Obsah (6)

§ 4§ 20§ 15§ 35§ 23§ 14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 21. märts 2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-17-712 Haldusasi O.G.i kaeb

) sätestatud nõuetele või keelduda teabenõude täitmisest. 30.03.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 07.02.2018 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 4. Kaebuse esitaja palub 1) Kohustada Politsei-ja Piirivalveametit 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist vastama O.G.i 16.02.2017 teabenõudele vastavalt nõuetele sätestatud

-s ja vastusega täita teabenõuet või keelduda teabenõude täitmisest. 2) Juhul kui kohus leiab, et Politsei-ja Piirivalveamet oma 27.02.2017 vastusega keeldus O.G.i 16.02.2017 teabenõude täitmisest ja teabe väljastamisest seoses sellega, et delikaatsete isikuandmete väljastamine on keelatud, siis kohustada Politsei-ja Piirivalveametit 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist täitma O.G.i 16.02.2017 teabenõuet. 3) Juhul Politsei-ja Piirivalveametil oli õigus keelduda O.G.i 16.02.2017 teabenõude täitmisest mingi teisel põhjusel võrreldes põhjusega, mis oli esitatud 27.02.2017 vastuses, siis kohustada Politsei-ja Piirivalveametit 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist esitama uue vastuse O.G.i 16.02.2017 teabenõudele vastavalt nõuetele sätestatud

-s ja põhjendama teabenõude täitmisest keeldumist. Kaebaja põhjendab kaebust alljärgnevalt. 4.1. Kaebaja leiab, et tal on

§ 4kohaselt õigus saada teavet.

Väärteo otsuse väljastamine ei ole seadusega keelatud. Politsei- ja Piirivalveamet on nimetatud teabe osas teabevaldaja.

§ 20

sätestab tingimused teabenõude täitmiseks ning kaebaja leiab, et vastustaja ei ole teinud ühtegi nendest toimingutest. Selle asemel on vastustaja edastanud kaebajale 27.02.2017 vastuse, milles on selgitanud isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 7 punkti

1. Seega vastustaja ei ole kaebaja teabenõuet täitnud ja ei ole ka keeldunud teabenõude täitmisest. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus on õigusvastane. 4.
2. Kaebaja palub, et juhul kui kohus leiab, et vastustaja vastusega keeldus teabenõude täitmisest, kohustada vastustajat 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist täita teabenõue. Kaebaja tugineb väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 62 lg 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4081 lg 2 ja 3 ning leiab, et seadusega on lubatud J. Ž. ja D. M. suhtes tehtud väärteo otsuste avaldamine kaebajale ja vastustajal puudub seaduslik alus keelduda teabe väljastamisest ja teabenõude täitmisest. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja on tulenevalt VTMS § 62 lõikest 2 kohustatud väljastama kaebajale nõutud teavet, juhul kui teabe asub vastustaja valduses. 4.
3. Seoses vastustaja väitega, et vastustajal oli õigus väärteo otsust mitte väljastada, kuna väärteo otsused on avaldatud karistusregistris, märgib kaebaja, et see ei ole õige. Nimelt karistusregister väljastab ainult registriteateid, mitte väärteo otsuseid (vt tl 36). See asjaolu tuleneb KarS § 15 lg 1 ja §
4. Kaebaja leiab, et vastustaja esitas teadlikult valed andmed eesmärgil eksitada kohut selleks, et luua alus kaebuse mitte rahuldamiseks. 4.
5. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuseid ning väärteo asjas tehtud kohtuotsuseid. Vastustaja ei ole toonud välja ühtegi väidet ega põhjendust, 2 millised konkreetsed isikute isikuandmed takistavad väärteo otsuste väljastamist. Vastustaja on kohustatud kaebajale andmed väljastama koos menetlusosaliste andmetega ning teiste isikute andmed asendama initsiaalidega või tähemärkidega. 4.
6. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 660 eurot sh riigilõiv summas 15 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 32-35). VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. 5.
8. Vastustaja selgitab, et kaebaja esitas 28.11.2015 samade isikute suhtes samasisulise teabenõude. Kaebaja palus teavet 2014-2015 aasta kohta. Käesolevas asjas palub kaebaja samade isikute osas sama teavet 2016 aasta kohta. Ka eelnevalt 03.12.2015 keeldus vastustaja kaebajale teabe andmisest. Kaebaja esitas selle peale halduskohtule kaebuse. Tallinna Halduskohtu 22.02.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et VTMS-ist ei tulene vastustajale kohustust kolmandatele isikutele teavet edastada. Vastustajale teabenõude esitamine teiste isikute karistuse olemasolu kohta ei ole põhjendatud, kuivõrd tulenevalt vastavast eriseadusest on kohaks, kus jõustunud kohtuotsused ja väärteootsused avalikustatakse, karistusregister. Samuti leidis kohus, et kuigi vastustaja jättis seadusest (

§ 15

lg 2) tuleneva selgituskohustuse täitmata ja käitus sellest tulenevalt õigusvastaselt, siis puudus kaebajal õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks ka põhjendatud huvi. Samas leidis kohus, et 09.02.2016 vastuses kaebusele, selgitas vastustaja, et kaebajal on võimalik teave kätte saada karistusregistrist. 5.2. Vastustaja märgib, et talle jääb arusaamatuks kaebaja taotlus kohustada vastustajat täitma kaebaja teabenõue (ja viide

§-le 20), kuna kohus on selles osas juba varasemalt seisukoha võtnud (Tallinna Halduskohtu 22.02.2017 otsus haldusasjas 3-16-11) ja kaebaja on käesoleva kaebuse esitanud peale halduskohtu 22.02.2017 otsust olles sellest teadlik. Samuti ei ole vastustaja hinnangul põhjendatud kaebaja taotlus kohustada vastustajat vastama teabenõudele vastavalt

sätestatud nõuetele ja keeldumisel põhjendada täitmisest keeldumist. Vastustaja möönab, et kuigi 27.02.2017 keeldumises ei ole vastustaja kaebajale selgitanud, et kaebajal on võimalik küsitud andmeid saada karistusregistrist, siis sai kaebaja sellest teada haldusasjas nr 3-16-11, kui vastustaja esitas 09.02.2016 omapoolse seisukoha kaebusele. Kaebaja on esitanud peale vastustaja vastuse saamist uue, praktiliselt samasisulise teabenõude, ootamata ära kohtulahendit. See, et kaebaja on muutnud teabenõudel aasta arvu, varasemalt 2014-2015 käesolevas haldusasjas oleval teabenõudel 2016, ei muuda teabenõude sisu ja sellest ei teki vastustajale ka kohustust samasisulist teavet väljastada. 5.3. Vastustaja leiab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Keeldumises on jäetud üksnes selgitamata, et küsitud teave on kättesaadav karistusregistrist, mis oli tegelikult juba kaebajale teada. See ei anna aga alust kohustamistaotluse rahuldamiseks. Vastustaja viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2018 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-16-11. Kaebaja poolt küsitud teave on juurdepääsupiiranguga vastavalt avaliku teabe seaduse (

) § 34 lg-le 1 ning see on tunnistatud teabeks, mis on asutusesiseseks kasutamiseks

§ 35lg 1 p-st 1, 11 ja 12 tulenevalt.

5.

1. Vastustaja leiab, et kaebaja menetluskulud ei ole arvestades asja sisu ja mahtu esitatud ulatuses põhjendatud. Vastustaja peab põhjendatuks menetluskulusid kokku 2,5 tundi summas 250 eurot (tl 38-39p). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Käesolevat asja lahendama asudes märgib kohus kõigepealt, et ta mõistab kaebuse eesmärki selliselt, et O.G. soovib saada PPA-lt esiteks teavet kaebaja korteriomandis elavate isikute suhtes kohtuvälises väärteomenetluses tehtud otsuste kohta – kas neid on tehtud ja juhul kui on, siis soovib kaebaja väärteomenetluses tehtud otsuste terviktekste. 3 Kaebaja leiab, et vastustajal tuli kaebaja poolt palutud teave talle väljastada, vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kuivõrd tegemist oli delikaatseid isikuandmeid sisaldava teabega ning asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud juurdepääsupiiranguga teabega, siis oli teabe väljastamisest keeldumine õiguspärane. Lisaks on ette nähtud kindel kord, kuidas vastavaid andmeid saab.
3. Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale 16.02.2017 teabenõude, milles palus väljastada järgmine teave:
4. Kas olid või ei olnud tehtud väärteo otsused 2016 aastal J. Ž. suhtes isikukood xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxx. Juhul kui 2016 aastal J. Ž. suhtes oli tehtud väärteo otsused, siis palun need mulle väljastada.
5. Kas olid või ei olnud tehtud väärteo otsused 2016 aastal D. M. suhtes isikukood xxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxx. Juhul kui 2016 aastal D. M. suhtes olid tehtud väärteo otsused, siis palun need mulle väljastada. O.G. seletas teabenõudes, et tema on xxxxxxxxx korteriomandi kaasomanik ja seoses sellega temal on põhjendatud huvi tutvuda väärteoasjade otsustega isikute suhtes, kes elavad korteriomandis (tl 8).
6. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et vastustaja keeldus kaebajale teabe väljastamisest isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 7 p 1 alusel (tl 9). Kohus nõustub vastustajaga ning leiab, et tegemist on keeldumisega teabenõude täitmisest

§ 23mõistes.

9. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p 8 sätestab, et delikaatsed isikuandmed on andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. IKS § 11 lg 7 p 1 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärgil andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine ei ole lubatud, kui tegemist on delikaatsete isikuandmetega. IKS § 11 lg 6 on märgitud, et isikute krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui:1) kolmandal isikul on isikuandmete töötlemiseks õigustatud huvi; 2) isikuandmete edastaja on tuvastanud kolmanda isiku õigustatud huvi, kontrollinud edastatavate andmete õigsust ning registreerinud andmeedastuse. Seega on antud juhul vastustaja saanud kaebaja teabenõudest aru selliselt, et kaebaja taotleb vastavaid andmeid isikute krediidivõimelisuse hindamiseks või muul sarnasel eesmärgil, kuivõrd teabenõude kohaselt on tegemist xxxxxxxxxx korteriomandi kaasomanikega. Kohus leiab, et vastustaja viide IKS § 11 lg 7 p 1 ei ole asjakohane, kuivõrd kaebaja küsitud teave ei vasta IKS § 4 lg 2 p 8 sätestatule. Lisaks on vastustaja jätnud õigusvastaselt täitmata selgituskohustuse rikkudes sellega

§ 15ja § 23.

Samas ei tähenda see seda, et kaebaja kohustamiskaebus tuleks rahuldada ning kaebajale tema poolt küsitud teave edastada. Vastustaja on välja toonud, et tegemist on ka

§ 35lg 1 p 1, p 11 ja p 12 sätestatud teabega.

Järelikult ei oleks võimalik kohustamiskaebust rahuldada ning vastustajat kohustada kaebajale tema poolt soovitud teabe väljastamiseks, kuivõrd tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega (

§ 35lg 1 p 1 ja p 11 ning p 12).

Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-16-11 selgitanud, et

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud väärteomenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Seega üldjuhul on väärteomenetluses kogutud teave kuni otsuse jõustumiseni mitteavalik. Erandina võib kohtuvälise menetluse kohta väärteomenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides andmeid avaldada enne otsuse tegemist juhul, kui sellega ei kahjustata ülemäära väärteomenetlust, riigi huve või ärisaladust, samuti andmesubjekti ega 4 kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul (VTMS § 62 lg 1). Sellise teabe avaldamiseks peab olema väärteoasja menetleva ametniku luba (VTMS §-d 2 ja 62 ning KrMS § 214). Kohtuvälises menetluses loetakse väärteomenetlus lõppenuks ja otsus jõustunuks, kui otsuse peale ei ole kaebust esitatud ja kaebetähtaeg on möödunud (VTMS § 199 lg 1). Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine pärast otsuse jõustumist on lubatud KrMS § 4081 lg-tes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel, arvestades kohtuvälise menetluse erisusi (VTMS § 62 lg 2). Erinevalt jõustunud kohtuotsusest väärteomenetluses, mis avaldatakse Riigi Teataja võrguväljaande veebilehel (vt KrMS § 4081 lg 1, Riigi Teataja seadus § 5, justiitsministri 15.02.2006 määrus nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ § 11 p 1), ei avaldata nimetatud veebilehel kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuseid, vaid neile võimaldatakse juurdepääs pärast menetluse lõppu ja otsuse jõustumist ulatuses, milles see ei sisalda piiranguga teavet. Seejuures ei tohi kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuseid avalikustada suuremas ulatuses kui väärteomenetluses tehtud kohtuotsuseid. KrMS § 4081 lg 2 sätestab, et kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. On ilmne, et kaebaja taotletud kohtuvälises menetluses tehtud väärteo otsused sisaldavad kolmandate isikute isikuandmed, mille avaldamine võib kahjustada nende eraelu puutumatust. Sellise teabe võib tunnistada asutusesiseseks teabeks (

§ 35

lg 1 p-d 11 ja 12).

§ 14

lg-st 2 tuleneb, et kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, peab ta teatama teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi.

§ 23

lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

1. Kohus nõustub täielikult eelpool märgitud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadega ja leiab arvestades asjaoluga, et kaebaja taotletud teabele kehtisid juurdepääsupiirangud ehk tegemist on delikaatsete isikuandmetega, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Vastustaja on keeldunud teabe avaldamisest, kuna kaebaja ei märkinud teabenõudes ühtki seadusest tulenevat alust, mis annaks talle õiguse saada teabenõudes nimetatud isikute kohta käivat juurdepääsupiirangutega teavet. Kohus on seisukohal, et selliseks aluseks ei saa olla pelgalt isiklik huvi tutvuda teabenõudja korteris elavate isikute suhtes kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuste tekstidega. Nagu Tallinna Ringkonnakohus eelpool viidatud lahendis selgitas, siis on kaebajal õigus tutvuda Riigi Teataja veebiväljaande vahendusel nimetatud isikute suhtes jõustunud kohtuotsustega väärteoasjades. Lisaks on kaebajal võimalik tutvuda teabenõudes märgitud isikute karistusandmetega karistusregistri vahendusel KarRS-s ettenähtud tingimustel ja korras ehk karistusregistrist saab kaebaja sisulise vastuse tema poolt teabenõudes esitatud küsimusele, kas J. Ž. ja D. M. suhtes on tehtud kohtuvälise menetleja poolt otsuseid, mis on jõustunud. KarRS § 6 p 2 kohaselt kantakse karistusregistrisse karistusandmed kohtuvälise menetleja ja kohtu jõustunud otsuse alusel, mis puudutavad karistuse määramist või mõistmist väärteoasjas (v.a hoiatamismenetluse andmed). Karistusregistrisse kantavate andmete täpsem loetelu on sätestatud KarRS §-s 12 ning registri andmete väljastamine toimub KarRS
2. peatükis ettenähtud korras.
3. Kohus leiab, et kuigi PPA oleks pidanud 27.02.2017 vastuses juhatama kaebaja teabe juurde, mis on talle avalikult kättesaadav muudest allikatest (vt

§-d 15 ja 22), ei muuda see õigusvastaseks PPA keeldumist väljastada kaebajale tema teabenõudes taotletud 5 kohtuväliste väärteootsuste tekste ning esitada andmeid selle kohta, kas väärteo otsuseid on üldse tehtud.

1. Eelnevat arvestades ei ole alust kohustada PPA-d kaebaja teabenõude täitmiseks vaatamata sellele, et PPA on märkinud keeldumises eksliku õigusliku aluse (tegemist on menetlus- ja vorminõuete rikkumisega, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist – vt analoogia korras HMS § 58). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud vastustaja kohustamine koostada kaebaja teabenõudele uus teabenõude täitmisest keeldumise vastust olukorras, kus kaebaja oma tegelikku kaebuse eesmärki ei saavuta ja kaebajale on tegelikult nii varasemast analoogsest (haldusasjas nr 3-1611) kui käesolevast kohtuotsusest teada põhjendused, miks tema teabenõue rahuldamata jääb. Osas, milles PPA on teabevaldaja - kohtuvälises väärteomenetluses tehtud otsuste väljastamine - , on teabenõude täitmisest keeldumine õiguspärane. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
2. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 6