← Eesti

2-15-5027/137

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-5027 Otsuse kuupäev Tartu, 25. aprill 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Koh

§ 13

lg-le 3 tuginemine ei eelda läbirääkimisi poolte vahel, vaid seda, et lepingupoolel tekiks põhjendatud usaldus muus kui lepingus kokkulepitud vormis tehtud lepingumuutuse kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Hageja ja OÜ Sadala Piim esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi I ja jättis rahuldamata kostja I hagis III esitatud nõuded, paludes teha asjas uus otsus ja jätta jõusse maakohtu otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt tuvastas ringkonnakohus ekslikult hagi III osas, et piima müügilepingut muudeti alates
  2. maist 2014, kohaldas vääralt VÕS § 13 lg-t 3, jättis hindamata sätte kohaldamise eeldused ja rikkus põhjendamiskohustust, sest muutis maakohtu seisukohta, kuid muutmist ei põhjendanud. Ringkonnakohus ei toonud ekslikult välja, milles väljendus poolte kokkulepe piimahinna alandamiseks ja EU 28 mudeli kõrvale jätmiseks, vaid lähtus suuresti sellest, et esitati ja tasuti madalama hinnaga arveid. Ringkonnakohus ei tuvastanud vääralt uue kokkuleppe sisu ja tingimusi ning oleks pidanud vähemalt tuvastama, milles konkreetselt seisnes lepingu muudatus. Kohtu järeldused on vastuolulised. Üldiselt tuleb lepingut muuta kokkulepitud vormis, mistõttu on VÕS § 13 lg 3 kohaldamine erandlik ja selle kohaldamisel on määrav lepingupoole subjektiive võime aru saada teise poole käitumisest. OÜ-d Sadala Piim teavitati madalamast hinnast, kuid ei tehtud ettepanekut lepingut muuta. Kostja I ei tõendanud VÕS § 13 lg 3 kohaldumise eeldusi. Ringkonnakohus hindas vääralt tõendeid, jättes arvestamata, miks OÜ Sadala Piim nõustus ajutiselt sellega, et kostja I tasub madalamat piima hinda. Kostja I
  3. mail 2014 koostööpartneritele saadetud kiri (I kd, tl 56–57) on oluline just seetõttu, et kostja I kinnitas enda koostööpartneritele, et ta peab täitma OÜ-ga Sadala Piim sõlmitud lepingut, lähtudes EU28 hinnamudelist. Kirjast nähtub, et kostja I pidi esitama ajutiselt madalama hinna järgi teatisi, kuid hinnavahe pidi hüvitatama kolme või nelja kuu jooksul. Samuti hindas ringkonnakohus vääralt
  4. juunil 2014 saadetud kirja (I kd, tl 58), sest jättis kirjast välja lõigu, kus kostja I ütles, et ajutiselt tehakse hinnakokkuleppeid kuude kaupa, lähtudes Valio Eesti turul pakutavast hinnast, kuid hinnale püütakse aasta kokkuvõttes lisa pakkuda, ning kinnitati, et aprillini lähtuti EU28 hinnamudelist ning väljendati lootust, et seda 5

(9)2-15-5027 suudetakse teha ka edaspidi. See tekitas OÜ-s Sadala Piim kindlustunde, et hinna vähendamine on ajutine ning seetõttu ei pidanud OÜ Sadala Piim piima hinna vähendamisele vastu vaidlema.
  1. Kostjad esitasid vastuse kassatsioonkaebusele ja vastukassatsioonkaebuse, milles paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, rahuldada vastukassatsioonkaebus ja tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus jättis hagi II rahuldamata, ning osas, milles menetluskulud jäeti kostjate kanda. Menetluskulud kassatsiooniastmes paluvad kostjad jätta hageja ja OÜ Sadala Piim kanda. Vastuses kassatsioonkaebusele leiavad kostjad, et pooled muutsid kokkuleppel piimahinna arvestamise aluseid
  2. maist 2014 sellega, et kostja I esitas mitte EU28 hinnamudelist lähtuva, vaid Eesti turutingimustele vastava piimahinna kohta teatise ning OÜ Sadala Piim aktsepteeris hinnamuutust sellega, et väljastas arve, lähtudes kostja I teatisest, mitte EU28 hinnamudelist. Kostja I teatise alusel piima hinna määramine oli pooltevaheline pikaajaline praktika. Pooled ei sõlminud kokkulepet EU28 hinnamudeli säilitamiseks ega piima hinna ajutiselt vähendamiseks, seda ei saa järeldada ka asjaolust, et kostja I edastas enda koostööpartneritele saadetud kirja OÜ-le Sadala Piim. Isegi kui ringkonnakohus ei oleks saanud tuvastada suulise kokkuleppe alusel hinna muutumist, muutus piimahinna arvestamine poolte järjepideva käitumisega loodud praktika alusel, kus piimahinna arvestamise aluseks olid kostja I esitatud teatised. Vastukassatsioonkaebuses leiavad kostjad, et kuna kumbki pool ei teatanud hiljemalt
  3. detsembriks 2014 soovist leping lõpetada ning pooled jätkasid lepingu täitmist ka
  4. detsembril 2014, pikenes piima müügileping lepingu p 6.2 kohaselt veel aastaks ning OÜ Sadala Piim rikkus lepingut, kui lõpetas
  5. veebruaril 2015 piimatarned. Seetõttu tekkis kostjal I õigus nõuda 347 638 euro 10 sendi suurust leppetrahvi. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et piima müügileping lõppes kokkuleppel ülesütlemisteates märgitud kuupäeval vaatamata sellele, et pooltel ei olnud ülesütlemise eelduste täitmisest sarnast arusaama. Kuna piima hinda vähendati poolte kokkuleppel ja OÜ Sadala Piim võttis täitmisena pakutu vastu, saab eeldada, et täitmine oli kohane VÕS § 76 lg 4 mõttes. Kuna kostja I lepingut ei rikkunud, ei olnud OÜ-l Sadala Piim alust ka lepingut üles öelda ja seetõttu tuleks leppetrahvinõue rahuldada. Hageja ja OÜ Sadala Piim vaidlevad vastukassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi TsMS § 691 p 2 kohaselt uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse p-d 10 ja 11 on jõustunud, sest neis tehtud menetluslikke otsustusi ei ole pooled vaidlustanud.
  7. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas ja kui, siis millisel viisil muudeti piima müügilepingut alates maist 2014, millest oleneb, kas kostja I on tasunud OÜ-le Sadala Piim kogu
  8. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu kohaselt võlgnetava summa. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ja millal piima müügileping üles öeldi. Esmalt analüüsib kolleegium piima müügilepingu muutmist (I) ja seejärel piima müügilepingu ülesütlemist (II). I 6
(9)2-15-5027 11. Piima müügilepingu muutmine alates maist 2014 eeldab poolte sellekohase tahte tuvastamist. Kohtud on tuvastanud, et lepingus oli kokku lepitud, et lepingut muudetakse kirjalikult, ning pooled ei vaidle, et lepingut kirjalikult ei muudetud. Maakohus leidis, et kuna kostja I ei teatanud OÜ-le Sadala Piim selgelt ja ühemõtteliselt senise lepingu muutmisest, ei olnud pooltel lepingu muutmise kokkulepet ka vorminõuet kõrvale jättes. Kuna kostja I tegi ettepaneku rakendada ajutiselt alandatud hinda ja kompenseerida hinnavahe aasta lõpuks, ei saanud ka kostjal I tekkida VÕS § 13 lg 3 mõttes usaldust, et OÜ Sadala Piim oli lepingu muutmisega nõus. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus ekslikult tähelepanuta,

§ 13

lg 3 kohane lepingu muutmine ei eelda pooltevahelisi läbirääkimisi, vaid seda, et lepingupoolel tekiks põhjendatud usaldus muus kui lepingus kokku lepitud vormis tehtud muutmise kohta. Ringkonnakohus leidis, et kostjad tõendasid, et pooled muutsid piima müügihinda lepingu kestuse jooksul, ning kostja I võis tugineda muul viisil kui kokkulepitud vormis lepingu muutmisele. Ringkonnakohus leidis, et OÜ Sadala Piim ei tõendanud, et kostja I ettepaneku sisu oli muuta lepingut selliselt, et ajutiselt vähem tasutu hüvitatakse aasta lõpuks, ning tõi välja, et OÜ Sadala Piim ei esitanud enne 11. detsembrit 2014 ühtegi pretensiooni kostja I vastu, tuginedes sellele, et kostja I on jätnud piima eest tasumata. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 12. Kolleegium selgitab,

§ 13

lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Pooled ei ole esile toonud, et lepingust või seadusest oleks tulenenud võimalus lepingut muuta muul alusel kui poolte kokkuleppel. Kolleegium leiab, et kui kostjal I ei olnud õigust lepingut ühepoolselt muuta, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas lepingut muudeti poolte kokkuleppel, ning välja tuua, milline oli kokkuleppe tagajärjel muudetud lepingu sisu. Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Kolleegium selgitab, et tahteavaldusele seatud nõudeid reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille § 68 lg 3 kohaselt saab tahteavalduse väljendada ka teoga. Seejuures tuleb eristada lepingu muutmise aluseid ja lepingu muutmise vorminõudeid. Kolleegium selgitab,

§ 13

lg 3 näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel.

  1. Ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust, leides, et pooled muutsid kokkuleppel piima müügilepingut maist 2014 ja leppisid kokku vähendatud hinna tasumises kuni lepingu lõppemiseni. Ringkonnakohus rikkus põhjendamiskohustust ja jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, kui jättis tuvastamata, milles väljendus kostja I selgelt väljendatud tahteavaldus lepingu muutmiseks ja milline oli tahteavalduse sisu. Tuvastamata, kas kostja I tegi tahteavalduse, ja tõlgendamata võimaliku tahteavalduse sisu, ei saa anda hinnangut sellele, kas teine pool oli lepingu muutmisega nõus.
  2. Kolleegium leiab, et lepingu muutmise ettepaneku saab teha kaudse tahteavaldusega. Teine pool saab väljendada lepingu muutmiseks nõustumust samuti kaudse tahteavaldusega. Sealjuures saab VÕS § 20 lg 3 kohaselt nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise. Seega võib 7

(9)2-15-5027 lepingut olla muudetud olukorras, mil üks lepingupooltest on teinud majandus- ja kutsetegevuses teisele lepingupoolele ettepaneku lepingut muuta, kuid teine pool vaikib, lepingu muutmisele pikema aja jooksul vastuväiteid ei esita ning võlgnevust ei kajasta. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et lepingu muutmisele antud nõustumuse saaks tuvastada hindamata, milles seisnes lepingu muutmise kas või kaudne tahteavaldus ja milline oli selle tahteavalduse sisu.
  1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jagas vääralt tõendamiskoormise. Tuvastanud, et kostja alates maist 2014 kokkulepitud hinda ei tasunud, leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja I peab tõendama, et tal ei olnud hageja vastu kohustust. Ringkonnakohus pani aga ekslikult hagejale kohustuse tõendada, et kostja I tegi ettepaneku muuta ostuhinda nii, et lepingus kokkulepitud ja iga kuu makstava hinna vahe tuleb hüvitada aasta lõpus. Kolleegium leiab, et kuna kostja I tugines sellele, et lepingut muudeti, peab tema tõendama nii selle, et lepingu muutmiseks olid pooled teinud tahteavaldused, kui ka selle, et poolte tahteavalduste sisu oli vähendada piima hinda lepingu lõppemiseni, mitte ajutiselt kohustusega kompenseerida hiljem hinnavahe.
  2. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama, kas pooled muutsid VÕS § 13 lg-le 1 vastavalt
  3. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus piima müügihinda ehk kas poolte vahel oli lepingu muutmiseks kokkulepe või tulenes seadusest või lepingust õigus lepingut ühepoolselt muuta. Selleks, et tuvastada, et piima hinda muudeti kokkuleppel, peab ringkonnakohus, lähtudes eelviidatud tõendamiskoormise jaotusest, tuvastama, milles seisnes kostja I tahteavaldus lepingu muutmiseks, milline oli selle tahteavalduse sisu, sh kas piima hinda vähendati ajutiselt hilisema hüvitamiskohustuseta või lepingu lõppemiseni, ning kas täidetud olid eeldused, et lepingut muus kui kokkulepitud vormis muuta, ning kas teine lepingupool andis kostja I tahteavalduse sisuga vastavuses oleva nõustumuse. II
  4. Kostjad esitasid OÜ Sadala Piim vastu leppetrahvinõude, tuues välja, et OÜ Sadala Piim lõpetas veebruaris 2015 alusetult piimatarned ja seetõttu on kostjatel õigus nõuda leppetrahvi, lähtudes detsembris 2014 ja jaanuaris 2015 teatatud piimahinnast. Selleks, et tuvastada, kas ja millistel tingimustel võis OÜ Sadala Piim müügilepingu üles öelda, tuleb hinnata, kas kostja I rikkus lepingut. Kostja I lepingurikkumisele hinnangu andmine sõltub sellest, kas tuvastatakse, et alates maist 2014 lepingut muudeti. Seega sõltuvad kostja I leppetrahvi ja viivisenõue hagi I lahendamise tulemusest. Eeltoodu tõttu ei saa jõusse jätta ringkonnakohtu lahendit, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, millega maakohus jättis leppetrahvinõude rahuldamata.
  5. Kolleegium märgib, et maakohus lähtus lahendi tegemisel eeldusest, et kostja I rikkus lepingut, kui jättis OÜ-le Sadala Piim hüvitamata vähem tasutud ja lepingus kokku lepitud hinnavahe, leides, et pooled ei muutnud kokkuleppel piima müügilepingut. Ringkonnakohus leidis aga, et pooled muutsid piima hinda, ning järeldas, et kostja I ei rikkunud lepingut, kui ei tasunud alates maist 2014 lepingujärgset piima hinda, vaid lähtus Eesti turutingimustele vastavast hinnast. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus andma hinnangu pooltevahelisele lepingu ülesütlemisele ja kostja I leppetrahvi- ja viivisenõudele, võttes arvesse, kas pooled muutsid piima müügilepingut, misjuhul ei rikkunud kostja I lepingut, kui jättis piimahinna vahe hüvitamata, või 8
(9)2-15-5027 pooled lepingut ei muutnud, misjuhul rikkus kostja I piimahinna vahe hüvitamata jätmisega pooltevahelist piima müügilepingut.
  1. Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse selles osas ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline suurus TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 järgi ringkonnakohtu otsustada.
  2. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Vastukassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 alusel tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Tambet Tampuu Henn Jõks Jaak Luik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.