järgi karistatud vangistusega 10 kuud, mida
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati Harju Maakohtu 12.08.2015.a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o vangistuse 1 kuu ja 7 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 11 kuud ja 7 päeva.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 11.09.2016. Lisakaristusena võeti
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 14.03.2017 määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga 6 kuud, kohustusega järgida
Kehtivad väärteokaristused puuduvad. RESOLUTSIOON
järgi Süüdi tunnistada Paavo Ojaaru
järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Paavo Ojaaru ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel määrata Paavo Ojaaru katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 30.11.2017.a, s.o 1 päev karistusaja hulka. Paavo Ojaaru suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Paavo Ojaarult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse. Kohustada Paavo Ojaarut tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 72,50 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Paavo Ojaaru, kriminaalasi 1-182784, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus Paavo Ojaaru süüdistatakse selles, et tema, olles 13.09.2016 Harju Maakohtu otsusega (jõustunud 29.09.2016) karistatud
järgi lisakaristusega
lg 1 p 1 järgi, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks alates mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest (Viru Maakohtu 14.03.2017 määruse alusel vabastati tingimisi enne tähtaega alates määruse jõustumisest, s.o 30.03.2017) ning mis pöörati täitmisele 31.03.2017, juhtis tahtlikult uuesti 30.11.2017 kella 06:07 ajal Tallinnas Vabaduse pst 205A juures mootorsõidukit Saab 9-3 registreerimismärgiga xxxx, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt lisakaristusena ära võetud. Paavo Ojaaru hoidis teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest ning pani toime
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Paavo Ojaaru, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 29.03.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Paavo Ojaaru süüdi tunnistamist ja karistamist
329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud.
lg 1 alusel lugeda 1 päev kahtlustatavana kinnipidamist karistusaja hulka, seega ärakandmata on vangistus 4 kuud ja 29 päeva.
lg 1 ja 3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.