lg 1 järgi käskmenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Süüdistatav Sergei Gortšakov Kaitsja isikukood 35909183725; elukoht xxx; emakeel vene keel; keskeriharidus; määratlemata kodakondsus, töökoht xxx eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole Vladimir Rogulski RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 251 lg 1, 253 p 1, 254, 2564 lg-st 4 ja 2565 lg 1 p-st 2, lg-st 2 maakohus otsustas: Tunnistada Sergei Gortšakov süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 (ühesaja kahekümne) päevamäära ulatuses (kohaldades miinimumpäevamääras 10,00 eurot), s.o 1 200 (üks tuhat kakssada) eurot.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Sergei Gortšakov kohustub tasuma rahalise karistuse summas 1 200 eurot kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena, mille suuruseks on 100 (ükssada) eurot. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400001951 ning selgitus „Sergei Gortšakov, 1-18-2274, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei 1-18-2274 ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud ega ajatatud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel võtta
lg 1 p 1 alusel Sergei Gortšakovilt 5 (viieks) kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub Sergei Gortšakov 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista Sergei Gortšakovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot sundraha vastavalt KrMS § 2565 lg-le 2 ning 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 71 senti muu menetluskulu katteks. Need summad tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700018398 ning selgitus „Sergei Gortšakov, 118-2274, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, otsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sergei Gortšakovit süüdistatakse selles, et ta juhtis 18.02.2018 kella 18.25 paiku Narvas Vahtra tn 2a asuva maja juures mootorsõidukit Honda CR-V, riikliku reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis (vastavalt kohtuekspertiisile nr 235T tuvastati tema veres alkoholisisaldus 2,32+/-0,06 mg/g etanooli, s.o vähemalt 2,26 mg/g), mistõttu ta ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ning riivas eelnevalt Narvas Albert-August Tiimanni tn 7 asuva maja juurde pargitud sõiduautot Mitsubishi ASX, riikliku reg.märgiga xxx. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani Sergei Gortšakov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona
2. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin taotleb 16.03.2018 koostatud 1-18-2274 süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluses kiirmenetluse sätete järgi, tehes ettepaneku tunnistada S. Gortšakov süüdi
lg 1 järgi ja karistada teda
alusel rahalise karistusega 120 päevamäära ulatuses, s.o rahatrahviga summas 1 200 eurot. Samuti taotleb prokurör
Gortšakovilt mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmist 5 kuuks. Rahalise karistuse hüvitamiskohustuse palub prokurör määrata 1 aastaks võrdsete osadena selliselt, et igakuine makse on 100 eurot. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiskohustuse kogusummas 472,71 eurot palub prokurör määrata maksmiseks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus nõustub muuhulgas ka sellega, et prokurör on kajastanud süüdistuses joobeseisundiga seoses järgmisi asjaolusid: „mistõttu ta ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ning riivas eelnevalt Narvas Albert-August Tiimanni tn 7 asuva maja juurde pargitud sõiduautot Mitsubishi ASX, riikliku reg.märgiga xxx.“ Kuigi teise sõiduki riivamine joobeseisundis juhtides ei ole
lg 1 koosseisu täitmise seisukohalt oluline ja käesoleva kriminaaltoimiku alusel ei saaks S. Gortšakovile omistada mingisuguse konkreetse kahju tekitamist teise sõiduki omanikule, on riivamise mainimine süüdistuses asjakohane. See on vajalik, et välistada selgelt S. Gortšakovi hilisem võimalik süüdimõistmine ja karistamine LS § 223 järgi mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju tekitamises eraldi menetluses. Kui see peaks juhtuma, siis rikuks see Põhiseaduse § 23 lg-s 3 ja
Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis ja mootorsõidukijuhi poolt ettevaatamatusest varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine (LS § 223) ei ole alati käsitatavad ühe süüteona, kuigi kõigi nende süüteokoosseisude objektiivsed tunnused seisnevad muuhulgas liiklusnõuete rikkumises mootorsõiduki juhtimisel. Siiski on ka Riigikohus (RKKKo 16.04.2007 nr 3-1-1-120-06) leidnud, et juhul, kui mootorsõidukijuhi poolt ettevaatamatusest varalise kahju tekitamise objektiivseks tunnuseks on muude liiklusnõuete rikkumiste hulgas ka mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, kattuvad need süüteokoosseisud olulisel määral ja neid on võimalik käsitada ühe süüteona.
lg 3 sätestab: "Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis." S. Gortšakovi karistamine sama teo eest pärast käesoleva otsuse jõustumist peaks olema neil põhjustel ühemõtteliselt välistatud ning seetõttu on süüdistatava õiguste tagamise seisukohalt põhjendatud, et võimaliku väärteo tunnused on 1-18-2274 hõlmatud selgelt juba ka käesolevas otsuses, ennetamaks tema hilisemat karistamist väärteomenetluses sama teo eest. Kohus arvestab seejuures, et toimikust nähtuvalt lõpetati algselt liiklusõnnetusega seoses alustatud väärteomenetlus üksnes osaliselt, so joobes juhtimise kui kuriteo tunnuste osas. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole S. Gortšakovit ühegi väärteo eest (kehtivalt) karistatud. 6. Kuna kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta vastavalt KrMS § 253 p-le 1 ja §-le 254 kohtuotsuse. 7. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse toimepandud teo tehiolusid, süüdistatava isikut,
lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava asjaolu - puhtsüdamliku kahetsuse esinemist, raskendavate asjaolude puudumist, samuti riikliku süüdistaja ettepanekut karistuse osas. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek nii põhi- kui lisakaristuse karistusliigi ja -määra osas vastab süüdistatava süü suurusele ning võtab arvesse muid olulisi karistuse mõistmise aspekte. Seega on õiguslik alus riikliku süüdistaja karistusettepanekuga nõustumiseks. 8. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Praegusel juhul on väljamõistetavateks menetluskuludeks sundraha (vastavalt kiirmenetluse reeglitele vähendatud ulatuses), kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu (60 eurot) ning joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu (37 eurot 71 senti) ehk menetluskulu kogusummas 472,71 eurot. Arvestades menetluskulude suurust ja rahalise karistuse näol tekkivat konkureerivat rahalist kohustust, võimaldab kohus hüvitada süüdistataval menetluskulud ositi ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.