Obsah (5)

§ 179§ 180§ 318§ 245§ 313

1-18-2668 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.aprillil 2018 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-2668 (18230100380) Kohtunik Liina

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot riigituludesse. Kohustada Marina Makarovit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Marina Makarov, kriminaalasi 118-2668, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee).

§ 180lg 3 alusel kaitsja sõidukulu summas 124.56 eurot jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus Marina Makarovit süüdistatakse selles, et tema andis 07.03.2018 ajavahemikul kell 17:22 kuni 17:41 Tallinnas P. Pinna 4 asuvas Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonnas kriminaalasjas nr 18231500398 kannatanuna ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et 04.03.2018 kella 16:30 paiku Maardus Ringi 9 maja ees tulid tema juurde kolm u 14-aastast, vene keelt rääkivat noormeest, kellest sinise sulejopega noormees hakkas haarama Marina Makarov`il käes olevat mobiiltelefoni Samsung Galaxy J
3. Marina Makarov hakkas vastu, hoidis telefonist kinni, misjärel tõmbas noormees teda järsult ettepoole ja ta kukkus põlvili, selle käigus kriimustas noormees tema vasakut kätt ning põlvedele tekkisid hematoomid. Noormehel õnnestus telefon enda kätte saada, misjärel põgenes ta koos kaaslastega. Kannatanuna ülekuulamisel oli Marina Makarovit hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest, mida Marina Makarov kinnitas oma allkirjaga. 13.03.2018 kannatanuna ülekuulamisel tunnistas Marina Makarov, et tegelikult keegi 04.03.2018 õhtul tänaval tema juurde ei tulnud, vägivalda ei kasutanud ja mobiiltelefoni ei röövinud, vaid ta kas kaotas telefoni ise või see varastati tema lahti olnud seljakotist 04.03.2018 õhtupoolikul. Seega pani Marina Makarov tahtlikult toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Marina Makarovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.03.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Marina Makarovi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot,

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 150 eurot riigituludesse.

§ 180lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsja sõidukulu summas 124.56 eurot.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab

§ 180

lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik