustatud ettekirjutuse objektiks oleva kinnistu omanik ning seega ei saa kaebaja olla viidatud kinnistul asuvate hoonete seisukorra suhtes läbiviidava järelevalvemenetluse kohustatud subjektiks. Kohus märgib, et kaebus on muutunud perspektiivituks ning kaebusega ei ole enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seega kohus jätab kaebuse läbi vaatamata
lg 2 p 1 ja
lg 2 p 2 alusel.
lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata
2
lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole koos kaebuse rahuldamata jätmise taotlusega esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.