), mis jõustus 01.05.2015 ehk pärast vaidlusaluse süüteomenetluse lõppemist. Enne
jõustumist olid kahju hüvitamise alused ja menetluskord reguleeritud kas riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses (AVVKHS), riigivastutuse põhiseaduse §-s 25 või regulatsioon puudus üldse. seaduses, Eesti Vabariigi 5.
lg 3 kohaselt kui
näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida AVVKHS-iga ei ole ette nähtud, kohaldatakse sama seadust tagasiulatuvalt. Käesoleval juhul näeb kahju hüvitamise ette
lg 1 ja § 11 lg 2, mistõttu kohaldatakse seadust tagasiulatuvalt.
lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.
lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. 6.
lg 5 sätestab, millal lahendab halduskohus kahju hüvitamise kaebuse
-is sätestatud alustel ning käesoleval juhul sellist alust ei ilmne.
lg 4 kohaselt tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada HKMS-is hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul
-i jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse sama seaduse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.