RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse
) § 29 lg 1 p 1 alusel, on olemas teistmise alus
§ 180p 5 mõttes.
3.2. Juhul, kui eeltoodud asjaolu ei ole Riigikohtu hinnangul teistmise alus
§ 180
p 5 mõttes, tuleb
§ 180
tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näe teistmise alusena ette väärteoasjas jõustunud kohtuotsusega kindlaks tehtud asjaolu, mis tooks teises väärteoasjas kaasa väärteomenetluse lõpetamise teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 4. Teistmisavalduse vastuses leiab Maksu- ja Tolliamet, et teistmisavaldus on põhjendamatu. Väärteoasjades jõustunud kohtulahendite vastuolulisus ei ole käsitatav olulise asjaoluna
§ 180
p 5 mõttes.
§ 87
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega asjaolu, et teises väärteoasjas tuvastas kohus, et R. Z-i ja L OÜ tegevus ei vastanud KarS § 372 lgtes 1 ja 3 toodud väärteokoosseisule, ei saa olla siduv R. Uimolaineni väärteoasja arutanud kohtule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I 5. Jõustunud kohtulahendiga väärteoasja menetluse uuendamine on võimalik vaid teistmismenetluses
§ 180p-des 1–5 ammendavalt sätestatud alustel.
Kaitsja tugineb teistmisavalduses
§ 180
ple 5, mille kohaselt on teistmise alus väärteoasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mida kohus teistetavas väärteoasjas kohtuotsust või kohtu määrust tehes ei olnud teadnud ja 2
(4)2 4-16-36744-16-3674 mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega võib tuua kaasa väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või süüdistatava olukorra kergendamise. 6. Hinnates praeguses asjas
§ 180
ps 5 sätestatud teistmise aluse olemasolu, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas pärast väärteoasjas isiku süüditunnistamist on teist väärteoasja arutava kohtu poolt sellesama väärteosündmuse mittetõendatuks lugemine käsitatav „väärteoasja õigeks lahendamiseks olulise muu asjaoluna, mis võib kaasa tuua süüdistatava olukorra kergendamise“
§ 180p 5 mõttes.
6.1.
§ 180pga 5 mutatis mutandis samasisuline teistmise alus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (Kr
MS) § 366 ps
- Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et KrMS § 366 ps 5 nimetatud teistmise alus „kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis võib kaasa tuua süüdimõistetu või kolmanda isiku olukorra kergendamise“ saab olla üksnes faktiline asjaolu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- märtsi
- a otsus asjas nr 312117, p 11 ja
- märtsi
- a otsus asjas nr 312112, p 9 koos edasiste viidetega). Lisaks on Riigikohtu üldkogu väljendanud seisukohta, et sellise faktilise asjaoluna KrMS § 366 p 5 mõttes ei ole muu hulgas käsitatav teist kohtuasja arutava kohtu poolt antav õiguslik hinnang, mille kohaselt ei ole sama süüteosündmuse aset leidmine piisavalt tõendatud (vt Riigikohtu üldkogu
- aprilli
- a otsus kriminaalasjas nr 312211, pd 39–46). 6.
- Pidades silmas, et VMTS § 180 ps 5 ja KrMS § 366 ps 5 sätestatud teistmise alused on analoogsed, on KrMS § 366 p 5 kontekstis väljendatud seisukohad asjakohased ka
§ 180p 5 sisustamisel.
Seega tuleb
§ 180
ps 5 kirjeldatud „muu olulise asjaoluna“ mõista vaid faktilisi asjaolusid, millena ei saa aga käsitada teist kohtuasja arutava kohtu antavat õiguslikku hinnangut, mille kohaselt ei ole süüteosündmus piisavalt tõendatud. Järelikult pärast ühes väärteoasjas isiku süüditunnistamist ei ole teist väärteoasja arutanud kohtu poolt sellesama väärteosündmuse tuvastamatuks lugemine käsitatav faktilise asjaoluna
§ 180p 5 mõttes.
Eeltoodud kaalutlustel ei ole kõnealune teistmise alus praeguses asjas kohaldatav. 7. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhtumil asjakohased ka teised
§s 180 sätestatud teistmise alused. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et
§ 180, mis sätestab ammendavalt väärteoasja teistmise alused, ei näe ette alust R.
Uimolaineni suhtes jõustunud kohtuotsusega lõppenud väärteoasja teistmiseks. II 8. Juhul, kui
§ 180
ei sätesta Riigikohtu hinnangul teistmisavalduse rahuldamiseks sobivat teistmise alust, taotleb teistmisavalduse esitaja
§ 180vastavas osas põhiseadusvastaseks tunnistamist.
- Põhiõiguse riive on põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui seda õigustab muu põhiõiguse või põhiseadusliku väärtuse kaitsmise vajadus ning riive on oma eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne abinõu (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- detsembri
- a määrus 51710/10, p 57). Seadusjõustunud kohtuotsuse õigusjõud on õiguskindluse ja õigusrahu tagajana oluline õigusriiklik väärtus, mille katkestamine ja kohtuasjas menetluse uuendamine saab olla üksnes erandlik (vt otsus asjas nr 312211, pd 55 ja 66). Kohtuotsuse õigusjõu katkestamine saab toimuda vaid teistmismenetluses. Kuigi teistmise alused on ammendavalt sätestatud
§s 180 ja KrMS §s 366, ei ole välistatud, et konkreetses asjas teistmise aluse 3
(4)3 4-16-36744-16-3674 puudumisega kaasneb isiku põhiõiguste riive määral, mis osutub õiguskindluse ja õigusrahu tagamise eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalseks ning seeläbi õigusriiklikult lubamatuks.
- Nii leidis Riigikohtu üldkogu lahendis asjas nr 312211, et kui isiku suhtes on kuriteosündmuses osalemise eest karistusena kohaldatud vangistust ja teise isiku kriminaalasjas ei loeta sama kuriteosündmust tõendatuks, kaalub süüdimõistetu põhiõiguste – ennekõike vabaduspõhiõiguse – riive õiguskindluse ja õigusrahu tagamise eesmärgi üles (vt otsus asjas nr 3-1-2-2-11, pd 68–74; vabaduspõhiõiguse olulisusele tuginevalt vt ka nt Riigikohtu üldkogu
- märtsi
- a otsus asjas nr 3131002, eeskätt pd 23–26). Sellest tulenevalt tunnistas Riigikohtu üldkogu KrMS § 366 (v.r) põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näinud ette vastavat teistmise alust (vt otsus asjas nr 3-1-2-2-11, p 74). Pärast üldkogu viidatud lahendit täiendas seadusandja KrMS §-s 366 sätestatud teistmisaluseid pga 9, lugedes teistmise aluseks ka üldmenetluses tehtud sellise kohtuotsuse jõustumise, millega tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas asjas on isik selles kuriteosündmuses osalemise eest süüdi mõistetud. Sidumata kriminaalmenetluse seadustikku lisatud teistmise alust kuriteosündmuses osalemise eest kohaldatud karistuse liigiga, nägi seadusandja võrreldes üldkogu lahendis väljendatuga ette avarama teistmise aluse. Väärteomenetluse seadustikku seadusandja sellist teistmise alust aga ei lisanud. Seega tuleb järgnevalt hinnata, kas väärteomenetluse seadustikus sellise teistmise aluse puudumisega kaasnev R. Uimolaineni põhiõiguste riive on õiguskindluse ja õigusrahu tagamise eesmärki silmas pidades proportsionaalne või mitte.
- Väärteomenetluses süüditunnistamisega ei kaasne üldjuhul nii kaalukat põhiõiguste riivet kui isiku süüditunnistamisel kriminaalmenetluses. Seetõttu ei ole iseenesest välistatud, et väärteomenetluses nähakse ette kriminaalmenetlusega võrreldes kitsamad teistmise alused. Nii ei ole kriminaalmenetluse seadustikus esineva teistmise aluse väärteomenetluse seadustikus sätestamata jätmine automaatselt käsitatav isiku põhiõiguste ebaproportsionaalse riivena. See aga ei tähenda, et konkreetsel juhtumil ei võiks teatud teistmise aluse puudumisega kaasneda isiku põhiõiguste ebaproportsionaalne riive. Praeguses väärteoasjas karistati R. Uimolainenit Harju Maakohtu
- juuli
- a otsuse järgi rahatrahviga 150 trahviühikut summas 600 eurot. Pidades silmas, et rahatrahv on väärteo eest kohaldatav kergemaliigiline põhikaristus ja et riive olulisusele ei viita ka kohaldatud karistuse määr, ei saa seda pidada riive eesmärgi kontekstis kaalukaks ka konkreetse üksikjuhtumi kontekstis. Sellest tulenevalt ei esine kolleegiumi hinnangul praeguses asjas sellist põhiõiguste riivet, mis kaaluks üles riive eesmärgi, s.o vajaduse tagada õiguskindlust ja õigusrahu. Seega tuleb riive lugeda proportsionaalseks ja seeläbi ka põhiseaduspäraseks. Kuna kolleegiumi hinnangul puudub praeguse asja kontekstis alus kahtlemaks
§ 180põhiseaduspärasuses, jääb kaitsja taotlus tagajärjetuks.
III 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§st 2 ja KrMS § 373 lgst 1, kriminaalkolleegium R. Uimolaineni kaitsja teistmisavalduse rahuldamata. jätab Riigikohtu (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)4