3-17-2809/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Haldusasjas number 3-17-2809 Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu Kohtuasi Aivi Jungholzi ja Aare Jungholzi kaebus Mustvee valla tegevuse peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada Aivi Jungholzi ja Aare Jungholzi kaebused.
3. Jätta Aivi Jungholzi ja Aare Jungholzi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
4. Jätta Aivi Jungholzi ja Aare Jungholzi riigi õigusabi taotlused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkt 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
5. Aivi Jungholz ja Aare Jungholz esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse, milles esitasid järgmised nõuded: 1) tühistada Mustvee Vallavolikogu
6. novembri
7. a otsus nr 3, millega kehtestati Mustvee linnas Tähe 4a kinnistu detailplaneering; 2) tunnistada õigusvastaseks kõik toimingud, mida Mustvee Linnavalitsus on Tähe 4 elamu ja seda ümbritseva maaga teinud; 3) kohustada Mustvee valda lahendama Tähe 4 elamu ja selle juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamise küsimus. Kaebajad väidavad, et detailplaneeringu kehtestamine on õigusvastane, kuna detailplaneeringuga hõlmatud maa kuulub tervikuna Tähe 4 maa koosseisu. Selle maa ostueesõigusega erastamist on aastaid kaebajate vanemad, kes on Tähe 4 elanikud, taotlenud. Kohaliku omavalitsuse süül on taotlus aastaid lahendamata. Ühtlasi esitasid kaebajad taotluse, et kohus peataks koheselt kõik toimingud Tähe 4a kinnistul ja kinnistuga. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus mõistab kaebajate tahet selliselt, et nad taotlevad sisuliselt kehtestatud detailplaneeringu tühistamist, maaga seotud tegevuste õigusvastasuse tuvastamist ning kohaliku omavalitsuse kohustamist viima läbi elamu ja maa ostueesõigusega erastamise ettevalmistavad toimingud. Kaebajad pöördusid kohtusse eeskätt põhjusel, et nende hinnangul on detailplaneeringuga hõlmatud maa ostueesõigusega erastamise küsimus endiselt lahendamata. Seega on kaebus võrsunud elamu ja maa erastamata jätmise küsimusest.
9. Halduskohtu hinnangul tuleb kohustamis- ja õigusvastasuse tuvastamise nõue tagastada. 3.
10. Kohus märgib, et kaebajad on korra esitanud halduskohtule samad nõuded samadel asjaoludel, mille halduskohus tagastas (Tartu Halduskohtu
11. jaanuari
12. a määrus asjas nr 3-16-123, p 6). 3.
13. Mustvee Linnavolikogu
14. veebruari
15. a otsusega nr 7 keelduti vaidlusaluse elamu ja maa erastamisest A. Jungoltsile (kaebajate üleneja sugulane). Otsuse nr 7 näol on tegemist kehtiva haldusaktiga, mille sisulist õiguspärasust on kohus kontrollinud haldusasjas nr 3-09-
16. Halduskohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et võrreldes varasema ajaga oleks asjaolud muutunud, s.t endiselt puuduvad andmed selle kohta, et kaebajad või nende sugulased oleksid erastamisavalduse esitamise hetkel olnud vaidlusaluse elamu omanikud. Ühtlasi puuduvad andmed ka selle kohta, et kaebajad oleksid pärast Tartu Halduskohtu
17. jaanuari
18. a määrust esitanud vallale taotluse maa erastamiseks. 3.
19. Kohus ei pea otstarbekaks jätta tuvastamisnõuet selle üldsõnalisuse tõttu käiguta ning selgitada välja kohaliku omavalitsuse konkreetsed tegevused, mida kaebajad sooviksid erastamismenetluse läbiviimisel eraldi vaidlustada. Kohtu hinnangul teenib tuvastusnõue praegusel kujul kohustamisnõuet. 3.
20. Kuna praeguses menetlusetapis on üheselt selge, et esitatud nõudeid ei ole võimalik rahuldada ning seetõttu ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada, tagastab kohus tuvastamisja kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
21. Kaebajad vaidlustavad detailplaneeringu kehtestamise otsust põhjusel, et see rikub nende õigusi vaidlusalusele maale. Praeguses menetlusetapis on ilmne, et vaidlusaluse detailplaneeringu tühistamine üksnes selle väite alusel on ilmselgelt perspektiivitu (vt käesolev määrus, p 3). Seetõttu tagastab kohus tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna seda nõuet ei ole võimalik rahuldada ning seetõttu ei saavuta kaebajad oma eesmärki.
22. Kaebajate tahet võib mõista selliselt, et nad taotlevad ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus jätab selle nõude läbi vaatamata, kuna see on puudustega (HKMS § 55 lg 2). Kohus ei pea vajalikuks välja selgitada, millist konkreetset esialgse õiguskaitse meedet kaebajad taotlevad, kuna kaebus tagastati põhjusel, et see on ilmselgelt perspektiivitu.
23. Kohus jätab kaebajate taotlused määrata neile riigi kulul advokaat rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel. Kohtule on ilmne, et kaebajatel ei ole õigust, mida saaks kohtus maksma panna (vt käesolev määrus p-d 3 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 2