Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
Pärnu Maakohtu 04.09.2017 määrusega asjas nr 2-17-10807 lõpetati Coerente OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. YY palus jätta menetluskulud hageja kanda (
6. 18.10.2017 seisukohas nõustus hageja menetluse lõpetamise ja hagi läbivaatamata jätmisega. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda
lg 4 alusel või alternatiivselt lugeda YY nõutavad kulud põhjendamatuks ja neid hagejalt mitte välja mõista. Hagejale ei saa olla ette heidetav see, et kohtumenetlus kestis ilma sisulise aruteluni jõudmata niivõrd kaua, et vahepealsel ajal jõuti Coerente OÜ pankrotimenetlus algatada, see raugemise tõttu pankroti välja kuulutamata lõpetada ning Coerente OÜ registrist kustutada.
lg-s 2 sätestatud üldreegel ei 2 kohaldu, kuna menetluse lõpetamine ei tulene hagejast endast ega tema mõjusfääris olevatest asjaoludest. 7. 19.10.2017 seisukohas leidis kostja II, et hageja seisukohad ei tugine Riigikohtu (lahend nr 3-2-1-142-10) ega Tallinna Ringkonnakohtu (17.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 213-49114) praktikal, mille järgi
lg 4 kohaldamise aluseks ei ole hagi läbivaatamata jätmine kostja pankrotistumise või kostja pankrotimenetluse raugemise tõttu registrist kustutamise tõttu. Asjaolu, et Coerente OÜ on registrist kustutatud, mis omakorda tähendab kostja II vastu esitatud hagi läbivaatamata jätmist, ei tähenda seda, et hageja ei peaks kostja II menetluskulusid kandma. Esimese astme kohtu määrus 8. Harju Maakohtu 31.10.2017 määrusega lõpetati
lg 1 p 5 alusel tsiviilasja menetlus kostja I vastu ainuosaniku 18.10.2014 otsuse tühisuse tuvastamiseks seoses kostja I äriregistrist kustutamisega ja kostja I lõppemisega õigusjärgluseta ning jäeti
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata hagi kostja II vastu hageja Coerente OÜ osanike nimekirja kandmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks, kuna hagi eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus jättis kostjate 19.05.2016 määruskaebuse menetlemise kulud
Ülejäänud kostjate menetluskulud jättis maakohus hageja kanda
Maakohus määras kindlaks kostja II menetluskulud summas 720 eurot ning mõistis nimetatud summa hagejalt kostja II kasuks välja. 9. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kohaldada käesolevas asjas
Riigikohus lahendis nr 3-2-1-142-10 p-s 10 on selgitanud, et
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p-s 12 on Riigikohus veelkord selgitanud, et menetluskulude jaotamisel on sotsiaalriigi põhimõttest tulenev nõrgema poole kaitse vajadus tagatud mh
Kohtu hinnangul ei esine antud asjas sellist kõrgendatud standardit, mille järgi menetluskulude hageja kanda jätmine oleks (erinevalt nt töövaidlustest, elatise vaidlustest jms) poolte ebavõrdse positsiooni või nõrgema poole kaitse vajaduse vms asjaolu tõttu hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja eeldaks
Määruskaebus 10. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis kostja II menetluskulud summas 720 eurot hageja kanda ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda. 11.
lg 2 järgne menetluskulude jaotus on eeskätt mõeldud juhtudeks, kus hagi on esitatud teatud puudustega ja/või õigusliku aluseta, s.o kui esineb mõni
Läbi vaatamata jätmise tingis hagejast täielikult mittesõltuv asjaolu, mis ei saa olla hagejale ette heidetav. Kohtumääruse p-s 5 toodud kohtu seisukoht, et kostja I pankrotiavalduse kohtule esitamine oli kostja II ÄS § 180 lg 51 järgne kohustus, on küll õige, kuid hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et selline asjaolu ei ole ette heidetav kostjale II. Selline käsitlus oleks põhjendatud, kui hageja paluks
Hageja palub aga jätta menetluskulud poolte endi kanda, mis on kõiki asjaolusid arvestades kõige õiglasem. Arvestada tuleb ka sellega, et maakohus pidas hagi menetluskõlbulikuks ning rahuldas hagi tagamise avalduse. Nimetatud asjaolusid kohus hagejale arusaadavalt 3 kaevatavas määruses käsitlenud ei ole. Seega ei ole võimalik järeldada, et hagil ei oleks muidu olnud edulootust. Menetluse edasine käik 12. Kostja II palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis
Ringkonnakohtu seisukoht 14.
ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus lõpetas menetluse, jättis hagi läbi vaatamata ning jättis kostjate 19.05.2016 määruskaebuse menetlemise kulud kostjate endi kanda. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud. 15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab
lg 2 alusel maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 720 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. 16.
lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolleegium toob välja, et Tallinna Ringkonnakohus on mitmes lahendis leidnud, et olukorras, kus on välja kuulutatud kostja pankrot, on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ning kulud tuleb
lg 4 alusel jätta poolte endi kanda, kuivõrd tegemist on asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud (nt 18.04.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-07-51525; 22.03.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-38362; 20.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-10-41707; 17.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-5203). Seega on tegemist Tallinna Ringkonnakohtu valdava praktikaga. Lisaks on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-154-09 leidnud, et olukorras, kus on välja kuulutatud kostja pankrot, ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest. Kuivõrd tegemist on asjaoluga, mida hageja oma tegevusega mõjutada ei saanud, siis peab kohus seda menetluskulude määramisel arvestama (p 14). Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium kõik maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. 17. Samadel asjaoludel ja tuginedes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.