KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juulil 2016.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10119 (15230103350) Rahvakohtunikud Paavo Lepisto ja Raul Valgist

§ 121

(alates 01.01.2015.a

§ 121

lg 2 p 3);

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja Toomas Sultsi süüdistuses

§ 114

lg 1 p 1, 3, 6;

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi üldmenetluses Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav Jana Oja elukoht Xxxx(asub Vanglas), ik 48012066570, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, kriminaalkorras karistatud 16.04.2013.a. Harju Maakohtu poolt

§ 121järgi rahalise karistusega 60 päevamäära, so 192 eurot, Kr

MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele kuulub rahaline karistus 40 päevamäära, so 128 eurot

§ 73

sätete kohaldamisega katseajaga 3 aastat, karistus kustumata Toomas Sults elukoht xxxx (asub Vanglas), ik 38702190314, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 1) 06.04.2010.a. Harju Maakohtu poolt

§ 121järgi rahalise karistusega; Harju Maakohtu 12.11.2015.a.

määrusega asendati tasumata rahaline karistus 375,16 eurot vangistusega 1 kuu ja 9 päeva; 2) 20.03.2015.a. Harju Maakohtu poolt

§ 121järgi vangistusega 1 aasta, 2 Kr

MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 8 kuud vangistust, karistus kustumata Kaitsjad Sven Sillar, Aivar Ennok, Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 180, § 306, § 311, § 312, § 313 ja § 315, Tunnistada süüdi Jana Oja

§ 113

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust,

§ 22

lg 3- 25 lg 2 – 114 lg 1 p 3,6 järgi 14 (neliteist) aastat vangistust,

§ 199lg 2 p 9 järgi 5 (viis) kuud vangistust.

Mõista Jana Oja

§ 114lg 1 p 1, 22 lg 2 – 25 lg 2 – 114 lg 1 p 3,6 ja 121 järgi õigeks.

Vastavalt

§ 63

lg 2 suurendada raskeimat üksikkaristust ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 15 (viisteist) aastat vangistust. Vastavalt

§ 65

lg 2 ja 73 pöörata täitmisele Harju Maakohtu 16.04.2013.a.otsusega mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa – 34 päevamäära, so 108,80 eurot - mis viiakse täide iseseisvalt. Tõkend - vahistamine – jätta J. Oja suhtes endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 26.06.2015.a. Tunnistada süüdi Toomas Sults

§ 113

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust,

§ 25

lg 2 – 114 lg 1 p 3,6 järgi 15 (viisteist) aastat vangistust,

§ 199lg 2 p 4,5 järgi 9 (üheksa) kuud vangistust.

Mõista Toomas Sults

§ 114lg 1 p 1 järgi õigeks.

Vastavalt

63 lg 2 lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 15 (viisteist) aastat vangistust. Vastavalt

§ 68lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.06.2015.a.

kuni 06.01.2016.a., so 6 (kuus) kuud ja 9 (üheksa) päeva, ärakandmisele kuulub 14 (neliteist) aastat 5 (viis) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Tõkend - vahistamine – jätta T. Sultsi suhtes endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 17.02.2016.a. Asitõendid: - sündmuskohalt ja surnukeha juurest võetud DNA-proovid, sündmuskoha jäljed, sündmuskohalt võetud esemed (valged kõrvaklapid, surnul seljas olnud riided – kampsun, rinnahoidja, stringid, topp, teksapüksid, veinipudel, plastikpudel, klaasist pudelid, joogiklaas, randmepael, võti, tulemasinad, kaardid, noad, käekott, padi, suitsupakid, 3 - - suitsuandur, kaelakee detailid, konid, võtmekimbud, kõrvarõnga detailid) – kohtuotsuse jõustumisel hävitada; kollasest metallist ehted (kolm sõrmust, ripats, kaelakett, kaks metallmünti), mobiiltelefonid Samsung GT-i8260 IMEI xxxx; Samsung GT-E1200M Imei xxxx – tagastada Xxxx; Toomas Sultsi riided (teksapüksid, T-särk, jope, kingad, aluspüksid, sokid), mobiiltelefon Nokia 3109e classic, imei xxxx - tagastada senisele valdajale Toomas Sultsile; xxxx riided (kampsun, teksapüksid, T-särk, sokid, alussärk) – kohtuotsuse jõustumisel hävitada; teabesalvestised 9 CD- l – jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista T. Sultsilt ja J. Ojalt riigituludesse sundraha 1075 eurot. Välja mõista J. Ojalt menetluskulud 2896,13 eurot (288 eurot riigi õigusabi tasu määratud kaitsjale, 2608,13 eurot ekspertiisi tasu). Välja mõista T. Sultsilt menetluskulud 3073,38 eurot (1464 eurot riigi õigusabi tasu määratud kaitsjale, 1609,38 eurot ekspertiisi tasu). KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista T. Sultsilt ja J. Ojalt solidaarselt 23 057,68 (kakskümmend kolm tuhat viiskümmend seitse eurot ja 68 senti) eurot Xxxx(ik xxxx, a/a xxxxxxxxxxxx SEB Pank) kasuks. Välja mõista J. Ojalt 360,29 eurot Xxxx(ik 38003290021, a/a XXXXXXXXXXXXXX Nordea Pank) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD 10.02.2013.a episood Jana Oja on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 10.02.2013.a eeluurimisel tuvastamata kellaajal võttis Xxxx valduses oleva Xxxx nimele väljastatud pangakaardi, millega võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis sularahaautomaadist välja sularaha ja kasutas nimetatud pangakaarti maksevahendina järgmiselt: 1) 27.02.2013 kella 19:18 ajal tasus Endla 45, Tallinn R-Kioskis summas 0.30 eurot; 2) 06.03.2013.a kella 19:49 ajal võttis Endla 45, Tallinn SEB sularahaautomaadist välja sularaha summas 200 eurot ja kella 19:59 ajal summas 100 eurot; 4 3) 06.03.2013.a kella 20:01 ajal tasus Endla 45, Tallinn kaupluses Ideaal Kosmeetika ostude eest kokku summas 59 eurot. Oma sellise tegevusega Jana Oja pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 9 järgi süstemaatilise vargusena.

Kannatanu Xxxx ütluste kohaselt tutvus ta J. Ojaga 2013.a alguses ja elas nädalalõppudel tema juures. Ühist majapidamist neil ei olnud, kuid Xxxx ostis oma raha eest toitu. Xxxx oli oma ema Xxxx pangakonto volitatud kasutaja ning tema töötasu laekus sellele pangakontole. Kannatanu ütluste kohaselt ta J. Ojale seda pangakaarti kasutamiseks ei andnud. Pangakaardi kadumise avastas kannatanu peale seda, kui oli eelneval õhtul koos J. Ojaga baaris käinud. Baaris maksis kannatanu kaardiga ja J. Oja oli sel ajal tema kõrval. Kannatanu jäi baari magama ja ärgates avastas, et rahakott, kaardid ja võtmed olid kadunud. Kannatanu lasi endale uue pangakaardi teha, kuid vana pangakaarti ei sulgenud. Umbes 2 kuud hiljem vaatas ta pangakonto väljavõtet ja nägi seal tehinguid, mida ta ise ei olnud teinud. Kannatanu võttis Jana Ojaga telefoni teel ühendust ja ütles, et tema pangakontolt on raha varastatud ja küsis nende tehingute kohta Jana Oja käest, sest kontoväljavõtete kohaselt oli Kristiine Keskuses asuvast lõhnapoest kaardiga ostetud lõhnaõli. Jana Oja vastas kannatanule, et ta ei tea sellest midagi. Kannatanu soovib vargusega tekitatud kahju hüvitamist 360.29 euro ulatuses (3 kd tl 132-134). Kannatanu ütlusi kinnitab AS SEB kiri, mis tõendab, et Xxxx on teinud arvelduskonto kasutamiseks erivolituse oma pojale Xxxx (1 kd tl 23). J. Oja tunnistas kohtuistungil, et võttis Xxxx pangakaardiga raha välja ja käis poes, kuid arvas, et võis seda teha, sest nad elasid koos. Ka kinnitas ta kohtuistungil, et teadis Xxxx pangakaardi PIN koodi juba varem, sest on kannatanu loal varasemalt võtnud pangakaardiga välja raha. Kohus avaldas KrMS § 289 alusel prokuröri taotlusel seoses vastuoludega J. Oja poolt kohtueelses menetluses antud ütlused: „Kui me Andrega koos elasime, siis me muidugi käisime koos poes ja ta võttis minu juuresolekul ka raha pangaautomaadist välja. Mina ei ole mitte kunagi üksi tema pangakaardiga raha välja võtnud. Mulle on näidatud fotosid naisterahvast, kes võtab pangaautomaadist välja raha ja ma tunnistan, et see olen mina, aga mina ei ole kunagi võtnud raha välja tema pangakaardiga.“ ( 1 kd tl 133). Peale ütluste avaldamist kinnitas J. Oja, ei mäleta, mida ta varasemalt on rääkinud, kuid kasutas kannatanu pangakaarti, sest arvas, et tal on selleks õigus. J. Oja süüd süstemaatilise varguse toimepanemises kinnitab Xxxx poolt esitatud kontoväljavõte 24. märtsist 2013.a, mille kohaselt on Xxxx valduses olnud pangakaardiga teostatud järgmised tehingud: 27.02.2013 kella 19:18 ajal tasuti Tallinnas, Endla 45 asuvas R-Kioskis kauba eest 0.30 eurot; 06.03.2013.a kella 19:49 ajal võeti Tallinnas, Endla 45 asuvast AS SEB sularahaautomaadist välja sularaha summas 200 eurot ja kella 19:59 ajal summas 100 eurot, 06.03.2013.a kella 20:01 ajal tasuti Tallinnas, Endla 45 asuvas kaupluses Ideaal Kosmeetika ostude eest kokku summas 59 eurot, 12.02.2013.a tasuti Kristiine keskuses asuvas kaupluses 0,99 eurot (1 kd tl 8) ning AS SEB poolt väljastatud fotofail, kust nähtub, et 06.03.2013 kella 19.48 kuni 20.00 on Tallinnas, Endla 45 asuvast AS SEB sularahaautomaadist raha välja võtnud süüdistatav Jana Ojaga sarnane isik (1 kd tl 11-24). Kaitsja leidis, et J. Oja oli arvamusel, et tal on õigus kasutada oma elukaaslase pangakaarti ning seetõttu puudub tema tegevuses tahtlus kuriteo toimepanemiseks ning J. Oja tuleb Xxxx vara varguses õigeks mõista. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et tal ei olnud J. Ojaga ühist majapidamist ning ta ei ole lubanud J. Ojal oma pangakaarti kasutada, samuti kinnitas ta, et J. Oja eitas tema pangakaardi kasutamist. Kui J. Ojal oleks olnud luba kannatanu pangakaardi kasutamiseks, siis ei oleks tal olnud mingisugust põhjust kannatanu pangakaardi 5 kasutamist eitada. Ka Jana Oja ise tunnistas kohtuistungil ennast Xxxxraha varguses süüdi ning selgitas, et võttis tõepoolest ilma kannatanu nõusolekuta tema pangakaardi ning võttis sellega korduvalt raha pangaautomaadist ja tasus ostude eest kaupluses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Jana Oja tegutses kavatsetult, tema süü võõra vallasasja äravõtmises võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt on tõendatud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 30.03.2013.a episood Samuti süüdistatakse Jana Oja selles, et ta 30.03.2013.a kella 19.00-20.00 vahel aadressil Tallinn, Sõpruse pst 5 haaras 10-aastasel Xxxx jopest kinni ja tõukas teda, mille tagajärjel kukkus Xxxx näoga vastu treppi ja tundis füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse (nahaalune verevalum vasema põse piirkonnas). Samuti tema aadressil Tallinn, Sõpruse pst 5 lõi 10-aastast Xxxx ühe korra jalaga vastu paremat jalga, mille tagajärjel kukkus Xxxx vastu trepi käepidet. Oma tegevusega Jana Oja tekitas Xxxx füüsilist valu ja tervisekahjustuse (parema käe põrutus). Seega pani Jana Oja toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise (alates 01.01.2015 kehtiva seaduse järgi vastab

§ 121lg 2 p 3, s.o.

teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt). Vaidlust ei ole, et 31.03.2013.a tuvastati Tallinna Lastehaiglas kannatanu Xxxx l, kes oli sel ajal 12 aastane, väike nahaalune verevalum vasema põse piirkonnas ja kannatanu Xxxx , kes oli sel ajal samuti 12 aastane, parema käe põrutus. Seda kinnitavad teatis haiglast kannatanu Xxxx kohta ja SA Tallinna Lastehaigla tervisekaart kannatanu Xxxx kohta (1 kd tl 25,27). Kohtuistungil üle kuulatud kannatanute Xxxx ja Xxxx ütlused ei kinnita, et Jana Oja pani 30.03.2013.a toime kannatanute kehalise väärkohtlemise. Xxxx ütluste kohaselt tunneb ta J. Ojat, sest elasid ühes majas Tallinnas, Sõpruse pst

1. 30.03.2013.a Sõpruse pst 5 maja juures toimunu osas selgitas Xxxx kohtuistungil esmalt, et ei mäleta midagi, kuid mäletab, et sinna tuli politsei. Jana Ojat nägi ta maja ees, kuid ei mäleta, mida J. Oja seal tegi. Maja juures oli kannatanu koos sõpradega, kelle hulgas oli Xxxx . Õues oli laste vahel mingi tüli, Jana Oja tuli õue, kannatanu läks Sõpruse pst 5 uksest sisse ja kukkus näoga vastu treppi, sest seal oli libe. J. Oja oli sel ajal õues, ta ei olnud trepikoja juures. Xxxx kinnitas, et arsti juures ütles ta, et J. Oja lükkas teda trepikotta ja ta kukkus. Küsimusele, kuidas J. Oja teda lükkas, vastas Xxxx , et ei mäleta. Emale olevat ta öelnud, et kukkus J. Oja pärast, sest J. Oja võttis temast kinni ja ta kukkus kogemata, sest trepikojas oli libe. Edasiselt selgitas Xxxx , et tema seisis trepikoja poole näoga ja J. Oja seisis trepikoja poole seljaga ning J. Oja võttis tal rinnust kinni ja lükkas ta trepikotta. Küsimusele, kas J. Oja tõmbas teda trepikotta, mitte ei lükanud kannatanut endast eemale, vastas kannatanu, et ta ei tea (3 kd tl 7375). Kannatanu Xxxx ütluste kohaselt ei tunne ta Jana Ojat, kuid on näinud teda Sõpruse pst 5 juures. 30.03.2013.a päeva ei mäleta, kuid mäletab, et Sõpruse pst 5 juurde tuli politsei. Kannatanu mängis väljas teiste lastega, laste vahel oli ka tüli ja karjuti. Kannatanu sellega seotud ei olnud. Väljas oli ka kannatanu ema. Jana Oja tuli sinna ja hakkas karjuma, kuid kelle peale, seda kannatanu ei mäleta, tema ise J. Ojaga ei rääkinud. Mida Jana Oja peale laste peale karjumist tegi, seda kannatanu ei mäleta, kuid kinnitab, et läks järgmisel päeval traumapunkti, sest J. Oja tegi järsult ukse lahti, see riivas kannatanut ja ta lõi ennast vastu seina ära. J. Oja kannatanut ei rünnanud. Mida tegi sel ajal Xxxx , kui Jana Oja läks trepikotta, kannatanu ei mäleta. Mida kannatanu emale rääkis, seda ta ei mäleta. Kannatanu ütluste kohaselt oli Xxxx põsel sinikas, sest J. Oja lükkas teda, kuid kannatanu seda ei näinud ja ei mäleta, millal see lükkamine oli (3 kd tl 7577). 6 Kannatanu Xxxx tunneb J. Oja kui naist, kellega elas ühes majas Sõpruse pst
2. 30.03.2013.a. Sõpruse pst 5 maja juures toimunu osas, kui sinna saabus politsei, on praktiliselt kõik unustanud. Mäletab, et oli kodus, kui laps hõikas, et neile tehakse liiga. Kui ta tuli alla, siis nägi Jana Ojat. Laps ütles, et Jana Oja tegi järsult ukse lahti ja ta lõi käe ära. Traumapunkti läks lapsega järgmisel päeval, sest käsi valutas. Kannatanu ei tea, kuidas sai poeg sai oma vigastuse. Prokuröri küsimusele, kas kannatanu eeluurimisel rääkis samamoodi, et ei tea, kuidas poeg sai põrutuse, vastas Xxxx , et teda ei küsitletud, ta oli lapse juures, kui laps andis ütlusi. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS 289 alusel seoses vastuoludega kannatanu Xxxx ütlustes osa kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest, mis prokuröri kinnitusel lükkab ümber väite, et teda ei ole üldse üle kuulatud ja teiseks selle, et ta ei teadnud oma lapsega toimunust ja tema vigastuse päritolust mitte midagi, kuid eeluurimisel on ta konkreetselt selgitanud, kuidas tema laps sai vigastuse. Kohus avaldas Xxxx i ütlustest kolm viimast lauset: “Selle peale tuli Jana õue ning hakkas minu lapsega riidlema ning lõpuks ta lõi minu last ühe korra jalaga vastu paremat jalga. Minu laps tundis valu ja kukkus vastu trepi käepidet ning kukkudes põrutas oma käe ära. Käisime temaga ka traumapunktis ja saime selle kohta paberi.” (1 kd tl 3). Kannatanu selgitas kohtuistungil, et ei suuda meenutada, et ta oleks politseis öelnud, et Jana Oja lõi tema last jalaga. Vastuseks kaitsjale kinnitas Xxxx , et ta eesti keelt ei oska, politseis koostati ülekuulamise protokoll eesti keeles ja uurijad ise tõlkisid selle vene keelde. Kriminaalasjale lisatud Xxxx i ülekuulamise protokollist 01.04.2013.a nähtub, et tõlki ülekuulamise juures ei viibinud. Xxxx ütluste kohaselt oli tema mäletamise kohaselt lapsega juttu sellest, et Jana Oja võttis xxxx kinni ja xxxx oli sinikas. Poja jutu järgi seisis ta ukse juures, kui Jana Oja väljus ja tegi ukse lahti ning kas pani jala ette ja lükkas või midagi sellist, kuid täpselt Xxxx seda ei mäleta (3 kd tl 78-79). Jana Oja ennast Xxxx ja Xxxx kehalises väärkohtlemises süüdi ei tunnista. J. Oja ütluste kohaselt nägi ta 30.03.2013.a Sõpruse 5 maja juures Xxxx t, kes ei olnud mitte ukse taga, vaid trepikojas, mingit sõnelust temaga ei olnud. Ta ei ole ühtegi last sellel päeval löönud ja lükanud. Xxxx ei näinud ta üldse. J. Oja kinnitas, et tuli uksest välja, kuid ei näinud ukse taga kedagi.

§ 121

kooseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. 31.03.2013.a tuvastati Tallinna Lastehaiglas kannatanu Xxxx väike nahaalune verevalum vasema põse piirkonnas ja kannatanu Xxxx parema käe põrutus teatis haiglast kannatanu Xxxx kohta ja SA Tallinna Lastehaigla tervisekaart kannatanu Xxxx kohta. Riigikohus on osutanud, et

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks piisab igas koosseisualternatiivis ka kaudsest tahtlusest, s.t sellest, et toimepanija üksnes peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ning möönab seda. Karistusõigusdogmaatikas ja kohtupraktikas on selgitatud, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul langeb nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne element - tagajärje ettenägemine - kokku ning kaudse tahtluse ja kergemeelsuse eristamine saab toimuda üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Nii kaudse tahtluse kui kergemeelsuse korral tunneb toimepanija ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse. Kaudse tahtluse korral kiidab ta võimaliku tagajärje heaks, st soostub sellega. Kergemeelsuse korral aga loodab tagajärje mittesaabumisele (vt RKKK 31.03.2008 otsus asjas nr 3-1-1-4-08, p 19). Käesoleval juhul ei ole kannatanute ütlustele tuginedes leidnud tõendamist, et Jana Oja pani 30.03.2013 toime Xxxx ja Xxxx kehalise väärkohtlemise. Ei ole tõendatud, et Jana Oja möönis koosseisupärase tagajärje saabumist, so et ta pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanu Xxxx ütlused on vastuolulised, esmalt andis ta ütlusi, et ei mäleta toimunust midagi, siis andis ütlusi, milliste kohaselt ta läks Sõpruse pst 5 uksest sisse ja kukkus libeduse tõttu näoga vastu treppi, edasiselt väitis ta, et ta seisis seljaga 7 trepikoja poole, J. Oja seisis näoga trepikoja poole ja J. Oja tõmbas ta trepikotta ja ta kukkus, sest trepikojas oli libe. Vastuolulisuse tõttu ei loe kohus kannatanu Xxxx ütlusi kukkumisele eelnenud sündmuste kohta usaldusväärseks ning ei arvesta neid selles osas tõendina. Jätkuvalt on Xxxx kinnitanud, et kukkus trepikojas libeduse tõttu ning selles osas loeb kohus kannatanu ütlused usaldusväärseks. Kannatanu Xxxx ütluste kohaselt sai ta käe põrutuse, sest J. Oja avas järsult ukse, mis riivas kannatanut ning kannatanu lõi käe vastu seina ning kinnitas, et J. Oja teda ei rünnanud. J. Oja eitas laste löömist või lükkamist, kinnitas, et ei näinud trepikoja ukse juures kedagi. Sellised J. Oja ütlused ei ole kohtulikul arutamisel ümber lükatud. Riigikohus on selgitanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (vt RKKK 18.12.2006 otsus asjas nr 3-1-182-06, p 11 ja 12.12.2012 otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 7.3). Kuna täiendavad tõendeid ei ole võimalik koguda, tuleb kõrvaldamata kahtlus vastavalt KrMS § 7 lg 3 tõlgendada süüdistatava kasuks. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et J. Oja tuleb

§ 121järgi õigeks mõista.

24.06.2016.a episood Jana Oja on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et Jana Oja koos Toomas Sultsiga ajavahemikus 24.06.2015.a kell 21.00-24.00 ajal, Tallinnas Xxxx pani toime Xxxx tahtliku tapmise järgnevalt: Jana Oja, seoses armukadedusega, s o muul madalal motiivil, lõi Xxxx rusikaga näkku, surus ta diivanile, istudes talle peale ja seejärel pigistas kätega Xxxx kaelaelundeid. Samal ajal, et tagada tapmise lõpuleviimine ja see, et korteris viibinud kannatanu poeg ei sekkuks või ei kutsuks abi, seisis Toomas Sults vahetult kannatanut kägistava Jana Oja kõrval, ulatas talle kägistamiseks ja lämmatamiseks esemeid ja nõudis korteris viibinud kannatanu pojalt mobiiltelefoni äraandmist või selle lahtivõtmist, et seda ei saaks kasutada abi kutsumiseks. Jana Oja jätkas Xxxx kägistamist ja lämmatamist, pigistades Xxxx kaelaelundeid kätega, samuti kannatanul kaelas olnud ketti linguna kasutades ja riideesemega, mille ulatas talle Toomas Sults ning samuti surus kannatanule lämmatamiseks näkku patja, mille ulatas talle Toomas Sults. Xxxx suri sündmuskohal ja tema surma põhjuseks oli mehaaniline lämbus kägistamisest lingu- ja kätega. Jana Oja pidi sellisel viisil Xxxx l kestvalt hingamisteid kinni surudes ja Xxxx lämmatamise käigus seadma eesmärgiks tema tapmise ja teadma, et ta surm saabub, või vähemalt pidama seda võimalikuks, pannes seega teo toime kavatsetult. Peale Xxxx surnukslämmatamist, süütas Toomas Sults surnukeha põlema, süüdates surnukeha all oleva riide põlema, nii et selle põlemise käigus tekkisid surnukehale surmajärgsed naha põletus-leekkahjustused. Jana Oja, keeras korteris olnud suitsuanduri lahti, et põleng saaks ilma tähelepanu äratamata jätkuda. Sellise ebainimliku toiminguga surnukeha põlema süüdates, väljendasid Jana Oja ja Toomas Sults põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, pannes seega toime tapmise julmal viisil. Samuti, tema, samas, 24.06.2015.a ajavahemikus 21.00-24.00 Tallinnas Xxxx , vahetult peale Xxxx tapmist, eesmärgiga varjata eelnevalt toimepandud Xxxx tapmist, et sündmusel puuduks kõrvalisest isikust tunnistaja, tahtlikult, sõnadega õhutades, kihutas Toomas Sultsi Xxxxtapma, rääkides mitmel korral Toomas Sultsile, et tema peaks Xxxx tapma. Oma sõnadega kallutas Jana Oja tahtlikult Toomas Sultsi Xxxx tapmisele, mille tulemusel lõi Toomas Sults Xxxxpõlvega näkku ja jalaga peapiirkonda. Seejärel aitas Jana Oja Toomas Sults´ile tapmise lõpule viimise eesmärgil vajaliku vahendi – s o noa ulatamisega kaasa ja Toomas Sults hakkas Jana Ojalt saadud noaga Xxxxlööma, tabades aga Xxxxnäo piirkonda, kuna Xxxx õnnestus löökide eest kõrvale põigelda ja ennast kaitsta. Kuna Xxxx õnnestus haarata nuga ning sellega Toomas Sultsi lüües ennast kaitsta, jäi Toomas Sultsi poolt tapmise toimepanemine tema tahtest olenemata lõpule viimata. 8 Oma tahtliku tegevusega Jana Oja kihutas ja aitas kaasa Toomas Sultsile mõrva toimepanemisele ning osutas teole ainelist ja vaimset kaasabi. Seega, Jana Oja, pannes toime teise inimese tapmise julmal viisil, kahe või enama isiku suhtes ja teise süüteo varjamise eesmärgil, pani toime mõrva, s o

§ 114lg 1 p 1, 3, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toomas Sults on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, koos Jana Ojaga, ajavahemikus 24.06.2015.a kell 21.00-24.00 ajal, Tallinnas, Xxxx , pani toime koos Xxxx tahtliku tapmise järgnevalt: Jana Oja lõi Xxxx rusikaga näkku, surus ta diivanile, istudes talle peale ja seejärel pigistas kätega Xxxx kaelaelundeid. Samal ajal, et tagada tapmise lõpuleviimine ja see, et korteris viibinud kannatanu poeg ei sekkuks või ei kutsuks abi, seisis Toomas Sults vahetult kannatanut kägistava Jana Oja kõrval, ulatas talle kägistamiseks ja lämmatamiseks esemeid ja nõudis korteris viibinud kannatanu pojalt mobiiltelefoni äraandmist või selle lahtivõtmist, et seda ei saaks kasutada abi kutsumiseks. Jana Oja jätkas Xxxx kägistamist ja lämmatamist, pigistades Xxxx kaelaelundeid kätega, samuti kannatanul kaelas olnud ketti linguna kasutades ja riideesemega, mille ulatas talle Toomas Sults ning samuti surus kannatanule lämmatamiseks näkku patja, mille ulatas talle Toomas Sults. Xxxx suri sündmuskohal ja tema surma põhjuseks oli mehaaniline lämbus kägistamisest lingu- ja kätega. Sellisel viisil Xxxx lämmatamise käigus pidid Jana Oja ja Toomas Sults seadma eesmärgiks tema tapmise ja teadma, et ta surm saabub, või vähemalt pidama seda võimalikuks, pannes seega teo toime kavatsetult. Peale Xxxx surnukslämmatamist, süütas Toomas Sults surnukeha põlema, süüdates surnukeha all oleva riide põlema, nii et selle põlemise käigus tekkisid surnukehale surmajärgsed naha põletus-leekkahjustused. Jana Oja, keeras korteris olnud suitsuanduri lahti, et põleng saaks ilma tähelepanu äratamata jätkuda. Sellise ebainimliku toiminguga surnukeha põlema süüdates, väljendasid Toomas Sults ja Jana Oja põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, pannes seega toime tapmise julmal viisil. Samuti, tema, samas, 24.06.2015.a ajavahemikus 21.00-24.00 Tallinnas Xxxx , vahetult peale Xxxx tapmist, eesmärgiga varjata eelnevalt toimepandud Xxxx tapmist, et sündmusel puuduks kõrvalisest isikust tunnistaja, lõi Toomas Sults eelnevat Xxxx tapmist pealtnäinud Xxxxpõlvega näkku ja jalaga peapiirkonda. Seejärel hakkas Toomas Sults teda Xxxx tapmisele kihutanud Jana Ojalt saadud noaga Xxxxlööma, tabades aga Xxxxnäo piirkonda, kuna Xxxx õnnestus löökide eest kõrvale põigelda ja ennast kaitsta. Kuna Xxxx õnnestus haarata nuga ning sellega Toomas Sults’i lüües ennast kaitsta, jäi Toomas Sults’i poolt tapmise toimepanemine tema tahtest olenemata lõpule viimata. Seega, Toomas Sults, pannes toime teise inimese tapmise julmal viisil, kahe või enama isiku suhtes ja teise süüteo varjamise eesmärgil, pani toime mõrva, s o

§ 114lg 1 p 1, 3, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel tuvastati järgmist. Kuigi süüdistatavate ütlused selles osas, kelle mõte oli Xxxx juurde minna, on vastuolulised, ei ole vaidlust selles, et 24.06.2015 õhtul läksid Jana Oja ja tema elukaaslane Toomas Sults koos Tallinnas, Xxxx elava Xxxx juurde, et rääkida Xxxx ja Toomas Sultsi vahelistest suhetest. J .Oja ütluste kohaselt tegi sellise ettepaneku T. Sults. T. Sultsi ütluste kohaselt tahtis Xxxx juurde minna J. Oja. Tõendatud on, et sel õhtul viibisid Xxxx korteris Xxxx , tema poeg Xxxx ja süüdistatavad Jana Oja ning Toomas Sults. Seda kinnitavad kannatanu ja mõlemad süüdistatavad. Vaidlust ei ole ka selles, et Eret Oja surma põhjuseks oli mehhaaniline lämbus kägistamisest lingu ja kätega. Seda kinnitab surnu ekspertiisiaktis nr 15E-PõSOO27/339 esitatud eksperdiarvamus, mille kohaselt põhjustas Xxxx surma mehhaaniline lämbus kägistamisest lingu ja kätega, mida 9 tõestavad nahaalused verevalumid kaela vasakul pool ning strangulatsioonivagu kaela ees- ja tagapinnal ning paremal pool keskmises kolmandikus verevalumitega vao servadel ja äärtel, verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes, verevalumid kaelalihastes ning lämbusele viitav üldine lahanguleid. Kõik vigastused kaela piirkonnas võivad olla tekitatud kägistamisest kätega ja linguga. Surm saabus lühikese ajavahemiku vältel alates lingu asetamisest kaelale, mis võib olla mõõdetav tunniosadega. Xxxx kehaasend lingu ja kätega kägistamise ajal võis olla selili lamav, kehaasend ülejäänud vigastuste tekitamise ajal ei ole täpselt määratav (1 kd tl 100-119). Samuti ei ole vaidlust selles, et Xxxx tekitati 24.06.2015.a tervisekahjustused. Seda kinnitavad Xxxxisiku läbivaatusel 25.06.2015 kella 04.30 ajal tuvastatud vigastused - Xxxx vasaku silma ümbruses olevad veremäärdumisega kriimud ja verevalumid. Xxxx nina oli turses ja kaetud paremalt poolt plaastriga, vasaku käelaba peopesapoolsel küljel leiti 2 pindmist haava. Xxxx riietel (teksapükstel, kampsunil, T-särgil ja alussärgil) olid verekahtlased määrdumised (1 kd tl 158-169). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla dokumentide kohaselt teostati Xxxx arstlik läbivaatus 25.06.2016 kell 04.14 ja tuvastati lõikehaav ninal, mis vajas õmblemist (1 kd tl 170-173). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 15E-PõIO146 kohaselt tuvastati Xxxx lõikehaavad ninal (1 haav) ja vasakus peopesas (3 haava), nahakriimustus vasaku kulmu piirkonnas ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ja vasakul põsesarnal. Lõikehaavad ninal ja vasakul peopesas ning nahakriimustus vasaku kulmu piirkonnas on tekitatud teravat lõikeserva omava eseme (näit noa) libisevast survega liikumisest nahapinnal. Ei saa välistada vasakus peopesas olevate vigastuste saamist enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel. Nahamarrastused ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ja vasakul põsesarnal on tekitatud löökidest kõva tömbi esemega ja võivad olla tekitatud 24.06.2015 ajavahemikul kella 21.00 – 00.00 (1 kd tl 181-184). Jana Oja tunnistas ennast

§ 114

lg 1 p 1, 3, 6 järgi süüdi osaliselt, ta tunnistas ennast Xxxx tapmises süüdi täielikult, Xxxx tapmise katses ta ennast süüdi ei tunnistanud. J. Oja kaitsja leidis, et Jana Oja on Xxxx tapmises süüdi ning tema tegevus on käsitletav

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteona.

Kaitsja leidis ka, et Xxxx tapmise puhul ei ole tegemist tapmisega julmal viisil. Edasiselt leidis J. Oja kaitsja, et ei ole tõendatud, et J. Oja üldse Toomas Sultsile mingi noa andis ja kui ta andis, siis ei ole tõendatud, et selle eesmärgiks oli Xxxxtapmine. Kaitsja asus seisukohale, et äärmisel juhul saaks J. Oja tegevust vaadata Xxxx tapmise katsele kaasaaitamisena. Jana Oja andis, tunnistades ennast Xxxx tapmises süüdi, ütlusi, milliste kohaselt kohtus ta Toomas Sultsiga 24.06.2015.a Kristiine kasiinos, sest T. Sults pidi talle andma raha J. Oja ja lapse jaoks. Kasiinos tarvitasid mõlemad alkoholi ning seal oleku ajal helistas T. Sultsile Xxxx . T. Sults tegi J. Ojale ettepaneku minna Xxxx juurde rääkima ja tellis selleks takso. J. Oja ütluste kohaselt eitas T. Sults, et on vahel elanud Xxxx juures, kuid J. Oja käis nädal enne 24.06.2015 Xxxx elukoha juures, sest lapsed oli talle rääkinud, et T. Sults rääkis mingi tädiga Energia poe juures. J. Oja tahtis ka sel korral Xxxx ga sellest rääkida, kuid keegi ei teinud maja ust lahti. J. Oja oli tänaval nutnud ja karjunud, et T. Sults välja tuleks, sest J. Oja nägi teda Xxxx korteri aknast välja vaatamas. Kohale tuli politseipatrull, kes viis J. Oja koos lastega Kristiine juurde tagasi. J. Oja ütluste kohaselt ei mäleta ta, et tema või T. Sults oleks enne Xxxx korterisse minekut saatnud Xxxx le sõnumi. 24.06.2015 pääsesid J. Oja ja T. Sults Xxxx majja nii, et T. Sults vajutas oma samas majas elava ema korteri nupule ja T. Sultsi ema tegi ukse lahti. J. Oja läks keldrisse, sest ei saa T. Sultsi emaga läbi ja T. Sults ütles, et on parem, kui T. Sultsi ema J. Ojat ei näe. T. Sults läks ja rääkis oma emaga, peale seda hüüdis J. Ojat ja nad läksid koos viiendale korrusele, kus elas Xxxx . T. Sults kas koputas või lasi uksekella ja Xxxx küsis, kes on. Selle peale vastas T. Sults, et tema ning kui Xxxx küsis, kas ta on üksinda, siis T. Sults kinnitas seda. Xxxx avas korteri ukse ja hakkas J. Oja kinnitusel teda nähes appi karjuma, mille peale haaras J. Oja kohe Xxxx l juustest 10 kinni. Korterisse sisenes ka T. Sults ja nad istusid toas oleva diivani peale nii, et Xxxx istus J. Oja ja T. Sultsi vahel. Korteris oli ka Xxxx poeg Xxxx , keda J. Oja ei tundnud, samuti ei teadnud ta eelnevalt, et Xxxx korteris viibib. J. Oja hakkas T. Sultsi vahetul juuresolekul Xxxx t küsitlema T. Sultsi ja Xxxx suhete kohta. J. Oja kinnitas, et enne Xxxx tapmist võttis ta kööginurgast noad ja pani need suure toa lauale. J. Oja ütluste kohaselt ei ässitanud T. Sults teda Xxxx t tapma. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 alusel seoses vastuoludega J. Oja poolt kohtueelses menetluses ütluste seostamisel sündmuskoha olustikuga antud ütlused: „No, sellepärast, kui me algul siin toas olime ja siis, kui nagu xxxx kinni hoidsin, siis ma millegipärast mõtlesin niimoodi, et ma ei taha vist seda teha ja siis Toomas ütles, et see, et kas sa hakkad nagu põdema, et mis sa tahad ise ka siin ära surra või.“ ( 2 kd tl 204). Peale ütluste avaldamist kinnitas J. Oja, et siis kui Xxxx oli veel elus, ütles T. Sults tõepoolest, et siit korterist ei lahku keegi elusana ning vastas küsimusele, kuidas ta T. Sultsi ütlusest aru sai, järgmiselt: „Ma ei tea, et ma peaksin ära vist kägistama“. Kuigi J. Oja ütluste kohaselt istus Xxxx köögis ja vestlusse ei sekkunud, siis kinnitas Jana Oja, et Toomas Sults takistas Xxxx korterist lahkumast ning kui Xxxx tahtis minna tualetti, siis T. Sults seda ei lubanud. J. Oja ütluste kohaselt tappis ta Xxxx , kägistades teda kannatanu kaelas olnud ketiga, padjaga lämmatamist J. Oja eitab. T. Sults istus sel ajal samas kõrval ja nägi, mida J. Oja teeb. J. Oja kinnitas, et ei mäleta, kas küsis T. Sultsilt mingit riideeset või patja Xxxx lämmatamiseks, talle on meelde jäänud ainult kett, sest ketiga kägistamisest valutas J. Ojal kaks kuud näpp. Kui ta lasi ketist lahti, siis vajus Xxxx põrandale ja T. Sults, kes seni oli olnud samal diivanil, tõusis ja tõstis Xxxx teise diivani peale. J. Oja kinnitab, et Xxxx ei proovinud kuidagi ema aidata. J. Oja väidab, et ei kontrollinud, kas Xxxx on kägistamise tagajärjel surnud, sellest, et Xxxx on surnud, sai ta aru siis, kui T. Sults tõstis Xxxx teise diivani peale ja ütles, et Xxxx on surnud. Kiirabi ta ei kutsunud. J. Oja kinnitas, et peale Xxxx tapmist arutasid nad T. Sultsiga, mida teha tapmist pealtnäinud Xxxx iga. Seda kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele kohtulikul uurimisel avaldatud J. Oja ütlused T. Sultsile „Peale Xxxx tapmist Jana ütles, et mina tegin Xxxx ära, et mis sa Xxxx teed“. J. Oja eitab, et oleks T. Sultsi ässitanud Xxxx ründama, kuid kinnitab, et oli teinud T. Sultsile ettepaneku võtta Xxxx korterist kaasa. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 alusel J. Oja poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused:“ Küsisin uuesti, mida me edasi teeme. Toomas vastas, et paneme korteri põlema. Ütlesin, et see poiss on ju siin, kuidas me korteri põlema paneme, et ta hakkab ju karjuma. Toomas vastas, et ta läheb oma muti kõrvale ja paneme toa põlema“. ( 2kd tl 64). Eeltoodu kinnitab, et J. Oja oli teadlik sellest, et T. Sults kavatseb tappa Xxxx i. J. Oja kinnitab, et nägi, kuidas T. Sults takistas Xxxx tapmist pealtnäinud kannatanut korterist lahkumast. J. Oja ütluste kohaselt ei tea ta, kuidas T. Sults lõi Xxxx i. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 alusel seoses vastuoludega J. Oja poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused: „Poiss ei jõudnud ukse juurde, sest Toomas tuli kohe lõi teda. Poiss kukkus suurde tuppa teleka juurde, mingi kõlari juurde. Toomas lõi teda kaks korda, lõi rusikaga näo piirkonda, nina piirkonda, ma ei tea, kas kaks korda samasse piirkonda, aga üks löök tabas nägu ja poiss kukkus pikali sinna, ta kukkus kõhuli. Siis Toomas küsis, et kus noad on. Vastasin, et ma juba korra ütlesin, et esiku kapi peal. Toomas võttis ühe noa sealt ja ütles poisile „davai, püsti teise tuppa“. Poiss karjus, et ei taha surra. Millise noa Toomas võttis, ma ei tea, see oli kööginuga, seal olid kõik pikad noad, käepide oli must. Toomas käskis poisil teise tuppa minna, poiss hakkas appi karjuma. Mina ei tahtnud seda pealt näha, katsusin, kas korteri välisuks on lahti, sellel oli snepperlukk, võtmetega ma ust lahti ei keeranud, vaatasin, kas seda on võimalik avada. Seejärel läksin tuppa tagasi, nemad maadlesid magamistoa ukse lävel. Toomas hüüdis mulle, aita mind, löö teda millegagi, istu tema peale või midagi sellist.“. Peale ütluste avaldamist kinnitas J. Oja, et need ütlused on tõesed. J. Oja kinnitab ka seda, et T. Sults küsis talt abi, kui ta Xxxx ründas ning ta ütles T. Sultsile, kus noad asuvad, sest oli ise eelnevalt korteris olles võtnud köögist noad ning tõstnud need elutoa lauale ja edasiselt sealt koridori kapi peale. J. Oja ütluste kohaselt jooksis ta siis, kui Xxxx ja T. Sults rüselesid, korterist 11 välja. J. Oja kinnitas, et eelnevalt korjas ta T. Sultsi käsul kokku suitsukonid, sest T. Sults ütles, et neid ei tohi korterisse jätta, kuna nende pealt saab DNA-d. Suitsukonid pani ta oma käekotti. T. Sults ei tunnistanud ennast esitatud süüdistuses süüdi. T. Sultsi kaitsja leidis, et T. Sultsil puudus tahtlus toime panna Xxxx tapmine, seega ei ole tõendatud T. Sultsi süü Xxxx tapmises. T. Sultsi tegevust Xxxx osas võib käsitleda kui kehavigastuse tekitamist ja äärmisel juhul kui tapmiskatset. Ka leidis kaitsja, et Xxxx tapmise puhul ei ole tegemist tapmisega julmal viisil, sest julmusena on käsitletav küll pärast tapmist toimepandud laiba tükeldamine, hävitamine või muu viisil rüvetamine, kuid seda vaid juhul, kui laiba hävitamise eesmärk ei ole kuriteo varjamine. Toomas Sultsi ütluste kohaselt on ta vaheaegadega elanud J. Ojaga umbes 12 aastat. Kooselus olid sagedased tülid ning vahepealset suhet Xxxx ga varjas T. Sults J. Oja eest. 24.06.2015 kohtus ta J. Ojaga kasiinos, sest J. Oja tahtis raha. Xxxx juurde tahtis minna J. Oja, et pärida aru Xxxx ja T. Sultsi suhete kohta. J. Oja ütles T. Sultsile, et „löön selle litsi maha“. Xxxx juurde sõitsid nad koos taksoga ja võtsid kaasa 1,5 liitri pudeli džinni ja kaks pudeli siidrit. Ka enne Xxxx juurde minekut oli T. Sults tarvitanud alkoholi. Xxxx majja pääsemiseks helistas T. Sults oma emale, kes tegi majaukse lahti. Xxxx uksele koputas T. Sults ja ukse avas Xxxx . T. Sults ei öelnud Xxxx le, et ta on koos J. Ojaga. J. Oja astus tuppa, T. Sults jäi koridori, kui ta tuppa jõudis, siis nägi ta, et korteris viibib ka Xxxx poeg Xxxx , keda ta tundis varasemalt. T. Sults kinnitab, et J. Oja ja Xxxx vaidlesid ning J. Oja tiris Xxxx t, küsitledes teda suhete kohta T. Sultsiga, juustest ja riietest. T. Sults läks Xxxx iga juttu ajama ja J. Oja ja Xxxx rüselesid. J. Oja hakkas Xxxx t sikutama selja tagant kaelaketist ja tõmbas Xxxx t enda poole. Xxxx hüüdis Xxxx appi, kuid Xxxx ei tulnud, ta istus köögi akna alla. T. Sults kinnitas, et käskis J. Oja korraldusel Xxxx telefoni välja lülitada, et ta ei saaks politseisse helistada. T. Sults väidab, et ei saanud alguses aru, et J. Oja tapab Xxxx , alles siis taipas ta seda, kui J. Oja lasi ketist lahti ja Xxxx kukkus peaga vastu põrandat. Xxxx püüdis vastupanu osutada, kuid ei Xxxx ega T. Sults talle appi ei läinud. T. Sults tõstis Xxxx põrandalt üles, pani teise diivani peale ja sai aru, et Xxxx on surnud. Kuivõrd T. Sults kinnitas kohtuistungil, et J. Oja ei palunud temalt Xxxx tapmiseks mingit abi, siis avaldas kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 alusel Toomas Sultsi kohtueelses menetluses ütluste seostamisel olustikuga antud: „Ma ei mäleta. Ma mäletan ainult seda, et ütles, et vaata, et Günter kuskile ei helistaks, et võta telefon ära või midagi … aga rohkem ma nagu ei mäleta. Küsimusele, kas ta võttis telefoni ära, vastas T. Sults: ma ei mäleta, ma ei võtnud vist ära, ma lihtsalt ütlesin talle, et kus sul telefon on. Ta vist võttis aku tagant ära või ma ei mäleta täpselt.“ T. Sults kinnitas kohtuistungil ka seda, et keegi ei takistanud Xxxx toast väljuda. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 alusel Toomas Sultsi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused: „Jana minuga sel ajal üldse ei suhelnud, ainult käskis valvata“. Peale ütluste avaldamist väitis T. Sults, et ta ei mäletanud ülekuulamise ajal paljusid asju. Toomas Sultsi ütluste kohaselt ei olnud tal peale Xxxx tapmist eesmärki tappa Xxxx , ta ei mäleta, et oleks Xxxx osas vägivalda tarvitanud. T. Sults kinnitas esmalt, et ta käskis Xxxx minna tagatuppa, et saaks ise lahkuda, kuid tunnistas seejärel, et läks seejärel ka ise Xxxx ile magamistuppa järele ja lükkas ta voodi peale ja lõi Xxxx rusikaga. Xxxx noaga löömist ta ei mäleta, mäletab, et kui hakkas korterist väljuma, siis lõi Xxxx teda noaga. T. Sults selgitas ka, et ta ei arvanud, et Xxxx hakkab teda korterist väljumisel takistama, ta tahtis, et Xxxx ei hakkaks karjuma. T. Sultsi ütluste kohaselt ei käskinud J. Oja tal Xxxx tappa. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 alusel Toomas Sultsi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused: “Peale Xxxx tapmist Jana ütles, et mina tegin Xxxx ära, et mis sa Xxxx teed. Ma ei vastanud midagi. Günter vastas, et temaga pole vaja midagi teha.“ Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 alusel Toomas Sultsi kohtueelses menetluses ütluste seostamisel olustikuga antud ütlused: „Vastuseks küsimusele, kas teil oli Janaga omavahel juttu sellest, et Günter on vaja ära likvideerida, vastas T. Sults: Mitte ära likvideerida, aga Jana nagu küsis, ütles näed, et mis sa 12 nüüd Xxxx teed niimoodi või. Aga kuna mina tulin korterisse ja minul ei olnud plaanis kedagi tappa või noh, minul ei olnud kavatsust kedagi tappa, et see minul ei olnud plaanis kedagi ära tappa. Vastuseks küsimusele, mida Jana siis mõtles sellega, et mida sina Xxxx teed, vastas T. Sults: Ma ei tea, mis ta hakkas mõtlema, võib olla, et kui ta on Xxxx ära tapnud nüüd, et see tuleb välja või ma ei tea, mida ta mõtles. Ma ei oska teise inimese mõtteid lugeda.“ Peale ütluste avaldamist kinnitas T. Sults kohtuistungil, et J. Oja otseselt ei öelnud, et Xxxx tuleb tappa. Kannatanu Xxxxütluste kohaselt tulid alkoholijoobes Toomas Sults ja Jana Oja 24.06.2015.a õhtul tema ema Xxxx korterisse Tallinnas, Xxxx . Sel ajal, kui süüdistatavad sisenesid korterisse, oli kannatanu tualettruumis, ukse avas Xxxx . Kui kannatanu tuli elutuppa, siis istusid Xxxx , J. Oja ja T. Sults diivanil kolmekesi ja J. Oja rääkis ägestudes Xxxx ga suhetest T. Sultsiga. Tunnistaja arvates oli ema hirmunud, sest üsna kohe lõi J. Oja Xxxx t kuhugi ilmselt käega, sest mingit eset tunnistaja ei näinud, kuid tunnistaja ei mäleta kuhu. Xxxx ütluste kohaselt oli ta sündmuste ajal vahepeal elutoa keskel, siis aga istus köögis tooli peal. Kannatanu kinnitab, et nägi, kuidas J. Oja istus diivanil Xxxx peale näoga Xxxx poole ja nad tülitsesid omavahel sõnaliselt, Xxxx jalad oli J. Oja jalgade vahel ja ta ei olnud võimeline oma jõul lahti pääsema. Enne seda, kui J. Oja hakkas Xxxx t kägistama, tõstis J. Oja elutoa laua peal olevad noad, millised J. Oja ise oli köögist võtnud, elutoa lauale asetanud ja kinnitanud, et tapab Xxxx , koridori kapi peale. Sel ajal, kui J. Oja istus Xxxx peal, üritas Xxxx tal käesolnud telefoniga saata sõnumit, kuid J. Oja käskis seda nähes T. Sultsil Xxxx ilt telefon ära võtta. Toomas Sults seisis Xxxx ees ning käskis Xxxx telefon välja lülitada või ära anda. Xxxx lülitas oma telefoni välja. Xxxx ütluste kohaselt kartis ta sekkuda ning ei takistanud Jana Ojat, kuna kartis Toomas Sultsi, sest T. Sults oli teda mõned päevad enne teda seda löönud ja hirmu tõttu ta ei sekkunud. Peale seda, kui Xxxx oli oma telefoni välja lülitanud, hakkas J. Oja Xxxx t kägistama, algul mõlema käega kõri piirkonnast, siis padjaga, mille haaras T. Sults ja andis selle J. Ojale, öeldes, et võta see. J. Oja istus sel ajal juba Xxxx kõhu peal, sest Xxxx oli nihkunud diivanilt allapoole. J. Oja pani padja Xxxx näo peale ja surus seda talle näkku. Xxxx rabeles vastu, üritas J. Ojat enda pealt ära lükata. Mingil hetkel lõpetas J. Oja padjaga surumise ja üritas Xxxx t kätega kägistada, peale seda andis T. Sults J. Ojale mingi asja, mida Xxxx ei näinud ja J. Oja hakkas Xxxx t kägistama, kasutades seda asja linguna ümber Xxxx kaela. Seda, millise asjaga oli tegemist ei näinud Xxxx seetõttu, et T. Sults seisis tal ees. Eelnevalt oli T. Sults käskinud Xxxx minna istuda kööki ja Xxxx tegigi seda. Siis kuulis Xxxx , kuidas T. Sults ütles, et näe jah ongi surnud. Seejärel panid J. Oja ja T. Sults Xxxx teise diivani peale, kus kontrollisid, kas ta on surnud. Kannatanu Xxxx ütluste kohaselt peale Xxxx tapmist J. Oja ja T. Sults jõid, suitsetasid ja arutasid, mida teha Xxxx iga. Kannatanu kuulis, et süüdistatavad arutasid tema tapmist, kuid ei oska täpselt öelda, kes mida ütles. Üks süüdistatavatest ütles, et Xxxx peab nendega kaasa tulema. Xxxx kartis väga oma elu pärast, sest oli oma ema tapmise pealtnägija ja üritas teha kõik endast oleneva, et temaga ei juhtuks midagi. Ühel korral üritas ta toast välja joosta, kuid süüdistatavad takistasid teda, haarates tal selja pealt kinni ja panid ta toa keskele rätsepaistmes istuma. Kui Xxxx istus elutoas, siis lõi T. Sults teda põlvega näkku ja jalaga kuklasse. Enne seda otsis T. Sults köögist mingit asja ja ütles, et pole millegagi sind oimetuks lüüa. Peale seda põgenes Xxxx magamistuppa ja nägi, kuidas Jana Oja andis T. Sultsile noa. Noad olid J. Oja tõstnud köögist elutuppa juba eelnevalt ning siis tõstis ta need koridori. T. Sults võttis noa ja lõi Xxxx noaga näkku. Xxxx hakkas ennast tagataskus olnud noaga kaitsma ja lõi T. Sultsi korduvalt, et põgeneda korterist. Kuna Xxxx ei õnnestunud magamistoast väljuda, siis lõi ta T. Sultsi noaga paar korda, seejärel jõudis ta magamistoa ja elutoa vahele ukse peale ning kuulis, kuidas T. Sults karjus Jana Ojale, et J. Oja istuks kannatanu peale. J. Oja liikus korra Xxxx poole, vist korra ka rüseles, aga mingil hetkel lahkus ta korterist. Xxxx kinnitab, et oli šokiseisundis, üritas oma elu päästa ning ei mäleta edasist täpselt, aga mäletab, et T. Sults üritas teda korduvalt rünnata ja Xxxx kaitses ennast. Sündmused lõppesid sellega, et süüdistatavad jooksid korterist välja ja Xxxx kutsus politsei. 13 Häirekeskusele tehtud kõne salvestise kohaselt helistas Xxxx 24.06.2015 kell 00.11 Häirekeskusele ja teatas, et Tallinnas, Xxxx on laip, tema ema kägistati surnuks, talle tuldi noaga kallale ja 2 isikut - mees ja naine, mehe nimi oli Toomas ja naise nimi vist Jaanika, põgenesid. Eelnevalt arutasid nad kaks tundi, kuidas kannatanu elu lõpetada, lõpuks otsustasid hakata teda pussitama, aga nad ei teadnud, et tal on tagataskus nuga ja ta suutis ennast kaitsta ja nad panid jooksu (1 kd tl 121-125). Asitõendi politseiametniku mobiiltelefonis oleva 2 videofaili vaatlusprotokolli kohaselt (1 kd tl 126-131) selgitas Xxxx patrullpolitseinikule, et tema ema kägistati korteris, korteris olid peale ema ja Xxxx Toomase nimeline mees ja naine, kelle nimi oli vist Jaanika. Xxxx lõi noaga enesekaitseks Toomast, kes üritas teda tappa. Naine kägistas Xxxx ema surnuks rätiku ja mingi padjaga. Kui ema oli ära tapetud, siis nad tõstsid ta diivani peale ja panid seal oleva lambanaha põlema ja siis kustutasid selle jalaga. Kui ema tapeti, oli Xxxx köögis, sest Toomas ei lasknud teda kuskile. Naine kägistas ema, Toomas andis talle rätiku ja siis andis talle padja. Äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt tundis Xxxx ära Jana Oja ja Toomas Sultsi isikutena, kes tapsid tema ema ja püüdsid ka teda tappa (1 kd tl 173-176). Asitõenditena vaadeldi Xxxx korterist leitud esemeid, sealhulgas 2 nuga, mõlemad kogupikkusega 25 cm (1 kd tl 177180). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti 25.06.2015 Tallinnas, Xxxx maja trepikojast erinevatest kohtadest verekahtlase määrdumisega vereloigud, verekahtlase määrdumisega T-särk ja tume riideese. Verekahtlase määrdumisega jälgi leiti trepikojas kuni korteri nr 37 ukseni. Ka korteris nr 37 leiti hulgaliselt verekahtlasi määrdumisi esikus, toas, köögis ja magamistoas. Korteri sisemise ukse taga kapilt leiti musta värvi pappkarbi peal 4 umbes 30 cm pikkusega kööginuga. Esikus toa ukse ava ja külmutuskapi ees põrandalt leiti verekahtlase määrdumisega musta värvi kangast padi. Toas asuva külmkapi pealt leiti 2 klaasis pudelit sildiga „Saaremaa vodka“. Toa ukseavast umbes 50 cm kaugusel laes tuvastati suitsuanduri alus. Toa põrandal on sassi aetud valge vaip, valgel vaibal ja kõikjal põrandal on hulgaliselt verekahtlase määrdumisega jälgi, põrandal maas on erinevaid esemeid. Toas kahekohalise sinise nahast diivani peal on selili asendis naisterahva surnukeha. Kahekohalise diivani ees on madal laud, mille kortsus ja verekahtlase määrdumistega laudlina. Kolmekohalise diivani ees ja kööginurga põrandal on verekahtlase määrdumisega jälgi. Kolmekohalise diivani ees põrandal on roheline kandekott, milles paistab välja ümmarguse kujuga suitsuandur. Toas laual oli õlipudel. Kööginurgas oleval aknalaual on väljalülitatud mobiiltelefon Samsung. Magamistoast leiti madratsilt musta käepidemega kööginuga pikkusega ca 30 cm. Magamistoast leiti verekahtlane määrdumine nii madratsi katteriidelt, aga ka verekahtlase määrdumisega jalatsijälg madratsi eest põrandalt. Korteris leiti verekahtlasi määrdumisi toa ja esikuvahelise põrandaliistu kõrvalt, toas asuva külmkapi alumisel osal, toa põrandal oleval valgel vaibal ja põrandal, toas kahekohalise diivani ees oleval madalal laual oleval laudlinal, kolmekohalise diivani ees ja kööginurga põrandal. Korteri sisemise ukse taga kapil leiti musta värvi pappkarbi peal 4 umbes 30 cm pikkusega kööginuga. Magamistoas leiti põrandalt verekahtlaste jälgedega musta värvi käepidemega nuga pikkusega ca 22 cm ja madratsilt leiti musta käepidemega nuga pikkusega ca 30 (1 kd tl 35-99). DNA ekspertiisi aktiga tuvastati, et surnukehalt Xxxx küüne all võetud proovis oli täisprofiil, milles ei saa välistada Jana Oja bioloogilise materjali sisaldumist. Samuti oli Jana Ojalt pärineva bioloogilise materjaliga kokkulangevus sündmuskohalt leitud Frizzeri pudeli suult. DNA ekspertiisi aktiga tuvastati ka, et magamistoas olevalt katteriidelt võetud proovides, mis sisaldasid verd, saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit rohkem kui ühelt isikult ning selles segaprofiilis 14 on eristatav peamine DNA-profiil, mis langes kokku Toomas Sultsi DNA profiiliga. Magamistoas madratsilt leitud noa käepidemelt ja teralt võetud proovides saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit rohkem kui ühelt isikult ning selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis langes kokku XxxxDNA profiiliga. Magamistoas madratsilt leitud noa käepidemelt võetud teises proovis saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit rohkem kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada T. Sultsilt ja Xxxx ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist proovis (2 kd tl 13-26). Xxxxisiku läbivaatusel 25.06.2015 kella 04.30 ajal tuvastati tal vasaku silma ümbruses veremäärdumisega kriimud ja verevalumid. Nina oli turses ja kaetud paremalt poolt plaastriga, vasaku käelaba peopesapoolsel küljel leiti 2 pindmist haava. Xxxx riietel – teksapükstel, kampsunil, T-särgil ja alussärgil olid verekahtlased määrdumised (1 kd tl 158-169). SA PõhjaEesti Regionaalhaigla dokumentide kohaselt teostati Xxxx arstlik läbivaatus 25.06.2016 kell 04.14 ja tuvastati lõikehaav ninal, mis vajas õmblemist (1 kd tl 170-173). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 15E-PõIO146 kohaselt tuvastati Xxxx lõikehaavad ninal (1 haav) ja vasakus peopesas (3 haava), nahakriimustus vasaku kulmu piirkonnas ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ja vasakul põsesarnal. Need tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Lõikehaavad ninal ja vasakul peopesas ning nahakriimustus vasaku kulmu piirkonnas on tekitatud teravat lõikeserva omava eseme (näit noa) libisevast survega liikumisest nahapinnal. Ei saa välistada vasakus peopesas olevate vigastuste saamist enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel. Nahamarrastused ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ja vasakul põsesarnal on tekitatud löökidest kõva tömbi esemega ja võivad olla tekitatud 24.06.2015 ajavahemikul kella 21.00 – 00.00 (1 kd tl 181-184). Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et J. Oja ja T. Sultsi süü Xxxx tapmises on täielikult tõendatud, samuti on tõendatud Toomas Sultsi süü Xxxx tapmise katses ja Jana Oja süü Xxxx tapmise katsele kaasa aitamises. Süüdistatavate süüd Xxxx tapmises tõendavad kannatanu Xxxx ütlused, Xxxx tundis J. Oja ja T. Sultsi ära ema tapjatena kohtueelsel uurimisel ning kinnitas ka kohtuistungil, et J. Oja ja T. Sults viibisid 24.06.2015.a õhtul Tallinnas, Xxxx korteris, kus J. Oja ründas Xxxx t ja tappis Xxxx , lämmatades kannatanut T. Sultsilt saadud esemetega ja kägistades kaelaketiga. T. Sults andis J. Ojale kannatanu tapmiseks esemeid, takistas Xxxx helistamist politseisse ja Xxxx korterist lahkumist. Samuti on süüdistatavate süü tõendatud kannatanu ütlustega riimuvate kinnitavate kirjalike materjalidega - Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega, asitõendi politseiametniku mobiiltelefonis oleva 2 videofaili vaatlusprotokolliga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, surnu ekspertiisiaktiga, asitõendite - vaatlusprotokolliga, DNA ekspertiisi aktiga. Süüdistatavate süüd Xxxx tapmisele järgnenud Xxxx tapmise katses kinnitavad kannatanu Xxxx ütlused, milliste kohaselt ründas T. Sults teda peale Xxxx tapmist ning J. Oja andis T. Sultsile viimase palvel Xxxx ründamiseks noa, samuti kinnitavad süüdistatavate süüd kannatanu ütlustega riimuvad uuritud kirjalikud materjalid - Häirekeskusele tehtud kõne salvestis, asitõendi politseiametniku mobiiltelefonis oleva 2 videofaili - vaatlusprotokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll, DNA ekspertiisi akt, Xxxx isiku läbivaatuse protokoll, asitõendite - Xxxx korterist leitud esemete, sealhulgas 2 noa ning Xxxx riiete - vaatlusprotokollid, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla dokumendid ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt. Kohus leiab, et J. Oja ja T. Sultsi ütlused toimunu kohta on ennastõigustavad, on ümber lükatud kannatanu ütlustega ning ei riimu ka teiste uuritud tõenditega, seega ei ole nimetatud ütlused 15 usaldusväärsed. J. Oja suhtes teostati kohtueelses menetluses ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ja kohtulikul uurimisel J. Oja kaitsja taotlusel ambulatoorne komisjoniline kohtupsühhiaatria ekspertiis. Mõlema ekspertiisi tulemusena jõudsid eksperdid järeldusele, et J. Ojale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal ei esinenud J. Ojal sellist ajutist psüühikahäiret või muud tervislikku seisundit, mis oleks piiranud tema võimet oma tegude tähendusest ja tagajärgedest arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks. J. Oja oli temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal ja on käesoleval ajal võimeline aru saama oma tegude iseloomust ning on võimeline oma käitumist juhtima. J. Oja on võimeline esinema kohtus, andma tõepäraseid ütlusi ja kandma süüdimõistmise korral karistust. J (2 kd tl 1-7; 3 kd tl 163166). Ka Toomas Sultsi suhtes teostati kohtueelses menetluses ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis (2 kd tl 76-85). Ekspertiisiakti kohaselt ei ole T. Sults nõrgamõistuslik ega vaimuhaige, tal ei ole rasket psüühikahäiret. Talle süüksarvatava teo toimepanemise ajal 24.06.2015.a oli T. Sults tavalises alkoholijoobes, tegutses sihipäraselt, tal ei esinenud süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal seisundit, mis oleks olulisel määral takistanud tal oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida. T. Sults on käesoleval ajal võimeline aru saama oma tegude iseloomust, on võimeline osa võtma kriminaalasja kohtulikust arutamisest ja kandma süüdimõistmise korral karistust. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel ja nende tunnistamisel usaldusväärseks arvestab kohus, et hoolimata sellest, et Xxxx ei suutnud detailselt kirjeldada 24.06.2015.a õhtul oma ema korteris toimunut, so Xxxx tapmist süüdistatavate poolt ja sellele järgnenud rünnet Xxxx enda elule, riimuvad tema ütlused teiste uuritud tõenditega (Häirekeskusele tehtud kõne salvestis, asitõendite vaatlusprotokollid, isiku läbivaatuse protokoll, surnukohtuarstliku ekspertiisi akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll, isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt). Xxxx ütlusi selle kohta, et J. Oja lõi enne tapmist Xxxx , kinnitavad surnu kohtuarstliku ekspertiisi andmed, mille kohaselt tuvastati ekspertiisi käigus peale surma põhjustanud vigastuste Xxxx surnukehal tömbi vägivalla toimel tekitatud vigastused: verevalum kõõlustanul vasakul pool oimu piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid näol, verevalumid paremal poolt üla- ja alahuule limaskestal, huulepunal, nahamarrastused näol, värsked nahaalused verevalumid paremal reiel, paremal säärel, paremal õlavarrel, paremal labakäel, vasakul labakäel, vasaku randme sisepinnal ja peopesal. Eksperdi arvamuse kohaselt võivad need vigastused olla tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega või kukkumisel vastu samalaadseid pindu, eset või esemeid, kusjuures vigastused suunurgas ja huulte limaskestal on suure tõenäosusega tekitatud löökidest kõva tömbi esemega. Xxxx surnukeha ülajäsemetel (paremal õlavarrel, paremal labakäel, vasakul labakäel) paiknevad vigastused võivad olla tekitatud nii löökidest kõvade tömpide esemetega kui ka saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkonda (pähe, kaela piirkonda) suunatud löökide pareerimisel. Xxxx ütlusi selle kohta, et J. Oja püüdis lämmatada Xxxx padjaga, mille talle andis T. Sults, kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt leiti korterist verekahtlaste määrdumistega padi. Xxxx ütlusi selle kohta, et T. Sults ründas teda noaga, kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele ka kirjalikud tõendid – Häirekeskusele tehtud kõne salvestis, asitõendi politseiametniku mobiiltelefonis oleva 2 videofaili vaatlusprotokoll, Xxxx isiku läbivaatuse protokoll, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla dokumendid ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt Xxxx suhtes, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja DNA ekspertiisi akt. Kohus leiab, et on tuvastatud, et süüdistatavad tegutsesid Xxxx tapmisel ühiselt ja kooskõlastatult ning mõlemad valitsesid sündmuste käiku ning on käsitatavad kaastäideviijatena. J. Oja ründas Xxxx t koheselt peale korterisse sisenemist, tirides teda juustest. Enne Xxxx tapmist võttis ta köögist noad ja tõstis need tuppa lauale, öeldes, et tapab Xxxx ja jätkas kannatanu suhtes vägivalla kasutamist, lõi teda rusikatega ja tõmbas kannatanu diivanile pikali. Järgnevalt istus J. Oja kannatanu vastupanu tõkestamiseks Xxxx peale ja lämmatas ning kägistas kannatanut käte, T. 16 Sultsi käest saadud esemete ja lõpuks kaelaketiga sellise jõuga, et J. Oja enda ütluste kohaselt soonis kett kannatanu kaela sisse ja tal endal näpp valutas kaks kuud. Sellise J. Oja tegevuse tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Asjaolu, et Xxxx surma kägistamise tagajärjel põhjustas Jana Oja, ei välista kaastäideviimist. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub

§ 21

lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb

§ 21

lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKK 23.05.2008. a otsus asjas nr 3-1-1-18-08). Olulise panusena ähvarduse täideviimisel on kohtupraktikas aktsepteeritud ka olukorda, kus üks süüdistatav võimendab oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu, aktiviseerides kannatanus hirmu (vt RKKK 06.03.2001.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-01, p 8). Kohtulikul uurimisel tuvastati, et T. Sults läks koos J. Ojaga 24.06.2015.a Xxxx korterisse, ta oli teadlik, et vägivaldsusele kalduv J. Oja tahab kannatanuga armukadeduse pinnal arveid klaarida, ta oli teadlik J. Oja poolt avaldatud ähvarduste sisust ning kiitis need vaikides heaks ning võimendas neid oma kohalolekuga. Esmalt püüdis T. Sults igati varjata J. Oja sisenemist majja ja korterisse, kus kannatanu elas. T. Sults takistas Xxxx pojal takistada oma ema tapmist. Kannatanu Xxxx ütlused kinnitavad, et Jana Oja käskis Xxxx tapmise käigus Toomas Sultsi valvata Xxxx i, käskis ära võtta Xxxx ilt telefon ja ulatada esemeid Xxxx lämmatamiseks, mida T. Sults ka tegi. Kohus leiab, et Xxxx tapmine oli võimalik lõpule viia üksnes seetõttu, et Toomas Sults oma tegevusega võimaldas tapmist lõpule viia, ta andis kannatanu tapmiseks J. Ojale esemeid ning takistas Xxxx sündmuste käiku sekkumast ja abi kutsumast. On ilmne, et ilma Toomas Sultsita ei oleks J. Ojal olnud võimalik Xxxx t tappa, sest Xxxx ja Xxxx oleksid suutnud ennast kaitsta. Ei ole vaidlust, et kumbki süüdistatavatest, olles Xxxx surmast teadlikud, ei teatanud sellest koheselt õiguskaitseorganitele, vaid tegutsesid edasiselt sooviga varjata oma seotust tapmisega. J. Oja ja T. Sultsi ühist süüd Xxxx tapmises kinnitab ka nende tegevus peale Xxxx surma. Kannatanu Xxxx ütluste kohaselt istusid J. Oja ja T. Sults peale Xxxx tapmist rahulikult toas diivanil, jõid, suitsetasid ja suudlesid. J. Oja ütlused oma tegevuse kohta peale Xxxx tapmist on vastuolulised, kord väitis ta, et peale Xxxx tapmist istus ta maas ja hoidis peast kinni, siis aga kinnitas, et vestles peale Xxxx tapmist Xxxx iga. T. Sults kinnitas, et suudles peale Xxxx tapmist J. Ojaga. J. Oja ütluste kohaselt jõi T. Sults peale Xxxx tapmist veini, suudlemist ta väidetavalt ei mäleta. Eeltoodu näitab selgelt mõlema süüdistatava ühist heakskiitu toimepandu, so Xxxx tapmise osas. Kohus leiab, et J. Oja ja T. Sults panid Xxxx tapmise toime vähemalt otsese tahtlusega. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (Juura 2015, lk 47) on asutud seisukohale: Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk. Tahtluse voluntatiivne element, mida lg 3 määratluses märgivad sõnad „tahab või vähemalt möönab seda“, on otsese tahtluse puhul sisuliselt tähtsusetu, omades vaid definitoorset tähendust. Voluntatiivse elemendi aspektist võib isik otsese tahtluse puhul oma teo tagajärgi soovida, kuid ka nendesse üksnes ükskõikselt suhtuda, nende saabumisega leppides. Voluntatiivse elemendi definitoorsus on otsese tahtluse puhul selgitatav sellega, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje hoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, 17 siis ta paratamatult ka tahab seda. Uuritud tõendid kinnitavad, et J. Oja ja T. Sults panid toime Xxxx tapmise vähemalt otsese tahtlusega ning nende tegevus on kvalifitseeritav

§ 113lg 1 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis eelnevalt, viidates seda kinnitavatele tõenditele, et J. Oja ja T. Sultsi süü Xxxx tapmisele järgnenud teise isiku - Xxxx - tapmise katses teise kuriteo varjamise eesmärgil on tõendatud. Kohus märgib, et kui kaks või enam isikut tapetakse sama konflikti käigus, siis saab rääkida ühest jätkuvast käitumisaktist ja seega samaaegsest tapmisest. Seejuures kirjeldatud juhul

§ 114

p 3-s sätestatud kuriteo subjektiivse külje realiseerimiseks tapjal olema tahtlus põhjustada kõigi ohvrite surm. Tapmiste üheaegsel toimepanemisel ei oma aga tähtsust, kas süüdistataval on kannatanute tapmiseks tahtlus samas vormis või kas tapmistel on sama motiiv (RK otsus 3-1-1-13-11). Kohus leiab, et T. Sultsi edasine tegevus – Xxxx jõuline löömine, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning seejärel Xxxx kohene ründamine J. Ojalt saadud noaga Xxxx elutähtsasse piirkonda, so pähe, annab kahtlemata tunnistust sellest, et lööja möönab igasuguse tagajärje saabumise võimalust. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) (RK otsus nr 3-1-1-128-06, 3-1-1-40-13). Tabades kannatanut noaga pea piirkonda, ei kontrollinud T. Sults sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis noaga löömise mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist ning kannatanu surm jäi saabumata vaid kannatanu intensiivse kaitsetegevuse tõttu. Tahtlust tappa Xxxx teise kuriteo varjamiseks kinnitavad J. Oja ütlused, milliste kohaselt ütles T. Sults talle peale Xxxx tapmist Xxxx edasise saatuse kohta, et „ta läheb oma muti kõrvale ja paneme toa põlema“, ka eelnevalt oli T. Sults kinnitanud, et sellest korterist keegi elusalt ei lahku. Kohus märgib, et

§ 114

lg 1 p 6 näeb koosseisupärase teona ette vastutuse tapmise eest teise süüteo varjamise eesmärgil. See, kas isiku(te) poolt silmaspeetav tagajärg aga realiseerub või mitte ning kas isik peab selle saabumist tõsikindlaks, ei ole kavatsetust eeskätt defineeriva tahtluse voluntatiivsest momendist johtuvalt aga tähendusega; ka

§ 16

lg 2 määratleb üheselt, et kavatsetusega on tegemist juba siis, kui isik peab süüteokoosseisule saabuva asjaolu saabumist vähemalt võimalikuks. Kohtulikul uurimisel on üheselt tuvastatud, et ründe põhjuseks Xxxx elule oli J. Oja ja T. Sultsi tahe varjata teise isiku - Xxxx tapmise toimepanemist, mida Xxxx vahetult pealt nägi. Kuivõrd kuritegelik tahtlus jäi lõpule viimata süüdlaste tahtest sõltumata põhjustel, ei saa tegu kvalifitseerida kui lõpuleviidud kuritegu. Xxxx tapmine jäi lõpule viimata üksnes kannatanu intensiivse kaitsetegevuse tõttu. Kohus on seisukohal, et on tuvastatud, et T. Sults, olles tapnud teise isiku, pani vahetult peale seda Xxxx tapmise katse eelnevalt toimepandud kuriteo varjamiseks toime kavatsetult. Tema tegevus selles episoodis kuulub kvalifitseerimisele

§ 25lg 2 - § 114 lg p 3 ja 6 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et Jana Oja süü kaasaaitamises Xxxx tapmiskatsele eelnevalt toimepandud Xxxx tapmise varjamise eesmärgil on tõendatud. Kohtus uuritud tõenditest tulenevalt pole kahtlust, et mõlemad süüdistatavad kujutasid endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse pinnalt ette põhjuslikku seost kannatanu suhtes kasutatud ohtliku vägivalla (tugevad löögid rusikate ja noaga mh kannatanu pea piirkonda) ja võimaliku saabuva tagajärje (ohvri surm) vahel, samuti kiitsid 18 võimaliku saabuva tagajärje heaks ehk möönsid seda. Kohus leiab, et üldtuntud on asjaolu, et peapiirkond on elutähtsa organi (aju) piirkond ning ka üksikud löögid pähe võivad põhjustada isiku surma. Asjas puuduvad igasugused tõendid väitmaks, et mõlemad süüdistatavad lootsid Xxxx surma kui oma käitumise tagajärge vältida, kuid kannatanu surm ei saabunud kannatanu intensiivse kaitsetegevuse tõttu.

§ 22

lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Riigikohus on selgitanud, et kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Kaasaaitaja tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, ehkki pole nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamisteona käsitatakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust (Riigikohtu 30.06.2016 lahend asjas 3-1-1-54-16). Kaasaitamine on tahtlik tegu. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus oma kaasaaitamisteo suhtes, samuti peab olema vähemalt kaudse tahtlusega hõlmatud ka täideviija õigusvastane tegu. Kui kaasaaitaja peab vähemalt võimalikuks, et objekti kahjustamine tema poolt antud vahendiga on tõenäoline, on tegemist kaasaaitamisega kaudse tahtluse vormis (3-1-1-28-02) Ei ole oluline, millisel motiivil kaasaaitamistegu toime pannakse, samuti kelle (kaasaaitaja või täideviija) initsiatiivil kaasaaitamine aset leidis. Kohus leiab, et on tõendatud, et J. Oja oli teadlik T. Sultsi soovist Xxxx tapmise varjamiseks tappa Xxxx ning andes selleks T. Sultsiga noa, osutas materiaalset kaasabi Xxxx tapmisele, mis jäi lõpule viimata vaid Xxxx intensiivse kaitsetegevuse tõttu. Kohtu poolt tuvastatud J. Oja käitumine tõendab ilmekalt, et ta soovis oma teopanust näha osana ühtsest tegutsemisest ning ta tegutses noa andmisega kannatanut juba rünnanud T. Sultsile niivõrd, kui tal selleks julgust oli. Vaieldamatult sai J. Oja aru, et abistab T. Sultsi ohvri tapmise katsel teise kuriteo varjamiseks. Kaasaaitamisteoga oleks tegemist isegi juhul, kui kaasa aitav isik tagajärje (antud juhul Xxxx surma) saabumist ei soovi ning alati ja igal juhul on tegemist vähemalt kaasaaitamisega, kui isik saab aru, et ta abistab kurjategijat ja tema tegevust toetab. On tõendatud, et T. Sults kinnitas J. Ojale, et korterist ei lahku keegi elusana ning J. Oja andis tahtlikult peale Xxxx tapmist noa Xxxx rünnanud T. Sultsile, aidates sellega otseselt kaasa Xxxx tapmisele, mis jäi lõpule viimata kannatanu kaitsetegevuse tõttu. Tuvastatud on ka J. Oja vähemalt kaudne tahtlus Xxxx tapmise suhtes. Tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele

§ 22lg 3 - § 25 lg 2 - § 114 lg 1 p 3 ja 6 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistusõigusliku hinnangu andmisel süüdistatavate tegevusele leiab kohus, et Riigikohus on asunud seisukohale, et ühe isiku tapmist ja teise isiku tapmiskatset ei saa kvalifitseerida kui lõpuleviidud kuritegu KrK § 101 p 5 järgi (

§ 114p 3).

Kuivõrd kuritegelik tahtlus jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata põhjustel, ei saa tema poolt toimepandud tegu kvalifitseerida kui lõpuleviidud kuritegu. Riigikohus peab põhjendatuks kvalifitseerida süüdlase tegevus lõpuleviidud ühe isiku tapmisena ja kahe või enama isiku suhtes toimepandud tapmise katsena (RK otsus nr 3-1-1-106-98). Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et J. Oja tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 22lg 3 – § 25 lg 2 – § 114 lg 1 p 3, 6 järgi ning T.

Sultsi tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 25lg 2 – § 114 lg 1 p 3, 6 järgi.

Süüdistuse kohaselt kihutas Jana Oja Toomas Sultsi Xxxx tapmisele. Kohtulikul uurimisel ei ole kogutud seda kinnitavaid tõendeid. Süüdistatava J. Oja ütlustest nähtuvalt ei ole ta T. Sultsi tapmisele kihutanud, seda ei kinnita ka kaassüüdistatava T. Sultsi ega kannatanu Xxxx ütlused. Seega Jana Oja süü

§ 22

lg 2 – § 25 lg 2 – § 114 lg 1 p 3, 6 järgi Xxxx tapmisele kihutamises ei ole tõendatud ning selles osas tuleb ta õigeks mõista. 19 Jana Oja ja Toomas Sultsi süüdistatakse ka

§ 114

lg 1 p 1 järgi, so tapmise toimepanemises julmal viisil, mis süüdistusakti kohaselt väljendus selles, et peale Xxxx surnukslämmatamist, süütas Toomas Sults surnukeha põlema, süüdates surnukeha all oleva riide põlema, nii et selle põlemise käigus tekkisid surnukehale surmajärgsed naha põletus-leekkahjustused. Jana Oja, keeras korteris olnud suitsuanduri lahti, et põleng saaks ilma tähelepanu äratamata jätkuda. Sellise ebainimliku toiminguga surnukeha põlema süüdates, väljendasid Jana Oja ja Toomas Sults põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, pannes seega toime tapmise julmal viisil. Kohus märgib, et julm teoviis tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Julma viisina on alust käsitada kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. veebruari 2007.a otsus asjas nr 3-1-1-114-06, p 8.3). Julmusena on käsitletav ka laiba hävitamine või muul viisil rüvetamine, kuid seda vaid juhul, kui selle eesmärgiks ei ole kuriteo varjamine. Xxxx surnukeha süütamist kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, surnu ekspertiisiakt ja Xxxx riiete vaatlusprotokoll koos fotodega. Põletamisjälgede olemasolu kinnitab ka Xxxx riiete vaatlusprotokoll. Eesmärki varjata surnukeha süütamisega toimepandud kuritegu kinnitavad Xxxx i, J. Oja ja T. Sultsi ütlused. J. Oja ütluste kohaselt pani Xxxx all olnud lambanaha pani põlema T. Sults ja tema ei ole sellega seotud. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 alusel J. Oja poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused:“ Küsisin uuesti, mida me edasi teeme. Toomas vastas, et paneme korteri põlema. Ütlesin, et see poiss on ju siin, kuidas me korteri põlema paneme, et ta hakkab ju karjuma. Toomas vastas, et ta läheb oma muti kõrvale ja paneme toa põlema. Siis Toomas võttis välgumihkli, kas taskust või mujalt, ma ei näinud, kust kohast ja pani diivani põlema. Ta pani diivani otsa poolt põlema, magamistoa poolsest nurgast. Tekkis ving ja esiku juures laes hakkas suitsuandur undama, võtsin selle alla ja eemaldasin patareid ja viskasin need põrandale.“ ( 2kd tl 64). Peale ütluste avaldamist kinnitas J. Oja, et ei näinud, et T. Sults pani diivani põlema, kuid kinnitas, et võttis ise maha suitsuanduri. T. Sults kinnitab, et Xxxx tegi ettepaneku korter põlema panna ja T. Sults pani diivani põlema, aga kustutas koheselt tule. Kannatanu Xxxx kinnitas kohtuistungil, et enne süütamist arutasid J. Oja ja T. Sults, et põletavad korteri maha ja jätavad Xxxx sinna sisse. Kartes peale ema tapmise pealtnägemist oma elu pärast, ütles Xxxx süüdistatavatele, et ta võib öelda, et ema jäi suitsuga magama ja korter läks põlema. Siis pani T. Sults välgumihkliga põlema lambanaha sellel diivanil, mille peal oli Xxxx surnukeha. Lambanahk süttis, suitsuandur hakkas tööle ja T. Sults kustutas naha. Keegi süüdistatavatest võttis laest suitsuanduri ära. Seega on kohtulikul uurimisel tuvastatud, et J. Oja ja T. Sultsi eesmärgiks Xxxx riiete süütamisel oli soov varjata toimepandud kuritegu. Eesmärki varjata kuriteo toimepanemist kinnitavad ka J. Oja ütlused, milliste kohaselt korjas ta T. Sultsi käsul kokku suitsukonid, sest T. Sults ütles, et neid ei tohi korterisse jätta, kuna nende pealt saab DNA-d. Suitsukonid pani ta oma käekotti. Kohus leiab, et süüdates diivani, millel oli Xxxx surnukeha, oli süüdistatavate eesmärgiks mitte laiba hävitamine või muul viisil rüvetamine, vaid toimepandud tapmise varjamine. Kohus leiab, et süüdistatavate tegevuses puudub

§ 114lg 1 p 1 koosseis ning J.

Oja ja T. Sults tuleb

§ 114lg 1 p 1 järgi Xxxx tapmises julmal viisil õigeks mõista.

Toomas Sults on kohtu alla antud süüdistatuna ka selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 24.06.2015.a kell 21.00-24.00 ajal, Tallinnas Xxxx , peale seda kui oli tapnud Xxxx , võttis avalikult, samas sündmust pealt näinud Xxxx poja nähes ära Xxxx surnukehal olnud kollasest metallist ehted, millele olid graveeritud numbrid 585, mis viitab, et tegemist oli kuldehetega ja mis oma koguse poolest ületavad oma väärtuselt 20 miinimumpäevamäära s o 200 EUR. Nii võttis Toomas Sults Xxxx surnukehalt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 49 cm pikkuse keti, südamekujulise ripatsi ja 3 valgete kivikestega sõrmust ning omastas need. 20 Seega, Toomas Sults, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttes ära vallasasja, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult kuid vägivalda kasutamata, pani toime varguse, so

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T. Sults tunnistas ennast kannatanu esemete varguses süüdi ja kinnitas, et võttis Xxxx surnukehalt ära kuldehted ja tahtis need hiljem ära peita. Kollasest metallist ehted - 49 cm pikkuse keti, südamekujulise ripatsi ja 3 valgete kivikestega sõrmust – võttis T. Sults Xxxx surnukehalt ära vägivalda kasutamata Xxxx nähes. Varguse toimepanekut kinnitavad lisaks süü omaksvõtule kannatanu Xxxx ütlused, mille kohaselt käskis T. Sults Xxxx anda talle õli ning seda Xxxx ka seda. Seejärel võttis T. Sults Xxxx sõrmest kuldsõrmused ja kaelakee. Süüdistatava Jana Oja ütluste kohaselt võttis kuldesemed peale Xxxx surma tema surnukehalt ära T. Sults. 3 kollasest metallist sõrmust, ripats ja kaelakett võeti ära T. Sultsi juurest SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (1 kd tl 6) ning on asitõenditena vaadeldud (2 kd tl 45-53). Esemete äravõtmist T. Sultsi juurest haiglas ja nende hoiustamist kinnitavad tunnistaja Xxxx ütlused. T. Sultsi süüd varguse toimepanemises kinnitavad ka Xxxx ütlustega riimuvad sündmuskoha vaatlusprotokoll (1 kd tl 35-99) ja asitõendite vaatlusprotokoll sündmuskohalt kaasa võetud esemete vaatluse kohta

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, karistus on kustumata (2 kd tl 122-125).

T. Sultsi kaitsja leidis, et võttes Xxxx surnukehalt kuldesemed, ei soovinud T. Sults neid omastada. Kohus kaitsjaga ei nõustu. T. Sultsi tegevus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega kannatanult sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja sellega on realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Seega on tõendatud, et T. Sults isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ära võõrad vallasasjad, tegutsedes kavatsetult ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 ja 5 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. TÕKEND Jana Oja ja Toomas Sultsi suhtes valitud tõkend – vahistamine - tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, sest vahistamise alused ei ole ära langenud ka käesolevaks ajaks. KARISTUS Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11).

§ 113

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani.

§ 114

lg 2 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

§ 199lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani.

Prokurör taotles Jana Oja karistamist

§ 121

järgi, mis käesoleval ajal vastab

§ 121

lg 2 p 3, vangistusega 5 kuud ja

§ 199lg 2 p 9 järgi vangistusega 4 kuud.

Liitkaristuseks nimetatud kuritegude eest taotles prokurör J. Oja karistamist

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 kuulise vangistusega.

§ 114lg 1 p 1, 3, 6 järgi 21 taotles prokurör J.

Oja karistamist vangistusega 18 aastat. Sellele karistusele taotles prokurör liita

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 16.04.2013.a otsusega mõistetud rahaline karistus 108.80 eurot ja määrata, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Prokurör taotles mõista Jana Ojale

§ 65lg 1 alusel liitkaristuseks 18 aastat ja 8 kuud vangistust.

Prokurör taotles T. Sultsi karistamist

§ 114

lg1 p 1, 3, 6 järgi 16 aastase vangistusega ja

§ 199lg 2 p 4,5 järgi 1 aastase vangistusega.

Liitkaristuseks nimetatud kuritegude eest taotles prokurör

§ 64lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, 16 aastat vangistust.

Sellele karistusele taotles prokurör liita

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 06.04.2010.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 375,16 eurot, mis Harju Maakohtu 12.11.2015.a määrusega asendati vangistusega 1 kuud ja 9 päeva. Lõplikuks karistuseks taotles prokurör T. Sultsile 16 aastat 1 kuu ja 9 päeva vangistust. J. Oja kaitsja S. Sillar taotles J. Oja karistamist

§ 113järgi vangistusega 8 aasta piires.

T. Sultsi kaitsja A. Ennok taotles T. Sultsi karistamist Xxxx tapmiskatse eest vangistusega maksimaalselt 6 aastat, karistuse osas varguse eest T. Sultsi kaitsja seisukohta ei esitanud. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-177-11, p 11). Jana Oja karistust kergendavaks asjaoluks Xxxx tapmise osas on kohtuistungil väljendatud kahetsus, karistust raskendavaks asjaoluks on vastavalt

§ 58

p 1 süüteo toimepanemine madal motiivil – armukadedusest ja vastavalt

§ 58p 10 süüteo toimepanemine grupi poolt.

J. Oja on kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vägivallakuritegude eest. Karistuse mõistmisel Jana Ojale arvestab kohus, et J. Oja on karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest ning vägivaldne käitumine ei ole temale võõras. Varasem karistus ei ole teda takistanud katseajal toimepanemast raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et J. Oja on ohtlik teistele ühiskonnaliikmetele ning teda tuleb karistada pikaajalise vangistusega. Xxxx tapmise pani J. Oja koos T. Sultsiga toime kannatanu poja juuresolekul, seejuures põhjustas kannatanu surma otseselt J. Oja. Edasiselt aitas ta kaasa teise inimese tapmise katse toimepanemisele varem toimepandud tapmise varjamiseks. Kohus leiab, et J. Oja süü kuritegude toimepanemises on suur, seetõttu leiab kohus, et J. Ojale tuleb mõista karistuseks

§ 113

lg 1 järgi 12 aastat vangistust,

§ 22

lg 3- 25 lg 2 – 114 lg 1 p 3,6 järgi 14 aastat vangistust ja

§ 199lg 2 p 9 järgi 5 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 63

lg 2 tuleb suurendada raskeimat üksikkaristust ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 15 aastat vangistust. Harju Maakohtu 16.04.2013.a.otsusega mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa – 34 päevamäära, so 108,80 eurot - tuleb vastavalt

§ 65lg 2 ja 73 pöörata täitmisele ja viia täide iseseisvalt.

J. Oja karistuse kandmise algust tuleb arvata alates tema kinnipidamisest 26.06.2015.a. Toomas Sultsi karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on vastavalt

§ 58p 10 süüteo toimepanemine grupi poolt.

T. Sults on kriminaalkorras karistatud, sealhulgas korduvalt vägivallakuritegude eest. Karistuse mõistmisel T. Sultsile arvestab kohus, et T. Sults on korduvalt karistatud vägivallakuritegude toimepanemise eest. T. Sultsi on varasemalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Varasemad korduvad karistused ei ole suutnud teda mõjutada loobuma kuritegude, sealhulgas raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemisest ning ta on ohtlik teistele ühiskonnaliikmetele. Kohus leiab, et T. Sultsi tuleb karistada pikaajalise vangistusega. Xxxx tapmise pani ta toime kannatanu poja juuresolekul, edasiselt pani ta toime teise inimese tapmise katse varem toimepandud tapmise varjamiseks. Kohus leiab, et T. Sultsile tuleb mõista karistuseks

§ 113

lg 1 järgi 10 aastat 22 ja 6 kuud vangistust,

§ 25

lg 2 – 114 lg 1 p 3,6 järgi 15 aastat vangistust,

§ 199lg 2 p 4,5 järgi 9 kuud vangistust.

Vastavalt

63 lg 2 tuleb lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 15 aastat vangistust. T. Sults viibis eelvangistuses alates tema kinnipidamisest 29.06.2015.a kuni 06.01.2016.a ning eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud ja 9 päeva tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Harju Maakohtu 12.11.2015.a määrusega asendati Toomas Sultsile Harju Maakohtu 06.04.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-3093 karistuseks mõistetud ja osaliselt tasumata rahaline karistus 375,16 eurot vangistusega 1 kuu ja 9 päeva. Harju Maakohtu 15.01.2016.a määrusega täpsustati, et T. Sultsile asenduskaristusena kohaldatud vangistuse algust tuleb arvestada alates kohtumääruse jõustumises ning ajavahemikul 07.01.2016 kuni 16.02.2016.a kandis T. Sults Harju Maakohtu 12.11.2015.a määrusega täitmisele pööratud 1 kuu ja 9 päeva pikkust vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb T. Sultsile mõista 14 aastat 5 kuud ja 21 päeva vangistust ning karistuse algust arvata alates 17.02.2016.a. ASITÕENDID Sündmuskohalt ja surnukeha juurest võetud DNA-proovid, sündmuskoha jäljed, sündmuskohalt võetud esemed: valged kõrvaklapid, surnul seljas olnud riided – kampsun, rinnahoidja, stringid, topp, teksapüksid, veinipudel, plastikpudel, klaasist pudelid, joogiklaas, randmepael, võti, tulemasinad, kaardid, noad, käekott, padi, suitsupakid, suitsuandur, kaelakee detailid, konid, võtmekimbud, kõrvarõnga detailid, mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas, Rahumäe 6, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kollasest metallist ehted - kolm sõrmust, ripats, kaelakett, kaks metallmünti- ja mobiiltelefonid Samsung GT-i8260 IMEI xxxx ning Samsung GT-E1200M Imei xxxx, mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas, Rahumäe 6, tuleb juhindudes KrMS § 124 lg 3 ja § 126 lg 3 p 2 kohtuotsuse jõustumisel tagastada Xxxx. Toomas Sultsi riided (teksapüksid, T-särk, jope, kingad, aluspüksid, sokid), mobiiltelefon Nokia 3109e classic, imei xxxx , mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas, Rahumäe 6, tuleb juhindudes KrMS § 124 lg 3 ja § 126 lg 3 p 2 kohtuotsuse jõustumisel tagastada senisele valdajale Toomas Sultsile. Xxxxriided (kampsun, teksapüksid, T-särk, sokid, alussärk), mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas, Rahumäe 6, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 kohtuotsuse jõustumisel hävitada, sest tegemist on kuriteo tagajärjel verejälgedega määrdunud ja rikutud, so väärtusetuks muutunud esemetega. Teabesalvestised 9 CD- l, mis asuvad kriminaalasja juures, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaaltoimiku juurde. TSIVIILHAGI Tsiviilhagid varalise kahju hüvitamiseks esitasid kannatanu Xxxx vargusega tekitatud kahju 360,29 euro ulatuses (3 kd tl 12) ja kannatanu Xxxx (2 kd tl 167-196) 3057,68 euro ulatuses. Xxxx varaline kahju seisneb hagiavalduse kohaselt 1286,13 euro suurustes matusekuludes, J. Oja ja T. Sultsi poolt Xxxx elukohas lõhutud või kasutuskõlbmatuks muudetud esemete maksumuses 1566 eurot ja kuriteoga kannatanul seljas olnud riiete rikkumises 174,95 euro väärtuses, samuti soovib kannatanu notariaalse volikirja eest makstud summa 30,60 eurot hüvitamist. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu 23 asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 129 lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). J. Oja tunnistab ennast Xxxx vara varguses süüdi, tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ja süüdistatava ütlustega, pangaväljavõtte ning AS SEB poolt esitatud sularahaautomaadi väljavõtte ning fotofailiga. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kannatanu Xxxx tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning mõista J. Ojalt Xxxx kasuks välja 360,29 eurot. J. Oja ja T. Sults on süüdi tunnistatud Xxxx tapmises ja Xxxx mõrvakatses. Xxxx tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ütluste ja kirjalike tõenditega ning tsiviilhagi avaldusele lisatud dokumentidega – ostutšekid, Tallinna Krematooriumi arve, Xxxxpärimisõigust tõendav dokument ja varalist kahju tõendavad fotod korteris kuriteo käigus rikutud esemete kohta, samuti tõenditega rikutud esemete maksumuse kohta (2 kd tl 171-192). J. Oja ja T. Sults tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud. T. Sults kinnitas, et kannatanule on korteris toimunud sündmusega kahju tekitatud, kuid kahju suuruse osas seisukohta ei esitanud. T. Sultsi kaitsja leidis, et tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata, sest Toomas Sultsi süü ei ole leidnud tõendamist, Xxxx poolt matusteks endale riiete ostmine ei ole põhjendatud. Kohus ei nõustu kaitsjaga ning leiab, et Xxxx tsiviilhagi tekitatud varalise kahju osas 3057,68 euro ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kannatanu Xxxx on esitanud tsiviilhagi (3 kd tl 14-39) ka mittevaralise kahju osas 20 000 euro suuruses summas, sest talle põhjustati juba kuriteo toimepanemise ajal valu ja kannatusi, füüsiline valu väljendus rünnakus tema vastu, rünnaku tagajärjel on kannatanul näos püsiv arm. Kannatanu nägi pealt ema tapmist, ta tundis hirmu, et ka teda tapetakse. Ta elab pidevas hirmus tuleviku ees, ei suuda õhtuti uinuda, talle meenuvad tema elukohaks olevas korteris toimunud kuriteod. Seoses toimunuga pidi ta korduvalt pöörduma psühholoogilisse kriisiabisse, mida kinnitab MTÜ xxxx (2 kd tl 195). Kohus selgitab, et kui üldiselt tuleb hüvitada üksnes kahjustatud isikule endale tekitatud kahju, siis VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Sama paragrahvi lg 5 mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on mittevaralise kahju väljamõistmist käsitledes asunud seisukohale, et üldjuhul on vanemate ja laste näol tegemist lähedaste isikutega. Teiseks on 24 oluline, et esineks VÕS § 134 lg 3 tähenduses „erakordne asjaolu“, milleks VÕS § 134 lg 3 tähenduses ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ega ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline. Lähedase kahju hüvitamise nõuet õigustaks VÕS § 134 lg 3 kohaselt lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal. Teiseks võib nimetatud sätte rakendamine tulla kõne alla nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemate üleelamiste korral. Kolmandaks võib VÕS § 134 lg-le 3 tugineda nt juhul, kui tegelikult soovitigi rünnata või mõjutada kannatanu lähedasi. Viimaks võib VÕS § 134 lg-t 3 kohaldada ka siis, kui kannatanule tekitati kahju tahtlikult ning lähedastel esinevad hiljem üleelamised. Juhul, kui nõude rahuldamine võib kõne alla tulla, siis tuleb tuvastada ka lähedaste hiljem esinenud üleelamised /Riigikohtu otsused nr 3-2-1-19-08, 3-1-157-10/. Kohus märgib, et nimetatud erandlike asjaolude esinemine on tõendatud. Xxxx viibis oma ema Xxxx tapmise ajal kuriteo toimepanemise juures, viibis pika aja vältel oma elu pärast kartes vahetult peale ema tapmist koos tapjatega ühes ruumis, peale ema tapmist rünnati ka teda ja ta sai kehavigastusi. Kannatanu elukvaliteet halvenes üleelatu tagajärjel märgatavalt, ta pidi korduvalt pöörduma posttraumaatilise seisundi tõttu psühholoogilise kriisiabi nõustaja poole. Kohus peab eluliselt usutavaks Xxxx toimunu tagajärjel nii füüsilise kui hingelise valu ning kannatuste esinemist, samuti tema elukorralduse ja tegevuse piirangutest tingitud heaolu langust. J. Oja hagi vastu ei vaielnud. J. Oja kaitsja S. Sillar leidis, et kannatanu nõue 20 000 euro ulatuses on üle paisutatud T. Sults leidis, et tema ei ole põhjustanud rahalist kahju, kuid tunnistas moraalse kahju tekkimist seoses Xxxx tapmisega, mille pani toime J. Oja. T. Sultsi kaitsja leidis, et tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata, sest T. Sultsi süü ei ole leidnud tõendamist ja kui kohus tunnistabki T. Sultsi süüdi, siis on alusetu tsiviilhagi moraalse kahju nõudmine 20 000 euro ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samas peavad kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr 3-2-1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, pp 11-13). Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo asjas nr 3-2-1-152-09, p 16). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohtu praktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta on Riigikohtu õigusteabe osakond 2009. aastal teinud kohtupraktika analüüsi. Selle analüüsi kohaselt oli 2008. a kuriteoga kehavigastuse tekitamisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis kergemate tervisekahjustuste korral 10 000 kuni 30 000 krooni ehk vastavalt 639,12 – 1917, 35 eurot ning raskemate (inimese elustandardit oluliselt muutvate) tervisekahjustuste ja kehavigastuste korral olid hüvitised vahemikul 100 000–300 000 krooni ehk vastavalt 6 391 – 19 173 eurot (vt M. Lillsaar, M. Vutt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise 25 astme kohtutes 2008. aastal. Kohtupraktika kordusanalüüs). Neid andmeid on jätkuvalt kasutatud võrdlusmaterjalina Tallinna Ringkonnakohtu hilisemas kohtupraktikas (vt nt TlnRK 16. mai 2014. a otsus asjas nr 1-13-11316, p 9). Samas tuleb siiski arvestada, et ühiskonna heaolu tase on alates 2008. aastast siiski mõnevõrra tõusnud (nt oli 2008. a jaanuaris statistiline keskmine brutokuupalk 758 eurot ning 2015.a jaanuaris 992 eurot, vt https://www.stat.ee/34204). Kohtu arvates on arvestades Eesti Vabariigi elatustaset ja asjaolu, et kuritegude tagajärjel kaotas Xxxx ema Xxxx juuresolekul elu ning kannatanu sai ka ise süüdistatavate ründe tagajärjel vigastada, siis on 20 000 eurot mittevaralise kahju mõistliku suurusega hüvitiseks. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kannatanu Xxxx tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning mõista J. Ojalt ja T. Sultsilt Xxxx kasuks välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 23 057,68 eurot. MENETLUSKULUD Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetutel KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt ekspertiisikulud, määratud kaitsjale makstav tasu eest ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Jana Ojale osutati kohtueelses menetluses riigi õigusabi, mille hüvitamiseks on esitatud taotlus 456 euro ulatuses. Arvestades, et kohus mõistis Jana Oja õigeks

§ 121järgi, tuleb väljamõistetavat kaitsjatasu vähendada ning kohus mõistab J.

Ojalt välja määratud kaitsja tasu 288 euro ulatuses. Riigikohus on seisukohal, et kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu ning süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodud tingimused on käesolevas asjas täidetud. Õiendis DNA ekspertiisi maksumuse kohta on analüüsiobjektide arvuna nimetatud 97, mis on ekspertiisi käigus läbi viidud reaktsioonide arv ning ekspertiisikuluna 5529 eurot. 28.08.
3. a ehk DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0933 teostamise ajal kehtinud kohtuekspertiisiseaduse § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga Riigikohtu lahendis asjas 3-1-1-120-12 väljendatud seisukoha kohaselt saab seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli
4. Reaktsioonid on kohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Seega on DNA ekspertiisi kuluks ekspertiisi objektide arvu ja ekspertiisiobjekti hinna 57 eurot korrutis ehk 1995 eurot. Kohus leiab, et ekspertiisikulud (välja arvatud kohtupsühhiaatria ekspertiiside tasu) tuleb süüdistatavatel tasuda võrdsetes osades. Ekspertiisikuludeks on Jana Ojal kokku 2608,13 eurot, sh surnu kohtuarstliku ekspertiisi, isiku kohtuarstliku ekspertiisi, DNA ekspertiisi ja kohtupsühhiaatriaekspertiiside eest. Toomas Sultsi 26 ekspertiisikuludeks on 1609,38 eurot, sh surnu kohtuarstliku ekspertiisi, isiku kohtuarstliku ekspertiisi, DNA ekspertiisi ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi eest. Toomas Sultsi määratud kaitsja J. Grossmann esitas taotluse hüvitada õigusabi osutamisega kohtumenetluses seotud kulud kokku summas 1104 eurot, kohtueelses menetluses osutatud õigusabikulude suuruseks on 360 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulude suurus põhjendatud ja T. Sultsilt tuleb välja mõista õigusabikulud 1464 euro ulatuses. Sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral, mis tuleb välja mõista mõlemalt süüdistatavalt, on 2,5 palga alammäära, so 975 eurot. Kohus määrab, et Jana Ojal ja Toomas Sultsil tuleb menetluskulud tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibivatel isikutel on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Eha Popova Kohtunik Paavo Lepisto Rahvakohtunik Raul Valgiste Rahvakohtunik