← Eesti

2-17-4599/40

Obsah (9)§ 209§ 429§ 386§ 432§ 173§ 168§ 150§ 179§ 195

2-17-4599 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtujurist Olga Dmitrijeva Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2018, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-17-4599 Kohtuasi AXXX LX

) § 209 lg 1 järgi füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda füüsilisest isikust poole surma korral selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Kohtule 14.03.2018 esitatud avalduses teatas PXXX LXXX, et temale hageja pärijana läksid kõik hageja õigused ja kohustused seoses käesoleva menetlusega. Seega on PXXX LXXX avaldanud, et tema on menetluse jätkamiseks õigustatud isik. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 209

lg 1 tuleb lugeda PXXX LXXX menetlusse astunuks hagejana.

428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostja on nõus menetluse lõpetamisega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 03.05.2017 määrusega rahuldati AXXX LXXXi hagi tagamise avalduse ning hagi tagamiseks kanti PXXX LXXXi omandina kinnistusraamatus registreeritud kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX, asukohaga xxx, neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kantud kohtulik hüpoteek summas 17500 eurot AXXX LXXXi kasuks. Kooskõlas

§ 386lg 4 tühistab kohus määrusega hagi tagamise, kui asjas menetlus lõpetatakse.

Et kohus lõpetab tsiviilasja menetluse, tuleb määruse jõustumisel tühistada hagi tagamine. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168lg 2 ja 4 alusel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. 3

(4)2-17-4599 Kostja 1 ei esita hagejale menetluskulude hüvitamise nõuet. Seega ei tee kohus menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus tuvastas, et 10.04.2017 määrusega anti hagejale AXXX LXXXile menetlusabi hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 650 eurot tasumisel. Hageja vabastati hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 350 eurot tasumisest. Riigilõivu summas 300 eurot tasumine määrati hagejale kolme osamaksena. Kokku oli hageja tasunud menetluses riigilõivu 350 eurot, sellest 300 eurot menetlusabi korras ning 50 eurot hagi tagamise avalduse esitamisel.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobunud, seega tuleb tema avaldus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Kokku tasumisele kuulunuks riigilõivuks on selles menetluses 700 eurot (650 eurot haginõudelt ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt). Sellest pool on 350 eurot, mis

§ 150

lg 2 p 2 alusel tuleks hagejale tagastada.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hageja oli menetlusabi korras vabastatud riigilõivu summas 350 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda, seega on riigil nõue hageja vastu menetlusabi kulu 350 eurot hüvitamiseks. Kohus leiab, et tuleb tasaarvestada Eesti Vabariigi nõue kostja vastu menetlusabi kulu 350 eurot hüvitamiseks hageja nõudega poole menetluses tasutud riigilõivu 350 euro tagastamiseks. Seega puudub asjas tagastamisele või hüvitamisele kuuluv riigilõiv. Selgitus hagi tagamise tagatise kohta Käesolevas menetluses oli hageja hagi tagamise taotluse esitamisel tasunud tagatise 875 eurot.

§ 195

lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus taotleda tagatise tagastamist, esitades kohtule vastava avalduse, milles märkida pangarekvisiidid raha tagastamiseks (konto number, konto omaniku nimi). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.