2-18-3887/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3887 Tsiviilasi E.M.i hagi A.M.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.M. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja T.M. (isikukood XXX) Kostja A.M. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada E.M.i hagi A.M.i vastu elatise nõudes.
3. Mõista A.M.ilt välja E.M.i kasuks alates
4. märtsist 2018 igas kuus elatis igakordses kehtivas alammääras. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Elatis on välja mõistetud kuni E.M.i täisealiseks saamiseni.
5. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja T.M.i arvelduskontole selgitusega „E.M.i“, märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud.
6. Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale 2-18-3887 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on E.M.i hagi A.M.i vastu elatise nõudes. Tartu Maakohus võttis
7. märtsi
8. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas määruse koos hagiavaldusega kostjale. Kostja esitas
9. märtsil 2018 Tartu Maakohtule avalduse, milles märgib, et ta võtab hagi õigeks, ning on nõus alates
10. märtsist 2018 maksma hagejale elatist 250 eurot, kuid mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule edastanud avalduse, milles on märkinud, et ta võtab hagi õigeks. Kohus leiab, et kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks, siis rahuldab kohus hagi korduskohtuistungit pidamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab A.M.ilt välja E.M.i kasuks alates
11. märtsist 2018 igas kuus elatise kehtivas alammääras. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Elatis on välja mõistetud kuni E.M.i täisealiseks saamiseni, s.o
12. juunini
13. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lõike 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 menetluskulud kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hagejalt menetluskulude nimekirja küsida. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 2