← Eesti

2-17-115280/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-115280 Tsiviilasi OÜ AF Võlamenetlus hagi XX (X) vastu võlgnevuse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.11.2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Taotluse esitaja ja taotluse liik XX taotlus tähtaja ennistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871), lepinguline esindaja Gerda Kabrits Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. XX taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.
  2. Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
  3. Tähtaja ennistamise taotluse menetlemisega seotud kulud jäävad taotluse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  4. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja taotlus
  5. 24.11.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 440.77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 77.90 eurot ja seadusjärgse viivise alates 01.09.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude suuruse. Kohus jättis hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 30 euro osas. Menetluskuludest 95% jäi kostja ja 5% hageja kanda ning kohus mõistis kostjalt hagejale välja riigilõivust 119.75 eurot ja lepingulise esindaja tasust 299.25 eurot, kokku menetluskulu 418 eurot koos seadusjärgse viivisega.
  6. 22.12.2017 esitas kostja ringkonnakohtule kaebuse teatena pealkirjastatud menetlusdokumendi, mille ringkonnakohus tagastas kostjale 11.01.2018, leides, et kehtiv seadus ei näe ette kaebuse teate esitamist. Samuti selgitas ringkonnakohus kostjale võimalust esitada apellatsioonkaebus ning taotleda selle esitamise tähtaja ennistamist.
  7. 20.03.2018 esitas kostja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt jäi kaebus õigeaegselt esitamata, kuna kostja viibib kinnipidamisasutuses ja seal ning sealt väljapoole on asjaajamine raskendatud. Kostja soovib tähtaja ennistamist, kuna tal on seoses käesoleva menetlusega uusi tõendeid. Määruse põhjendused
  8. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud taotlusega ja muude tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotluses esitatud väited ei anna alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
  9. TsMS § 67 lõike 1 kohaselt ennistab kohus menetlustähtaja menetlusosalise taotluse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama sätte lõike 2 alusel võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
  10. Asja materjalidest nähtuvalt on Harju Maakohtu 24.11.2017 otsuse saanud kostja kätte isiklikult 27.11.2017 (kättesaamiskinnitus t lk 112). Otsuses on märgitud edasikaebamise kord. Apellatsioonkaebus koos tähtaja ennistamise taotlusega on esitatud 20.03.2018, seega selgelt TsMS § 632 lõikes 1 sätestatud 30-päevast tähtaega rikkudes. Taotlusest nähtuvalt põhjendab kostja kaebuse hilinenult esitamist kinnipidamisasutuses viibimisega, kus asjaajamine on raskendatud. Riigikohtu seisukoha järgi eeldab mõjuv põhjus TsMS § 67 lõike 1 tähenduses, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt nt lahend nr 3-2-1-4011, punkt 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi kinnipidamisasutuses viibimise fakt selliseks põhjuseks. Tegu peab olema mingi takistava asjaoluga (takistusega), mille tõttu tähtaega õigeaegselt järgida ei saanud, st takistuse ja tähtaja järgimise võimatuse vahel peab olema põhjuslik seos. TsMS § 68 lõike 1 teise lause järgi tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Üldsõnaline põhjendus, et kinnipidamisasutuses on asjaajamine raskendatud, ei ole kohtu hinnangul piisav mõjuva põhjuse põhistamiseks. Taotlusest ei nähtu, kuidas konkreetselt takistas asjaolu, et vanglas on asjaajamise raskendatud, kostjal õigeaegselt kaebust esitada. Kostja ei ole esile toonud ning asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks nt koostanud kaebuse ja andnud vanglaametnikele üle sellise ajavaruga, et mõistlikult eeldades oleks kaebus pidanud õigeaegselt kohtusse jõudma ning kaebuse hilinemise sai põhjustada üksnes vanglaametnike viivitamine (millisel juhul võiks olla tegemist asjaoluga, mis ei ole kaebaja mõjusfääris ehk mõjuva põhjusega). Praegusel juhul on otsuse kättesaamise ja kaebuse esitamise vahel ca 4kuuline ajavahemik, mistõttu ei saa eeltoodud olukord kõne alla tulla. Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses põhistatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis annaks aluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
  11. Kuivõrd kohus jättis eelnevalt tähtaja ennistamata, on apellatsioonkaebus esitatud hilinenult ning selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS 637 lõike 1 punkti 2 alusel keelduda.
  12. Taotluse menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 169 lõike 2 alusel taotluse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.