lg 5, § 78 p 2 määrata Jonas Juss Lepikule katseaeg kuni 21.01.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Jonas Juss Lepikut katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Jonas Juss Lepikut katseajal järgima
lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Määrata Jonas Juss Lepik kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Jonas Juss Lepik karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jonas Juss Lepiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jonas Juss Lepik kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu 16.03.2015 otsusega nr 1-14-9590 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
Jonas Juss Lepik tunnistati süüdi
lg 1 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2, 64 alusel, lugedes Jonas Juss Lepikule mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörati Jonas Juss Lepiku suhtes täitmisele temale Harju Maakohtu 02.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1234
lg 2 p 4,7 järgi mõistetud karistuse 3 aastat 4 kuud vangistust ärakandmata osa vangistus 2 aastat 6 kuud ja suurendades käesoleva kohtuotsusega uute kuritegude eest mõistetud karistust 3 aastat vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 6 kuud võrra, mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust.
alusel Jonas Juss Lepiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.04.2014-16.04.2014, s.o 3 päeva eelvangistust, arvati karistusaja hulka. Jonas Juss Lepiku poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 5 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust, millise kandmise aja algust loetakse alates tõkendina vahistamise kohaldamisest, s.o 25.07.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et ema K V sõnul on temal Jonas Juss Lepikuga väga head suhted, nad helistavad mitu korda nädalas. Ema sõnul kinnipeetav isaga vahepeal ei suhelnud, praegu ema ei oska öelda, kas nad omavahel suhtlevad. Telefonivestlusest isaga selgus, et neil on pojaga praegu väga head suhted, nad helistavad iga nädal. Kinnipeetava ema rääkis, et Jonas Juss Lepikul on isa poolt 1 õde ja tema poolt veel 3 õde. Lähedastest inimestest on tal veel emapoolsed vanavanemad xxxx, kelle juures Jonas Juss Lepik ise ka vahepeal elas. Nad räägivad telefonis pidevalt. Ka isapoolse vanaemaga olevat olnud varasemalt ema sõnul head suhted, kuid praegu ta ei oska öelda. Rahvastikuregistri andmetel on Jonas Juss Lepik vallaline. Ka ema sõnul ei ole tal tüdruksõpra. Vahepeal esitas Jonas Juss Lepik vangistuse ajal taotluse, et abielluda C-G S, kuid nemad enam koos ei ole. Iseloomult on Jonas Juss Lepik ema sõnul kinnine, aeg-ajalt äkiline ja püsimatu, töötamise osas motiveeritud. Jonas Juss Lepik on taotlenud vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist aadressile xxxx. Kodukülastus nimetatud aadressil toimus 15.01.
Jonas Juss Lepik ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on elanud ka varem sellel aadressil lühikest aega, kuhu ta praegu elama läheb. Enne vangistust elas ta tüdruksõbraga koos xxxx. Ta plaanis abielluda, aga vangistuses on keeruline suhteid hoida. 5 Hetkel tal tüdruksõpra ei ole. Peamine põhjus, miks ta on teistkordselt vanglas, on sellest tingitud, et ta oli väga noor, ei teinud õigeid valikuid ega kuulanud vanemaid. Ta arvas, et saab ise kõigega hakkama ja on suuteline omaette elama. Vanemad elavad eraldi, aga ta suhtleb mõlemaga. Ta suhtleb telefoni teel ka kõikide poolõdedega, vanaema ja vanaisaga. Enne vangistust ta ei saanud isaga väga hästi läbi. Praegu on neil palju ühiseid teemasid, mida arutada. Ta on nõus täima kohustust mitte tarvitada alkoholi, kui kohus ta vabastab. Ta nägi, mida narkootikumid teevad ega soovi neid tarvitada. Enne vangistust oli ta töötanud baaris xxxx ja oli käinud ka juhutöödel ehitustel. Baaris töötas ta xxxx, ehitustöid tegi xxxx. Ametlikult ei ole ta töötanud. Isa firmas on ta käinud abis. Isa on osaühingu omanik, juhatuse liige. Mingil hetkel, ta oli siis xxxx, diagnoositi tal ärevushäire. Ta ei suutnud asjadega hakkama saada. See võib ka olla seotud kuritegude toimepanemisega. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Jonas Juss Lepiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör on, erinevalt vanglast, Jonas Juss Lepiku ennetähtaegset vabastamist toetaval seisukohal ja leiab, et vabastamine võiks toimuda tingimustel, mida vangla on ette näinud. Olles tutvunud Jonas Juss Lepiku iseloomustustega, on prokurör seisukohal, et selle isiku puhul esineb piisavalt asjaolusid, miks ta tuleks ennetähtaegselt vabastada. On näha, et isik on vangistuses viibides teinud järeldusi enda tegude üle, analüüsinud neid ja seadnud positiivsed sihid tulevikuks. Kinnipeetav on vangistuse vältel läbinud mitmeid programme, omandanud praktilise eriala ja jätkanud hariduse omandamist. Ta soovib tulevikus astuda ülikooli. Peale selle on isik pikalt töötanud ka toidujagajana. Tema suhted lähedastega on olulisel määral paranenud, pereliikmed ootavad teda koju ja on talle toeks nii moraalselt kui ka majanduslikult. Kriminaalse taustaga isikutega on Jonas Juss Lepik suhted katkestanud. Vabanedes on tal olemas ka töökoht oma isa ettevõttes. Lepiku puhul on uue kuriteo toimepanemise protsent 15, see ei ole kõrge retsidiivsusnäitaja, pigem madal. Vägivaldse kuriteo toimepanemise protsent on küll 51, kuid see on tingitud tema noorest east. Lepik oli süütegusid toime pannes alaealine. Tänaseks on ta ära kandnud üle poole karistusest. Isiku iseloomustustest ei nähtu enam asjaolusid, mis viitaksid tema vägivaldusele, ta on rahulik, saab teistega hästi läbi, on viisakas, allub korraldustele ja seda ka koolis ja tööl olles. Vaatamata sellele viimasele protsendile on prokuratuur seisukohal, et tema puhul tuleks siiski jaatada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemist. Seda enam, et siis oleks tema üle võimalik teostada järelevalvet kriminaalhoolduse näol, mille kaudu on kindlasti võimalik isikut toetada ka tema ettevõtmistes. Kaitsja juhtis tähelepanu sellele, et aasta tagasi oli prokuröri seisukoht täpselt sama. Jonas Juss Lepik oli ka siis läbinud enam-vähem kõik koolitused, mida praegugi on nimetatud. Prokurör tõi välja selle, et kuigi Jonas Juss Lepik on toime pannud kuriteo grupis, siis ei olnud tema roll kuriteo toimepanemisel suur. Kui räägime narkootikumidega seotud kuriteost, siis tema poolt sooritatud kuriteo asjaolud on keskmisest kergemad. Kaitsja näeb seda aspekti, et aasta on jälle möödunud ja isikul ei ole eriprogrammi, mida vanglas veel läbida paremaks ettevalmistuseks elus, mis võib kaasa tuua vangla eluviisiga harjumise. Kindlasti kaitsja põhiargument on see, et kui objektiivsed kirjeldused antud isiku puhul on olnud, et riskiv, hoolimatu jne, on ta siiski olnud sünnipäraselt depressiivne ja väikese aktiivsushäirega, millest isikud teatavasti kasvavad välja. See on tore, et ta seda kirjeldab, et ei osanud valikuid teha. Tegelikult inimene ise ei vali seda, mis toimub tema psüühikaga. Viimane aeg on anda kaitsealusele võimalus olla, elada vabaduses ja tõestada, et ta suudab seda teha. See, et ta on jälle läbinud ühe klassi haridust, on olukorda veel paremaks teinud. Ta tahab ise vastutada enda eest ja olla õiguskuulekas. Eelmisel aastal oli uute kuritegude toimepanemise protsent 21 ja täna on see 15. See on päris suur langus ja 15 on üpris madal. Kaitsja kahtleb, kas 51% vägivaldsete kuritegude toimepanemise puhul ka 6 kunagi langeb. Varsti tuleb kätte aeg, mil karistus on kantud. Tegelikult ei saa taandada vangistusest mittevabastamist statistilistele teemadele nagu prokurör oma kirjas viitas. See 51% on tingitud lihtsalt statistilisest näitajast, et isik oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine. Kaitsja loeb positiivseks, et kinnipeetaval oli ka tüdruksõber, mis näitab, et ta on sotsiaalsete oskutega isik ikkagi ja see on vajalik vabaduses ellujäämiseks mitte ainult kinnipeetavatel, see on täiskasvanulik suhtumine ellu. Kaitsja ei vaidle vastu ühelegi vangla esitatud tingimusele, mida rakendada tingimisi enne tähtaega vabastamisel.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jonas Juss Lepiku võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on praeguseks astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vangistuse jooksul on kinnipeetav omandanud puidutööpingi operaatori eriala, lõpetanud
lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Jonas Juss Lepikule katseaja ja käitumiskontrolli kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 21.01.2020 alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. 7 Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.