Obsah (12)

§ 199§ 424§ 74§ 121§ 213§§ 65§ 68§ 209§ 16§ 56§ 58§ 57

1-17-11436 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. jaanuaril 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 03.01.2018 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja

§ 199

lg 2 p 4, § 213 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav Mihhail Hovinen Elukoht Xxx; isikukood 38007303716; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx Varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, neist viimane: - 25.11.2015 Viru Maakohtu otsusega

§ 424

järgi rakendades

§ 74

lg 1, § 75 lg 1, lg 2 p 2, 21 sätteid vangistusega 1 aasta 9 kuud tingimisi, 2 aastase katseajaga Tõkend - elukohast lahkumise keeld kehtis alates 03.06.2016 kuni 03.06.2017 Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski RESOLUTSIOON Tunnistada Mihhail Hovinen süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada Mihhail Hovinen süüdi

§ 199lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Tunnistada Mihhail Hovinen süüdi

§ 213lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

1 1-17-11436 Vastavalt

§§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Mihhail Hovinenile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Mihhail Hovinen vangistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 01.06.2016 kuni 03.06.2016, s.o 3 (kolm) päeva ning alates 18.06.2017 kuni 19.06.2017, s.o 2 (kaks) päeva, kokku 5 (viis) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 9 kuud) ning mõista Mihhail Hovinenile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Kohaldada Mihhail Hovinenile tõkendina vahistamist ning võtta Mihhail Hovinen vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.01.

1. Kannatanu Xxxi tsiviilhagi rahuldada täielikult ning mõista Mihhail Hovinenilt välja kannatanu Xxxi (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 299 (kakssada üheksakümmend üheksa) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxSwedbank. Kannatanu Xxx tsiviilhagi rahuldada täielikult ning mõista Mihhail Hovinenilt välja kannatanu Xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 210 (kakssada kümme) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx Danske Bank. Asitõendid: - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures; - Sündmuskohalt äravõetud käärid, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (29.11.2016 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1386) hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Mihhail Hovinenilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 17.08.2017 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 216 (kakssada kuusteist) eurot ning kaitsja Vladimir Rogulski poolt 03.01.2018 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et Mihhail Hovinenil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700000267 ning selgitus „Mihhail Hovinen, 1-17-11436, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies 2 1-17-11436 ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. jaanuarist
3. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 26.01.
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kohtu alla antud isikute süüdistus Mihhail Hovinen süüdistatakse selles, et tema, olles 06.04.2009 kohtulikult karistatud

§ 209

ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse § 24, st. isikuna, kes on varem pani toime kelmuse, 18.01.2016 päeval viibides korteris aadressil: xxx pani toime Xxxile kuuluva tahvelarvuti Lenova Yoga Tablet maksumusega 299 eurot, varguse, tekitades kannatanule kahju nimetatud summas. Oma tahtliku tegevusega pani toime Mihhail Hovinen võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o.

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Mihhail Hovinenit süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 13.05.2016 ajavahemikul kella 16.00-16.04 kasutades pangakaardi Xxx nimele Narvas, Kangelaste,3a asuvast sularahaautomaadist Pin-koodi ebaseadusliku sisestamise teel sekkus andmetöötlusprotsessi eesmärgil saada ligipääs võõrale arvelduskontole ning omaniku Xxx nõusolekuta, varalise kasu saamise eesmärgil teostas toiminguid kontol oleva varaga – võttis Xxx arvelt välja sularaha summas 210 eurot, mille omastas. Oma tahtlikku tegevusega pani Mihhail Hovinen toime teisele isikule kahju tekitamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so

§ 213lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo.

Peale seda Mihhail Hovinenit süüdistatakse selles, et tema, olles 07.11.2012 kohtulikult karistatud

§ 121

ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse § 24, st isikuna, kes on varem pani toime kehalise väärkohtlemise, 01.06.2016 kella 17.20 paiku viibides alkoholijoobes Narva-Jõesuus, aianduskooperatiivis Višnja, Gribnaja, 2 hoovis isiklike vaenulike suhete pinnal lõi oma elukaaslast xxx mitu korda kääridega vastu vasaku kätt, tekitades kannatanule xxx kehavigastusi ja füüsilist valu ja kui xxx alaealine tütar xxx (sünd. xxx.

1. a)üritas konflikti lahendada ja helistada politseisse, Mihail Hovinen takistas teda haarates ja tõmmates teda käest, üritades telefoni välja tõmmata hakkas teda tassima mööda hoovi, mille tõttu tema tegevuse tulemusena xxx lõi ennast jalaga vastu kivi, seoses sellega xxx oli tekitatud füüsiline valu. 3 1-17-11436 Samuti tema, isikuna, kes on varem (01.06.2016) pani toime kehalise väärkohtlemise, taas 18.06.2017 kella 12.30 paiku olles alkoholijoobes ja viibides Narva-Jõesuus, aianduskooperatiivi Višnja, Gribnaja, 2 asuvas majas konflikti käigus oma elukaaslase Xxxga haaras Xxx tütrel xxx (sünd.xxx.
2. a)käega näost ja lükkas eemale, tekitades kannatanule Xxxle füüsilist valu ja näovigastusi ning seejärel isiklike vaenulike suhete pinnal lõi kaks korda parema käe käelabaga Xxxt vastu nägu ja ühe korra parema käe käelabaga vastu xxx vasakut õlga, tekitades kannatanule xxx kehavigastusi ja füüsilist valu. Oma tegevusega Mihhail Hovinen pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt, s.t.

§ 121lg 2 p 2,3 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Mihhail Hovinen ennast süüdi täielikult ning võttis esitatud tsiviilhagid omaks. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. Kaitsja Vladimir Rogulski ei nõustunud varguse episoodi kvalifitseerimisega

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning leidis, et Mihhail Hovineni tegevus tuleb kvalifitseerida ümber

§ 199

lg 1 järgi ja seega tuleb mõista Hovinenile kergemat karistust võrreldes prokuröri poolt pakutud karistusega. Abiprokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud kriminaalasja materjalidega ja süüdistatava Mihhail Hovineni enda ütlustega. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Mihhail Hovineni süü temale inkrimineeritud kuriteoepisoodide toimepanemises on leidnud tõendamist. 3.2 Mihhail Hovinen süüdistatuna

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kohus leiab, et Mihhail Hovineni poolt varguse toimepanemine on tõendatud tema enda ütlustega (I köide tl 88-96), milles ta tunnistab nimetatud kuriteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt 18.01.

1. aastal päevasel ajal viibis ta Xxxi külas aadressil: xxx koos Xxxiga ja xxx, kus nad kõik tarvitasid alkohoolseid jooke. Kui xxx korterist lahkus, siis Hovinen jäi xxx kahekesi. Kui xxx heitis magama, Mihhail Hovinen kasutades seda, võttis köögis laua peal oleva tahvelarvuti ja viis selle pandimajja aadressil: Narva, Puškini
2. Tahvelarvuti Lenovo eest sai tema 80 eurot, mille kuulutas ta isiklikeks tarbeks. 4 1-17-11436 Nimetatud süüdistatava Mihhail Hovineni ütlustega haakuvad Madeser OÜ esitatud dokumendid (I köide tl 19-20), kust tuleneb, et 18.01.2016 pantis Mihhail Hovinen pandimajja tahvelarvuti Lenova 80 euro eest ja 22.02.2016 tahvelarvuti oli maha müüdud. Kannatanu Xxxi ütlustega koos protokolli juurde lisatud arvega (I köide tl 1-9, 27-31), on tõendatud, et 18.01.2016 tarvitas tema alkoholi oma korteris aadressil: xxx koos Mihhail Hovineni ja tema sõbra xxx. Ühel hetkel jäi ta magama. Kui tema ärkas öösel 18 vastu 19.01.2016, siis korteri välisuks oli veidi avatud ning isiklike asjade ülevaatamise käigus avastas ta, et korterist on kadunud tema tahvelarvuti LENOVO Yoga Tablet
3. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Mihhail Hovinen täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis korterist aadressil: xxx ära tahvelarvuti, mis oli tema jaoks võõras. Ta lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o Xxxi nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Mihhail Hovinen sai selle asja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Mihhail Hovinen teadis, et kannatanu korteris olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses ning võttes seda sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. Mihhail Hovinenil esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kvalifikatsioon Kohus leiab, et Mihhail Hovineni toimepandud vargus on valesti kvalifitseeritud süüdistusaktis

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Nii, Viru Maakohtu 06.04.2009 otsusega tunnistati Mihhail Hovinen süüdi

§ 209

lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päev, s.o 06.04.

1. Vastavalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat, s.o. Hovinine karistus oli kustutatud juba 06.04.
2. Seega ei ole antud juhul tegemist korduvusega

§ 199

lg 2 p 4 mõttes, seetõttu Mihhail Hovineni toimepandud varguse tuleb kvalifitseerida

§ 199lg 1 järgi.

3.3 Mihhail Hovinen süüdistatuna

§ 213

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Kohus leiab, et Mihhail Hovineni poolt arvutikelmuse toimepanemine on tõendatud tema enda ütlustega (I köide tl 88-96), milles ta tunnistas nimetatud kuriteo toimepanemist ning selgitas, et 13.05.

1. aastal viibis ta õues maja Rakvere 42 hoovis talle varem tundmatute kahe noormehe nimelt Xxx ja xxx, seltskonnas. Tarvitas nendega alkoholi. Pärast seda kui lõppes alkohol xx andis xxx pangakaardi ja ütles selle PIN-koodi, pärast seda Mihhail Hovinen koos xxx käisid poes viina ostmas. 5 1-17-11436 Pärast seda nad tulid tagasi hoovi xxx juurde, xxx andis pangakaardi xxx tagasi. Pärast seda Xxx kutsus kõiki enda juurde koju aadressil: Kangelaste
2. Siis, kui xxx läks korterist minema jäi tema xxx kahekesi. Xxx oli purjus ja sellepärast ise alkoholi järel kauplusesse ei läinud. xxx andis talle oma pangakaardi Danske Bank, ütles selle PIN-koodi ja palus käia kaupluses alkoholi järel, kuid xxx ei palunud tal vaadata raha ja kontojääki. Ta läks SWEDBANK rahaautomaadi juurde aadressil Kangelaste 3a, mis asub 1000 pisiasja juures, kus ta sisestas Xxxi pangakaardi rahaautomaati, sisestas PIN-koodi ja võttis välja 100 eurot. Ta võttis raha ja kaardi ning läks rahaautomaadist eemale. Veidi aega seistes otsustas ta kontrollida kaardil oleva raha jääki, veel korrd sisestas Xxx kaardi rahaautomaati ja nägi, et seal on veel raha summas umbes 111 eurot. Ta otsustas, et Xxxi kontol oleva raha summas 110 eurot ta võtab endale. Peale raha väljavõtmist ta läks omi asju ajama, Xxxi juurde tagasi ta ei kavatsenud minna. Kogu raha summas 210 eurot ta kulutas oma isiklikeks otstarbeks. Lisaks süüdistatava süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad Mihhail Hovineni poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu Xxx ütlused (I köide tl 34-45), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt 13.03.
3. aastal kella 13.00 ajal tema koos poja sõbra Xxxiga ja talle vähetuntud meesterahvaga, kes nimetas ennast Xxx olid kannatanu juures kodus, kus tarvitasid alkohoolseid jooke. Ta sai Xxxiga tuttavaks samal päeval õues. Alkohoolsete jookide tarvitamise käigus kannatanu saatis xxx kauplusesse, andes talle oma pangakaardi ja nimetades PIN koodi. Mihhail kuulis xxx kaardi PIN koodi. Kella 16.00 ajal samal päeval xxxs ja Mihhail läksid kannatanu juurest minema ning kella 20.00 ajal ta avastas, et pangakaart on kadunud. 14.05.
4. aastal ta vaatas Interneti teel oma konto ja nägi, et kontolt võeti välja raha summas 210 eurot. 13.05.
5. aastal kella 16.00 ajal võeti välja 100 eurot ning 4 minuti möödudes veel 110 eurot. Raha võeti välja sellest rahaautomaadist mis asub kaupluses 1000 pisiasja aadressil Kangelaste 3a. Ta helistas Xxxile, kes ütles, et ta andis kaardi tagasi. Ta arvab, et pangakaardi varastas Mihhail ja tema võttis raha välja. Xxx Jakovlev helistas Mihhaile, kuid Mihhail ei võtnud toru. Tunnistaja Xxxi ütlustega (I köide tl 57-62) on tõendatud, et 13.05.
6. aastal kella 12.00 paiku helistas talle tema sõber Xxx, kes kutsus õue suitsetama ja jooma õlut. Ta läks õue, kus hoovis trepikoja juures istus pingi peal Xxx koos Xxxga. Ta märkas, et naabertrepikoja juures pingi peal istuvad teised noormehed, kolm inimest, kelle seas oli vähetuttav Mihhail. Need noormehed tulid nende juurde, Xxx ei tahtnud aga nendega suhelda, kuna nad tarvitasid alkoholi, seega ta läks tagasi korterisse, kus tegi remonti. Samal päeval 13.05.
7. õhtul sai ta Xxxilt teada, et Xxx, Xxx ja see vähetuttav Mihhail olid Xxxi juures külas. Kuna Xxx kuulis Mihhaili kohta, et ta võib varastada ka oma sõprade käest, siis ta ütles Xxxile, et too helistaks Xxxile ka küsiks kas kõik asjad on alles. 14.05.
8. aastal Xxx pöördus Xxxi poole abi saamiseks, et leida üles Mihhaili, kuna Xxxi sõnade kohaselt, Mihhail võttis Xxx kontolt ilma tema loata raha summas 210 eurot. Tunnistaja Xxxi ütlustega (I köide tl 63-69) on tõendatud, et 13.05.
9. aastal kella 12.00 paiku ta sai Xxxga kokku õues Kangelaste 7 maja hoovis. Hiljem nende juurde tuli Xxxi tuttav Xxx xxx ning pärast seda nende juurde tuli keegi Mihhail, keda Xxx nägi esimest korda. Xxx koheselt läks tööle ja nad jäid kolmekesi, jõid veidi alkoholi. Pärast seda Xxx palus Xxxil käia kaupluses ja osta Jakovlevi pangakaardiga alkoholi. Xxx andes talle oma pangakaardi, valjusti rääkis oma PIN koodi. Koos Xxxiga kauplusesse läks Mihhail. Pärast seda Xxx pakkus kõigile tulla tema juurde külla aadressil xxx. Ta viibis Xxxi juures umbes 20-30 minutit, pärast seda kella 15.30 ajal läks minema ja rohkem Xxxi juurde tagasi ei läinud. 14.05.
10. aastal Xxx helistas talle järgmisel päeval ja rääkis talle sellest, et kadus pangakaart ja 13.05.
11. aastal võeti kaardilt välja raha summas 100 eurot ja 110 eurot. 6 1-17-11436 Kohus asub seisukohale, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Mihhail Hovinen täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas arvutikelmuse objektiivse koosseisu. Mihhail Hovinen ilma kannatanu loata, s.t. ebaseaduslikult, pangakaardi Pinkoodi sisestamise teel, sekkus sularahaautomaadi andmetöötlusprotsessi, võttes ära kannatanu pangakontolt raha ning omastas seda. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus leiab, et Mihhail Hovinen pani kuriteo toime kavatsetult. Mihhail Hovinen võttis kannatanu pangakaardi, sisestas automaadis talle teadaoleva PIN-koodi ja see võimaldas tal pangaautomaadist saada kannatanu raha 210 eurot, millist raha ta kannatanule ei edastanud ja omastas. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvutikelmuse kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 1 eeldab seda, et tegu on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Kuivõrd Mihhail Hovinen varem pani varguse toime, siis on tegemist korduvusega. 3.4 Mihhail Hovinen süüdistatuna

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises 01.06.2016 kannatanute Xxx ja Xxx peksmise episood Kohus leiab, et Mihhail Hovineni poolt 01.06.2016 kehalise väärkohtlemise toimepanemine on tõendatud tema enda ütlustega (I köide tl 88-96), milles ta osaliselt tunnistab nimetatud kuriteo toimepanemist ning selgitas, et 01.06.

1. aastal viibis ta kooperatiivis Višnja Gribnaja tänaval maja nr 2, oodates Xxxt töölt. Seejärel tuli Elena suvilasse koos oma laste xxx ja xxx. Jutuajamise käigus tekkis tal Elenaga suuline konflikt, mille tõttu ei suutnud ta oma emotsioone tagasi hoida ning skandaali käigus lükkas ta Elenat eemale, kuid ta ei ole Elenat peksnud. Ta ei mäleta seda, kas ja kuidas ta võttis käärid ja lõi kannatanut kääridega, kuna oli erutatud. Xxxt ta ei ole puutunud, ta tahtis võtta Xxx käest telefoni, et Xxx mitte kellelegi ei helistaks. Ta lihtsalt võttis Xxx käest telefoni ning ta ei tirinud Xxxt käest mööda hoovi, seda, et Xxx lõi ennast jalaga vastu kive, Hovinen ei näinud. Vaatamata sellele, et Mihhail Hovinen tunnistas ennast selles kuriteos süüdi vaid osaliselt, tema süü on tõendatud täies mahus kannatanu Xxx ütlustega (I köide tl 72-77), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt 01.06.
2. aastal kella 17.00 ajal tema koos oma laste Jekaterina ja Xxxga sõitis enda suvilasse, mis asub aiandusühistus Višnja, Gribnaja tn 2, kus ootas juba neid tema endine elukaaslane Mihhail Hovinen, kes oli alkoholijoobes. Mihhail Hovinen tahtis, et ta annaks Hovinenile andeks ja lubaks tulla tagasi. Ta hakkas Hovinenit välja ajama, kuid Hovinen ikkagi sisenes majja, kus hakkas skandaalitsema ja siis võttis köögis käärid ja hakkas nendega torkama Xxx kätt, millega tekitas talle valu ning sellest tema vasakul käel oli kriimustused. See kõik toimus laste nähes. Pärast seda, kella 19.00 paiku Hovinen tuli suvilaase tagasi, korraldas uuesti skandaali, ning kui tema noorem tütar Xxx tahtis helistada, haaras Hovinen Xxxt käest ning siis haaras Xxxt ja hakkas Xxxt tassima mööda hoovi eesmärkiga võtta telefoni. Oma tegevusega Hovinen tekitas Xxxle valu, Xxx nuttis. Samuti Hovineni tegevusest lõi tütar ennast hoovis jalaga vastu kive, mis samuti tekitas tütrele valu, nähtavaid vigastusi aga ei olnud. 7 1-17-11436 Nimetatud kannatanu Xxx ütlustega haakub isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega (I köide tl 78-79), mille kohaselt Xxx läbivaatuse käigus oli tema vasakul randmel tuvastatud lõikehaav umbes 20 mm ja kriimustus. Samuti kannatanu Xxx ütlused kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (I köide tl 8081), mille kohaselt on vaatlusobjektiks ümarate otstega sinisest plastikust käepidemega käärid. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Mihhail Hovinen täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 121ettenähtud süüteokoosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav Mihhail Hovinen pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et, torkides kääridega Xxx kätt, arvestas Hovinen sellega, et selline käitumine võib tekitada kannatanule nii valu, kui ka kehavigastusi ning tahtis või vähemalt möönas seda. Samuti haaras Mihhail Hovinen ka Xxx kätt ning tassis kannatanut mööda hoovi. Seega oli teise inimesele valu tekitava kehaline väärkohtlemine toime pandud otsese tahtlusega, kuivõrd isegi pärast käe haaramist, pidi ta olema kindel, et see võib inimesele tekitada füüsilist valu. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 18.06.2017 kannatanute Xxx ja Xxx peksmise episood Kohus leiab, et Mihhail Hovineni poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, milles ta tunnistas ennast süüdi kohtuistungil nimetatud kuriteo toimepanemist. Eeluurimisel ta ei tunnistanud ennast süüdi 18.06.2017 kehalise väärtkohtlemise toimepanemises ning eeluurimisel tema poolt antud ütluste (II köide, tl 56-61) kohaselt 18.06.2017 aiandusühistus Kirss, aadressil Seene 2, Narvas, hakkas ta Xxxga õlut jooma. Kell oli 11.00 läbi, kui ta xxxga riidu läks ning mille pärast nad riidu läksid, ta isegi ei teadnud. Mihhail Hovineni sõnade kohaselt ta Xxxt ei löönud, tema tütrel Xxxl ta näost ei haaranud ja eemale ei lükanud. Peale sõnalist konflikti Xxxga istus ta jalgrattale ja sõitis ära. Need kahtlustatava ütlused on ümberlükatud kannatanu Xxx ütlusega (II köide, tl 56-61), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt 18.06.2017 oli ta koos tütrega aianduskooperatiivi Višnja, Gribnaja, 2 asuvas majas. Umbes kell 13.30 tuli majja Mihhail Hovinen ja kuna maja välisuks ei olnud lukus, sisenes Mihhail majja. Ta märkas, et Mihhail on alkoholijoobes ja ta otsustas takistada Mihhaili korteris olekut, nimelt ta lõi Mihhaili lahtise käega vastu nägu. Mihhail haaras sellele vastuseks oma käega tema tütre Xxx näost, kes oli lähedal ja lükkas Xxxt järsult eemale. Sellisest füüsilisest kokkupuutest läks Xxx eemale, kuid ei kukkunud. Sellel ajal jooksis Xxx trepist maja teisele korrusele, et vanemale tütrele helistada. Tal õnnestus see ja tema palvel helistas vanem tütar politseisse. Enne politseipatrulli tulekut lõi Mihhail Hovinen teda kaks korda parema lahtise käega näo vasakusse piirkonda ja lahtise käega vastu vasaku käe õlga. Oma tegevusega põhjustas Mihhail Hovinen talle ning tema tütrele Xxxle füüsilist valu. Nimetatud kannatanu Xxx ütlustega haakub isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega (II köide tl 9-14), mille kohaselt Xxx läbivaatuse käigus oli tuvastatud, et tema vasakul õlal oli ovaalse kujuga 8 1-17-11436 piklik iseloomuliku tursega marrastus. Vasakul põsel oli punetus ilma pehmete kudede ilmsete vigastuste kontuurideta. Samuti kannatanu Xxx ütlused kinnitab SA Narva Haigla ambulatoorne epikriis (II köide tl 17), mille kohaselt oli 18.06.2017 kell 17:40 Xxxl fikseeritud kehavigastused. Lisaks sellele kannatanu Xxx ütlused kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (II köide tl 31-37), mille kohaselt on vaatlusobjektiks CD plaat 18.06.2017.a. helisalvestiga Häirekeskusest ja videosalvestisega politseiametniku rinnakaamerast. Ülalnimetatud tõenditega on kooskõlas ka kannatanu Xxx ütlused (II köide, tl 24-28), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt 18.06.2017 oli ta koos ema Xxxga aianduskooperatiivi Višnja, Gribnaja, 2 asuvas majas. Kui ta sõi siis tuli majja Mihhail Hovinen, kes oli purjus. Mihhail hakkas tema peale karjuma. Ema hakkas Mihhailile vastama, et Mihhail maha rahuneks ja lõpetaks tema peale karjumise. Seejärel läks tema emaga ülesse, ema helistas tütrele xxx, palus kutsuda politsei välja, kuna Mihhail on purjus ja karjub. Peale seda tahtis ta oma sõbranna juurde minna. Mihhail hakkas teda takistama, seisis ukse ette, võttis võtmed, tahtis maja seestpoolt lukku panna. Ema tahtis samuti majast välja minna. Mihhail ei lasknud neid mingisugune aeg välja. Mingil hetkel tuli Mihhail tema juurde, tõstis käe ja lõi teda hooga käelabaga vastu näo vasakut poolt. Löögist ta hakkas kõikuma, kuid ei kukkunud, seejärel lõi Mihhail teda ühe korra rusikaga kõhtu, löök ei olnud tugev, kuid tal oli natukene valus. Ta tahtis teisele korrusele ära joosta, kuid Mihhail jäi trepi ette seisma ja sulges tal läbipääsu, näitas talle rusikat, ta hindas seda kui „kui lähed ma löön sind", mille tõttu ta mõtles teisele korrusele minekus ümber. Peale seda läks Mihhail ema juurde ja lõi ema käelabaga vastu nägu, samuti vastu põske. Lõi kaks korda, üks kord vastu põske, teine kord vastu pead. Seejärel läks ta emaga teisele korrusele, ema läks rõdule ja hakkas möödujatele rääkima, et politsei välja kutsuksid. Seejärel tuli Mihhail samuti rõdule ja lõi emale seal paar korda rusikaga vastu pead. Ema karjus, et tal on valus ja hakkas nutma. Ta jooksis alla, läks tänavale. Mihhail, ilmselt ehmudes, et tuleb politsei, läks samuti majast välja, pani oma mingisugused asjad kokku ja sõitis jalgrattaga minema. Seejärel sõitsid kohale politseinikud. Kannatanu Xxx ütlustega haakub isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega (II köide tl 18-23), mille kohaselt Xxx läbivaatuse käigus oli tuvastatud, et tema vasakul põsel on ovaalse kujuga turse. Kaela peal vasakus piirkonnas on kaks teineteise suhtes paralleelselt asuvat marrastust. Samuti kannatanu Xxx ütlused kinnitab SA Narva Haigla ambulatoorne epikriis (II köide tl 30), mille kohaselt oli 18.06.2017 kell 17:20 Xxxl fikseeritud kehavigastused. Tunnistaja xxx ütluste (II köide tl 38-42) kohaselt, 2017.aastal juunikuus helistas talle ema Xxx ja palus politsei välja kutsuda. Ema ütles, et ta on Vaivaraga suvilas ja et nende juurde suvilasse tuli Mihhail Hovinen, kes on ema endine elukaaslane. Ema ütles, et „Mihhail oli kätele voli andnud". Ta sai sellest aru nii, et Mihhail oli kas ema löönud või kavatses lüüa. Konkreetselt ema ei jõudnud seletada. Samuti lisas ema, et Mihhail rebib emal telefoni käest ja seetõttu ise politseisse ei helistanud, vaid helistas xxx. Ta ei hakanud lähemaid küsimusi esitama, kuna sattus ärevusse ja helistas hädaabinumbrile „112“. Tunnistaja xxx ütluste (II köide tl 43-47) kohaselt, 18. juunil 2017. aastal oli ta kolleegiga tööl päevases politseiekipaažis. Umbes kella 13.00 paiku said nad väljakutse Višnja aedadesse, kus aadressil Seene 2 toimus peretüli. 9 1-17-11436 Olles eelnimetatud aadressile saabunud, leidsid suvilakrundi territooriumilt aiamaja juurest välimuse järgi otsustades umbkaudu kümneaastase tütarlapse, kes osutus Xxxks. Tüdruku põsel oli märgatav punetus. Samal ajal väljus aiamajast ja tuli nende juurde naisterahvas, kes tutvustas ennast Xxx emana ja kelle nimi oli Xxxxxx seletas politseinikule, et veidi aega enne patrulli saabumist oli neil kodus olnud tüli tema elukaaslase Mihhail Hovineniga, mille käigus Mihhail Hovinen oli tahtnud Xxxlt mobiiltelefoni ära võtta ja selle tagajärjel Xxxt näkku ja kehasse löönud. Ta märkas, et Xxx käel oli punetus. Nad võtsid Elena auto peale ja sõitsid tema näidatud suunas ning märkasid suhteliselt lühikese vahemaa läbimise järel Mihhail Hovineni, kes tuli nende mööda teerada vastu, jalgratast käekõrval lükates. Hovinen oli kinni peetud, joobeseisundi kontrolli käigus tuvastati, et Mihhail Hovineni väljahingatavas õhus sisaldub alkoholi 1,65 mg/1. Kannatanu Xxx väljahingatavas õhus oli 0,42 mg/1 alkoholi. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Mihhail Hovinen täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 121ettenähtud süüteokoosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav Mihhail Hovinen pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et, lüües käega Xxx näo vasakusse piirkonda ja vasaku käe õlga, arvestas Hovinen sellega, et selline käitumine võib tekitada inimesele nii valu, kui ka kehavigastusi ning tahtis või vähemalt möönas seda. Samuti lõi ka Mihhail Hovinen hooga käelabaga kannatanu Xxxle näkku ning ühe korra rusikaga kõhtu. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Mihhail Hovinen pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 2 eeldab seda, et tegu on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtes õigusvastaste teo toimepanemine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanute kui kahtlustatava ütlustega, millistest nähtub, et Xxx on Mihhail Hovineni elukaaslane. p 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata sellest, kas selle eest on isik karistatud või mitte. Kuivõrd Mihhail Hovinen pani oma elukaaslase suhtes ka 01.06.2016

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toime, nimelt kehalise väärkohtlemise, siis on tegemist korduvusega. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Riigikohus on oma 20.03.2017.a lahendis nr. 3-1-1-6-17 märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille 10 1-17-11436 põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud (lahendid 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06, 3-1-1-91-07, 3-11-10-09), et karistamisel tuleb lähtuda küll peamiselt isiku süüst, ent ei saa arvestamata jätta ka süüdlase isikut, seda eelkõige eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Mihhail Hovinen on varem kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega ning vaatamata sellele pani ta katseaja jooksul ikkagi toime terve rida uusi tahtlikke kuritegusid. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, asub kohus seisukohale, et Mihhail Hovineni karistamine rahalise karistuse, elektroonilise valve või üldkasuliku tööga ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus on seisukohal, et karistus uude, tahtlikult toimepandud kuritegude eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Mihhail Hovineni on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 31-1-99-06). Selliseid asjaolusid Mihhail Hovineni puhul ei esine. Kohus on seisukohal, et Mihhail Hovineni süüaste on alla keskmise. Vaatamata sellele, et Mihhail Hovineni tegevuses ilmnevad karistust raskendavad asjaolud

§ 58

mõttes (süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase inimese suhtes ning isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul), samal ajal ilmnevad ka karistust kergendavad asjaolud

§ 57mõttes (puhtsüdamlik kahetsus ja leppimine kannatanu Xxxga).

Karistuse määra mõistmisel arvestab kohus ka sellega, et süüdistatav Hovinen võttis meetmeid selleks, et vabaneda alkoholisõltuvusest (vt lk 77, 78) ning sellega, et kannatanu Xxx palub mõista Hovinenile leebemat karistust kuna nad on ära leppinud ja elavad koos (vt lk 72,73). Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Hovineni on otstarbekohane karistada vangistusega, mis on oluliselt alla

§§ 121lg 2 p 2, 3, 199 lg 1, 213 lg 2 p 1 ettenähtud vangistuse keskmise määra.

Kuna tegemist on katseaja jooksul toimepandud kuritegudega, siis tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra. V Kohtu seisukoht tõkendi osas Kuna süüdistatav Mihhail Hovinenile mõistetud karistus pööratakse täitmisele, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 2 ja 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit - vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine ning vältida uute süütegude toimepanemist Mihhail Hovineni poolt enne kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et arvestades seda, et Mihhail Hovineni on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ning pani toime rida uusi tahtlikke kuritegusid katseaja kestel, siis ei saa rääkida sellest, et tegemist 11 1-17-11436 oleks juhuslikku laadi toime pandud kuriteoga ning on alust arvata, et süüdistatav võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et üksnes vahistamisega on võimalik tagada süüdistatava seadusekuulekat käitumist enne kohtuotsuse jõustumisest. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest. VI Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kannatanu Xxx on esitanud kohtule tsiviilhagi, nõudes kahju hüvitamist summas 299 eurot. Kannatanu Xxx xxx on esitanud kohtule tsiviilhagi, nõudes kahju hüvitamist summas 210 eurot. Süüdistatav hagidele vastu ei vaielnud, nõustus tsiviilhagidega. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VII Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Mihhail Hovinenilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 705 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. KrMS §-de 175 ja 180 kohaselt kuulub Mihhail Hovinenilt riigituludesse väljamõistmisele menetluskulud: kaitsja Vladimir Rogulski poolt 17.08.2017 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 216 (kakssada kuusteist) eurot ning kaitsja Vladimir Rogulski poolt 03.01.2018 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Arvestades väljamõistetava summa suurust ning seda, et karistuseks on mõistetud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 12