← Eesti

2-17-9076/17

Obsah (9)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175

2-17-9076 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 05. märts 2018 Tsiviilasja number 2-17-9076 Tsiviilasi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 225 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  2. juunil 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 05.02.2013 tarbijakrediidileping nr 2013-02-05/1, mille kohaselt hageja andis kostjale 1 laenu summas 5 100 eurot tasumise tähtajaga 05.02.2014 ning kostja 1 kohustus koos intressidega tagastama 6 300 eurot. 05.02.2013 sõlmiti hageja ja kostja 2 vahel käendusleping nr K2013-02-05/1 ning lepinguga kohustus kostja 2 vastutama krediidisaaja ja võlausaldaja vahel 05.02.2013 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 2013-02-05/1 ja selle lisade nõuetekohase täitmise eest. Lepingu kohaselt oli käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 10 200 eurot.
  3. Laen väljastati kostjale 1 05.02.2013 sularahas, mille kohta on koostatud kassa väljamineku order nr
  4. Kostja 1 teostas laenu tasumisel kaks tagasimakset: 05.03.2013 – summas 525 eurot ja 05.04.2013 – summas 375 eurot, kokku summas 900 eurot. Peale seda tekkisid kostjal 1 laenumaksete tasumisel probleemid. Laenulepingujärgne võlgnevus moodustas kokku 5 400 eurot. Poolte kokkuleppel sõlmiti 04.01.2014 lepingu lisa 1, mille kohaselt kostja 1 kohustus tasuma võlgnevuse 36 osamaksega alates 20.01.2014 150 euro kaupa kuus tasumise lõpptähtajaga 15.12.
  5. Kostja 1 tasus osamakseid korrektselt kuni jaanuarini 2015.a, s.o kogusummas 1950 eurot. Peale seda kostja 1 enam makseid ei tasunud ning kontakti temaga ei olnud võimalik saada. Seega moodustab võlgnevus kokku käesolevaks hetkeks 3 450 eurot.
  6. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 100, 108 lg 1, 142, 145 lg 1 kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõlgnevus 3 450 eurot ja menetluskulud 450 eurot.
  7. Juhul, kui kostjad ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  8. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on mõlema kostja elukohaks xxxx, 44312 Rakvere. Kohus on saatnud hagi koos lisadega antud aadressile, kuid hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkega 2

(4)2-17-9076 „hoiutähtaja möödumisel“, „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid“. Kohus saatis hagimaterjalid ka aadressile xxxx, 44312 Rakvere, kuid hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Politsei- ja Piirivalveameti 27.12.2017 vastuse kohaselt V. V ja E. V elukoht on Rakvere linn xxxx. Kohus proovis kostjatele hagimaterjale kätte toimetada politsei vahendusel, kuid Politsei- ja Piirivalveameti 22.01.2018 vastuse kohaselt hagimaterjale V. V’le ja E: V’le ei ole õnnestunud kätte toimetada, sest nende elukohas Rakveres xxxx ust ei avata. Kohtul ei olnud võimalik hagi koos lisadega kostjatele tööandja kaudu kätte toimetada, sest Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt V. V’l ja E. V’l puudub töökoht. Kohtute Infosüsteemis (KIS) teisi andmeid kostjate kohta ei ole. Sellepärast Viru Maakohtu 24.01.2018 kohtumääruse alusel kostjatele on menetlusdokumendid kätte toimetatud 25.01.2018 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjad kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjaid, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

7.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad ei täitnud nende ja Viru Laen OÜ vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjatel ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 100, 108 lg 1, 142, 145 lg 1 alusel solidaarselt kogu haginõude 3 450 euro ulatuses, s.o põhivõlgnevus. 8.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 9.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostjate kanda.

  1. M. K on hageja eest 12.06.2017 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot (toimikus lk 35). Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 150 eurot, 1,5 tundi, tunnitasu 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuludena riigilõiv ja õigusabikulud.
  2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477lg 7 tulenevalt 3

(4)2-17-9076 kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 12.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 12.06.2017 hagiavalduse (t. lk. 2-4, millest sisuline tekst 1,5 lk).

  1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1 tund (1,5 lk x 40 min : 60 min).
  2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
  3. Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 100 eurot ilma käibemaksuta ja millest on põhjendatud välja mõista kostjatelt 100 eurot (100 x 1 tund). Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 400 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 100 eurot ja riigilõiv 300 eurot.
  4. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.