Obsah (4)

§ 429§ 386§ 1§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2018, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5406 Tsiviilasi Kort

) § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429

lg 1).

§ 429

lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et

§ 429

lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avalduse loobumise vastuvõtmise, puuduvad. Lähtuvalt eeltoodust võtab kohus vastu hageja avalduse loobuda kostjate suhtes esitatud rikkumise kõrvaldamiseks kohustamise nõudest ning lõpetab vastava nõude osas menetluse. 17. Lähtuvalt eeltoodust menetleb kohus sisuliselt üksnes hageja tuvastusnõuet ja edasistest rikkumistest hoidumiseks kohustamise nõuet. Kohus analüüsib esmalt hageja nõuet tuvastada, et kostjad on rikkunud hoone kanalisatsioonisüsteemide remonditööde takistamisega korterelamu Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on selgitanud, et soovib, et kohus tuvastaks, et kostjad on takistanud Xxxx Tallinn hoone kanalisatsioonisüsteemide remonditööde tegemist ning seeläbi kaasomanike õigusi kahjustanud, kuna hageja võib tulevikus esitada kostjate vastu kahju hüvitamise nõude. Kohus on seisukohal, et seega tuleb antud asjas analüüsida, kas kostjad on Xxxx Tallinn hoone kanalisatsioonisüsteemide remonditööde tegemist takistanud ning seeläbi Xxxx Tallinn kaasomanike õigus kahjustanud.

1. Kohus märgib, et hagis nimetatud sündmuste ajal kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt oli korteriomanik kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Antud juhul soovis hageja kui Xxxx Tallinn hoone majandamiseks ja haldamiseks loodud korteriühistu kontrollida ja remontida kanalisatsioonisüsteemi, mille näol on tegemist Xxxx Tallinn korteriomanike kaasomandi esemega, seega pidi kostja I kui Xxxx korteriomanik tagama hagejale ligipääsu oma korteriomandi reaalosale. Kohus on seisukohal, et KOS § 11 lg 1 p 3 alusel saab hageja vastava kohustuse täitmist nõuda üksnes kostjalt I kui korteriomanikult ning kostja II osas nimetatud nõude esitamiseks alus puudub. Asjaolu, et kostja II kõnealust korterit valdas, ei muuda teda KOS § 11 lg 1 p 3 mõttes kohustatud isikuks. Seega tuleb hageja tuvastusnõue kostja II osas rahuldamata jätta.
2. Seoses küsimusega, kas kostja I on takistanud kanalisatsioonisüsteemide remonditööde tegemist ning seeläbi Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi kahjustanud, märgib kohus, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-103-13 p-s 10 asunud seisukohale, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule 4 oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Kolleegium selgitab, et juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades või hallates, on kahju hüvitamise üldsäte VÕS § 115 lg
5. KOS § 11 lg 3, mis sätestab korteriomaniku vastutusest vabastamise eeldused (vt eespool), on sama sisuga mis VÕS § 115 lg 1 puhul kohaldamisele kuuluv VÕS § 103 lg
6. Lähtuvalt eeltoodud Riigikohtu seisukohast leiab kohus, et antud juhul esineks alus tuvastada, et kostja I on kaasomanike õigusi kahjustanud, kui leiab tõendamist, et kostja I on rikkunud KOS §-st 11 tulenevaid kohustusi.
7. Hageja on esitanud tõendina 30.05.2016 kirja (tlk 7), millest nähtub, et hageja pöördus kostja I pool sooviga kostja I korteri seina taga asuva kanalisatsioonipüstaku juurde pääsemiseks. Samuti nähtub xxxx, kes on Xxxx- xxxxTallinn korteriomandi omanik, 17.01.2017 kirjast (tlk 10), et korteriomanik palub, et võimalikult kiirelt tuvastatakse ja likvideeritakse hoones asuva kanalisatsioonitoru rike, kuna sellest tulenevad XxxxxxxxTallinn korteriomandile kahjustused. Lisaks nähtub ka Xxxx Tallinn korteriomaniku xxxxe sindaja kirjast (tlk 84), et hoones on probleeme kanalisatsioonitoru läbijooksuga alates
8. aastast ning xxxxkorter on selle tõttu kahjustada saanud. Täiendavalt on hageja esitanud kinnisvarahalduri xxxxe-kirja (tlk 56), millest ilmneb, et remonditööde käigus selgus muuhulgas, et korteri nr xxxx kanalisatsiooni püstaku kolmik oli purunenud – kolmikus oli pragu ja üks suur kild oli välja kukkunud. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et hagejal kui Xxxx Tallinn kaasomanike esindajal oli põhjendatud soov pääseda kostja I korteriomandi nr xxxx reaalosasse, et kontrollida ja remontida kostja I korteri seina taha jäävat kanalisatsioonipüstakut, kuid kostja I ei olnud seda enne käesolevat menetlust võimaldanud. Asjaolu, et hageja ei pääsenud kostja I korteriomandisse remonditööde tegemiseks, tõi kaas olukorra, kus kostja I korteriomandi all asuv korter sai täiendavaid kahjustusi.
9. Kostja I on menetluses läbivalt selgitanud, et temal ei ole olnud võimalik tagada hagejale juurdepääsu kostjale I kuuluvasse korteriomandisse, kuna kostja II keeldus nimetatud küsimuses koostööst. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjendus ei vabasta kostjat I KOS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevast kohustusest, mille kohaselt peab korteriomandi omanik tagama, et kaasomandi osa korrashoiuks vajalikke toiminguid oleks võimalik teha ka korteriomandi reaalosa raames. Kohus märgib, et juhul, kui kostja II ei olnud nõus toimima kostja I palvete kohaselt, oleks kostjal I olnud võimalik oma õigused maksma panna kohtu poole pöördudes. Seoses kostja I väidetega, et hageja oleks pidanud kostjatele varem edastama robotkaamera tehtud fotod, mis oleksid kinnitanud lekke olemasolu kostjale I kuuluva korteri seina taga asuvas kanalisatsioonipüstakus, märgib kohus, et olukorras, kus esineb torustiku leke, ei ole alust eeldada, et korteriühistul on võimalik koheselt esitada ka tõendid lekke kindla asukoha osas. Mõistliku isiku seisukohast on arusaadav, et korteriühistu esindajad soovisid ligipääsu kanalisatsioonitorustikule muuhulgas põhjendusel, et lekke konkreetne asukoht ja põhjus kindlaks määrata. Kohus selgitab, et korteriomaniku huve kaitseb sellisel juhul KOS § 11 lg 1 p 3 viimane lause, mis paneb korteriühistule kohustuse hüvitada korteriomanikule kahju, mis on korteriomandi reaalosa kasutamise läbi tekkinud.
10. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et antud asjas on tõendamist leidnud, et kostja I on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevat kohustust tagada ligipääs oma korteriomandi reaalosale ning seeläbi rikkunud Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi.
11. Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet kohustada kostjaid edasistest rikkumisest hoiduma. Kohus on hagejale 27.07.2017 e-kirjas selgitanud, et hageja vastava nõude alus 5 saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 või võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg
12. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. VÕS § 1055 lg-st 1 tulenevalt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
13. Kohus on 27.07.2017 e-kirjas juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on seoses AÕS § 89 kohaldamisega lahendis nr 3-2-1-101-12 p-s 26 leidnud, et hageja peab tõendama, et on alust eeldada, et kostja soovib ka edaspidi rikkumisi toime panna. Ka lahendis nr 3-2-1-104-12 p-s 10 on Riigikohus rõhutanud, et rikkumise kõrvaldamise nõude rahuldamise eeldus on esmalt asjaolu, et kostja rikub hageja omandiõigust, ning teiseks see, et hagejal ei ole kohustust rikkumist taluda. Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub kolmanda eeldusena oht, et rikkumine võib korduda. Lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahenditest on hageja kohustus tõendada, et kostjad võivad ka edaspidi rikkumisi toime panna. VÕS § 1055 lg 1 puhul on hageja kohustus tõendada, et kostjad on hagejale kahju tekitanud või kahju tekitamisega ähvardanud, ning samuti esineb alus eeldada, et selline tegevus jätkub.
14. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et nii AÕS § 89 kui VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldus on, et hageja on tõendanud, et kostjad plaanivad tulevikus Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi rikkuda ja kahju tekitada. Kohus leiab, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud, et kostjatel on tulevikku suunatud plaan Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi rikkuda. Nähtuvalt asjas esitatud dokumentidest on pärast käesoleva kohtumenetluse algust olnud ligipääs kostjale I kuuluvale korteriomandile tagatud. Nimelt nähtub kohtule esitatud ülevaatuse protokollist (tlk 42), et hageja esindaja oli lubatud kostjale I kuuluvasse korteriomandisse ning hageja esindaja ja kostja II leppisid kokku remonditööde teostamise ajas. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et remonditööde teostamiseks oli hilisemalt juurdepääs kostja I korterisse tagatud ja kanalisatsioonitoru on nüüdseks remonditud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjad on kinnitanud, et tulevikus esineb takistusi kostjale I kuuluva korteriomandi kaudu kaasomandi esemele juurdepääsemiseks. Kohtu hinnangul kõnealuseid väiteid kostjate menetlusdokumentidest ei ilmne. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et asjas ei ole esitatud tõendeid, millest lähtuvalt kohtul oleks alus eeldada, et kostjad plaanivad tulevikus Xxxx Tallinn kaasomanike õigusi rikkuda või kahju tekitada, mistõttu tuleb hageja nõue vastavas osas rahuldamata jätta.
15. Tulenevalt

§-st 132 on hagihind 10 500 eurot. 27. Kohus on antud asjas 08.05.2017 määrusega rahuldanud hagi tagamise taotluse ja hagi tagamise korras kohustanud kostjaid ja teisi korteriomandit asukohaga Xxxx valdavaid isikuid võimaldama Korteriühistu Xxxx juhatuse liikmetele, remonditöid teostavatele isikutele, kohtutäiturile ja tema abile juurdepääs korteriomandile asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) eesmärgiga tuvastada hoone kanalisatsioonipüstaku lekke tekkimise koht ning lubada kõrvaldada leke kuni lekke kõrvaldamise tööde teostamise lõpetamiseni.

§ 386

lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus märgib, et antud asjas puudub vaidlus, et juurdepääs korteriomandile 6 asukohaga Xxxx tagati käesoleva menetluse käigus, kanalisatsioonipüstaku lekke tekkimise koht tuvastati ning lekke tekkimise põhjus kõrvaldati. Hageja on vastava küsimuse osas nõudest loobunud ning kohus on nõude osas menetluse lõpetanud. Seega tuleb

§ 386lg 4 alusel tühistada 08.05.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Menetluskulud 28.

§ 1

xxxx lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 168

lg-st 5 tulenevalt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 29. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud osaliselt üksnes ühe nõude ja kostja I osas, mis tähendab, et menetluskulud peaksid jääma suuremas osas hageja kanda. Samas on hageja ühest nõudest loobunud seoses sellega, et kõnealune nõue on kohtumenetluse kestel täidetud, mis tähendab, et vastava nõudega seotud kulud peaksid jääma kostjate kanda. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kristi Rickberg (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7